Sisukord
212 suhted: Aasta lind, Abaluu, Ajuripats, Alalõualuu, Aordikaar, Aort, Arter, Arteriaalne veri, Ürglind, Carl von Linné, Diapsiidid, Dinosaurused, Eesti lindude süstemaatiline nimestik, Eesti linnud, Emakas, Embrüoloogia, Endokriinsüsteem, Energia, Erütrotsüüt, Füsioloogia, Guaano, Hambad, Hanelised, Hapnik, Haudumine, Hingamine, Hingetoru, Homöotermia, Hormoonid, Imetajad, Immuunsüsteem, Inglise keel, Inimene, Instinkt, Jaanalinnulised, Jämesool, Juura (geoloogia), Kaelalülid, Kakerdaja raba, Kakulised, Kaltsiumkarbonaat, Kana, Kanalised, Kannaluu, Kaur, Käbikeha, Käitumine, Käolised, Küünis, Kõhrkude, ... Laienda indeks (162 rohkem) »
- Dinosaurused
Aasta lind
Suitsupääsuke oli Eesti aasta lind 2000. aastal Aasta lind on linnuliigile antav ajutine nimetus.
Vaata Linnud ja Aasta lind
Abaluu
Abaluu (ladina keeles scapula; eesti keeles ka labaluu) on imetajatel õlavöötme luu, mis seob õlavarreluud rangluuga.
Vaata Linnud ja Abaluu
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Vaata Linnud ja Ajuripats
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Vaata Linnud ja Alalõualuu
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Vaata Linnud ja Aordikaar
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Vaata Linnud ja Aort
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Vaata Linnud ja Arter
Arteriaalne veri
Arteriaalne veri on kopsudes hapnikuga rikastunud veri, mis voolab südamest teiste elundite suunas.
Vaata Linnud ja Arteriaalne veri
Ürglind
''Archaeopteryx litographica'' Ürglind (Archaeopteryx litographica) on roomajale iseloomulike tunnustega väljasurnud lind.
Vaata Linnud ja Ürglind
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Linnud ja Carl von Linné
Diapsiidid
Diapsiidid (Diapsida) on roomajate alamklass.
Vaata Linnud ja Diapsiidid
Dinosaurused
Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni.
Vaata Linnud ja Dinosaurused
Eesti lindude süstemaatiline nimestik
Eesti lindude süstemaatiline nimestik on Eesti Ornitoloogiaühingu juurde kuuluva Eesti linnuharulduste komisjoni peetav Eesti Vabariigi territooriumil kindlaks tehtud lindude nimestik.
Vaata Linnud ja Eesti lindude süstemaatiline nimestik
Eesti linnud
Eesti linnud ehk Eesti linnustiku (Eesti avifauna) moodustavad Eestis pidevalt elavad, Eestist läbi rändavad, Eestis pesitsevad või siia eksikülalisena sattuvad linnud.
Vaata Linnud ja Eesti linnud
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Vaata Linnud ja Emakas
Embrüoloogia
Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).
Vaata Linnud ja Embrüoloogia
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Vaata Linnud ja Endokriinsüsteem
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Linnud ja Energia
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Vaata Linnud ja Erütrotsüüt
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Vaata Linnud ja Füsioloogia
Guaano
pesa on tehtud pinnasest ja guaanost Hõbekajakas (''Larus argentatus'') väljutamas ekskremente Bréhat' lähistel Guaano on merelindude ja nahkhiirte väljaheidete üldine nimetus.
Vaata Linnud ja Guaano
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige.
Vaata Linnud ja Hambad
Hanelised
Hanelised (Anseriformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Vaata Linnud ja Hanelised
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Linnud ja Hapnik
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Vaata Linnud ja Haudumine
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Vaata Linnud ja Hingamine
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Vaata Linnud ja Hingetoru
Homöotermia
Homöotermia ehk püsisoojasus (varasemas eesti keeles ka soojaveresus) on teatud selgroogsete (lindude ja enamiku imetajate) võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Vaata Linnud ja Homöotermia
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Vaata Linnud ja Hormoonid
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Linnud ja Imetajad
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Vaata Linnud ja Immuunsüsteem
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Linnud ja Inglise keel
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Linnud ja Inimene
Instinkt
Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.
Vaata Linnud ja Instinkt
Jaanalinnulised
Jaanalinnulised (Struthioniformes) lennuvõimetute lindude rühm, mida traditsiooniliselt peetakse seltsiks.
Vaata Linnud ja Jaanalinnulised
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Vaata Linnud ja Jämesool
Juura (geoloogia)
Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi.
Vaata Linnud ja Juura (geoloogia)
Kaelalülid
Kaelalülid (ladina vertebrae cervicales, ainsuses vertebra cevricalis) on paljude selgroogsete loomade selgroo ülemised lülid, mis järgnevad ajukoljule ja moodustavad kaela luulise aluse – kaelaskeleti, ka skeleti luu.
Vaata Linnud ja Kaelalülid
Kakerdaja raba
Droonivideo Kakerdaja rabast 2021. aasta septembris Kakerdaja raba põhjakülg 2021. aasta talvel Kakerdaja raba on Järvamaal Järva vallas asuv raba.
Vaata Linnud ja Kakerdaja raba
Kakulised
Kakulised ehk öökullid (Strigiformes) on selts põhiliselt öise eluviisiga röövlinde, keda on maailmas umbes 200 liiki.
Vaata Linnud ja Kakulised
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Vaata Linnud ja Kaltsiumkarbonaat
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Vaata Linnud ja Kana
Kanalised
Kanalised (Galliformes) on ülemaailmse levikuga jässaka kehaehitusega lindude selts.
Vaata Linnud ja Kanalised
Kannaluu
Inimestel ja paljudel primaatidel on kannaluu (ladina keeles calcaneus või calcaneum) jalaluu, mis moodustab jala kannaosa.
Vaata Linnud ja Kannaluu
Kaur
Kaur (Gavia) on veelindude perekond, kauriliste seltsi kaurlaste sugukonna ainuperekond, kuhu kuulub 5 liiki.
Vaata Linnud ja Kaur
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Vaata Linnud ja Käbikeha
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Vaata Linnud ja Käitumine
Käolised
Käolised (Cuculiformes) on lindude selts.
Vaata Linnud ja Käolised
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Vaata Linnud ja Küünis
Kõhrkude
Kõhrkude on tiheda konsistentsiga veresoontevaba sidekoe alaliik, mis omab organismis põhiliselt tugifunktsiooni.
Vaata Linnud ja Kõhrkude
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Vaata Linnud ja Kõrvalkilpnääre
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Linnud ja Keelikloomad
Keskaju
Keskaju (ladina mesencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.
Vaata Linnud ja Keskaju
Keskkõrv
Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.
Vaata Linnud ja Keskkõrv
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Vaata Linnud ja Kilpnääre
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Vaata Linnud ja Kivi
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Vaata Linnud ja Kivistis
Klaad
Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.
Vaata Linnud ja Klaad
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Vaata Linnud ja Klass (bioloogia)
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Vaata Linnud ja Kloaak
Koduloom
Koduloom on loomaliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretusega geneetiliselt arendanud.
Vaata Linnud ja Koduloom
Kodutuvi
Kodutuvi (Columba livia var. domestica) on kaljutuvi alamliik tuvilaste sugukonnast tuvi perekonnast.
Vaata Linnud ja Kodutuvi
Koduvarblane
Koduvarblane (Passer domesticus) on linnuliik värvuliste seltsist varblaslaste sugukonnast varblase perekonnast.
Vaata Linnud ja Koduvarblane
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Vaata Linnud ja Kohastumus
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Vaata Linnud ja Kolju
Kommunikatsioon
Kommunikatsioon ehk suhtlemine ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus.
Vaata Linnud ja Kommunikatsioon
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Vaata Linnud ja Koolibrilased
Kopsuarter
Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.
Vaata Linnud ja Kopsuarter
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Vaata Linnud ja Kopsud
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Vaata Linnud ja Kraniaalnärvid
Kriit (ajastu)
Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Linnud ja Kriit (ajastu)
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Vaata Linnud ja Kude
Kurelised
Kurelised (Gruiformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Vaata Linnud ja Kurelised
Kurvitsalised
Kurvitsalised (Charadriiformes) on mitmekesine lindude selts, kuhu kuulub umbes 350 liiki.
Vaata Linnud ja Kurvitsalised
Kusepõis
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.
Vaata Linnud ja Kusepõis
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Vaata Linnud ja Kusi
Kusihape
Kusihappe struktuurivalem Kusihape on heterotsükliline ühend molekulivalemiga C5H4N4O3.
Vaata Linnud ja Kusihape
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Vaata Linnud ja Lahustamine
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Linnud ja Lämmastik
Lümfiklapikud
Lümfiklapikuteks ehk lümfiklappideks ehk lümfisoone klappideks (ladina valvulae lymphaticae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfikapillaarides ja lümfisoonte ning lümfiteede seintel paiknevaid klappe.
Vaata Linnud ja Lümfiklapikud
Lümfisüdamed
Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.
Vaata Linnud ja Lümfisüdamed
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Vaata Linnud ja Lümfisõlm
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Vaata Linnud ja Lümfisooned
Lümfoidkude
Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.
Vaata Linnud ja Lümfoidkude
Lendamine
Enamik linde on lennuvõimelised. Pildil isane koolibri ''Eupherusa eximia'' Muskeljõuallikaga lennuk lennus Lendamine ehk lend on keha liikumine õhus, mõnes teises gaasilises keskkonnas või atmosfäärita ruumis; bioloogias kulgemise viis, mis toimub õhukeskkonnas.
Vaata Linnud ja Lendamine
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Vaata Linnud ja Liha
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Vaata Linnud ja Lihas
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Linnud ja Liik (bioloogia)
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9.
Vaata Linnud ja Liiv
Lindude loend
Lindude loend loetleb linde.
Vaata Linnud ja Lindude loend
Lindude vägivald
"Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatigimuste vastastikuseist suhteist" on ökoloogia.
Vaata Linnud ja Lindude vägivald
Linnuatlas
Linnuatlas on linnuliikide levikukaartide kogumik.
Vaata Linnud ja Linnuatlas
Linnud (täpsustus)
Linnud on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Linnud ja Linnud (täpsustus)
Linnulaul
Linnulaul on lindude esitatud häälitsuste kogum.
Vaata Linnud ja Linnulaul
Linnupesa
Musträsta pesa Linnupesa on ehitis (tihti linnu enda tehtud), kuhu lind saab turvaliselt muneda oma munad ning seal neid haududa ja kasvatada oma järglasi.
Vaata Linnud ja Linnupesa
Linnustik
Linnustik ehk ornitofauna on mingi ala linnud (linnuliigid ja isendid kokku võetult).
Vaata Linnud ja Linnustik
Linnuvaatlus
Linnuvaatlejad Šotimaal Linnuvaatlustorn Rammu saarel Linnuvaatlus on lindude jälgimine looduses.
Vaata Linnud ja Linnuvaatlus
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Vaata Linnud ja Loode
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Linnud ja Loomad
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Vaata Linnud ja Luu
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Vaata Linnud ja Magu
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Vaata Linnud ja Maolised
Märk
Märk on diskreetne tähenduse ühik.
Vaata Linnud ja Märk
Mesosoikum
Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).
Vaata Linnud ja Mesosoikum
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Linnud ja Metabolism
Miljard
Miljard on naturaalarv 1 000 000 000 ehk 109.
Vaata Linnud ja Miljard
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Vaata Linnud ja Molekulaarbioloogia
Monofüleetiline rühm
Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.
Vaata Linnud ja Monofüleetiline rühm
Mudelorganism
Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.
Vaata Linnud ja Mudelorganism
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.
Vaata Linnud ja Muna
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Vaata Linnud ja Munajuha
Munakoor
Purunenud linnumunakoor Munakoor (ka koorkest) on kõvakooreliste munade välispinna kattekiht.
Vaata Linnud ja Munakoor
Munandimanus
Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund.
Vaata Linnud ja Munandimanus
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Vaata Linnud ja Munarakk
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Vaata Linnud ja Munasari
Munavalge
Toores munavalge, keskel on kollane rebu Munavalge on rebu ümbritsev muna osa.
Vaata Linnud ja Munavalge
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Linnud ja Nahk
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Vaata Linnud ja Näärmed
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Vaata Linnud ja Nägemine
Närvisüsteem
access-date.
Vaata Linnud ja Närvisüsteem
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Vaata Linnud ja Neerud
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Vaata Linnud ja Neerupealis
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Vaata Linnud ja Nokk
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Vaata Linnud ja Oks
Ornitoloog
TÜ Eesti Mereinstituudi korraldataval merelinnustiku laevaloendusel Kihnu merepiirkonnas Ornitoloog ehk linnuuurija ehk linnu-uurija on lindude vaatlemise ja teadusliku uurimisega ehk ornitoloogiaga tegelev inimene.
Vaata Linnud ja Ornitoloog
Ornitoloogia
Vaatamata kaasaegse teadustehnoloogia edusammudele teatakse suhteliselt vähe lindude öisest rändest ja selle detailidest. Üheks võimaluseks infot koguda on rändurite püük võrkudega ning nende varustamine märgistega. Kakuliste ränne on aktiivseim vaiksetel ja selgetel öödel.
Vaata Linnud ja Ornitoloogia
Otsaju
Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.
Vaata Linnud ja Otsaju
Paigalind
Paigalind (vanemas kirjanduses ka aastalind) on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) esineb aasta läbiE.
Vaata Linnud ja Paigalind
Papagoilised
Papagoilised (Psittaciformes) on linnuselts, mis on levinud peamiselt neotroopilises, paleotroopilises ja austraalses kliimavöötmes.
Vaata Linnud ja Papagoilised
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Linnud ja Parasvööde
Pääsulased
Räästapääsuke joob lennult. Pääsukese lend Kõrvemaal, 2015. aasta juunis. Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi laululindude alamseltsi kuuluv lindude sugukond.
Vaata Linnud ja Pääsulased
Päranipunääre
Päranipunäärme asukoht näidatud noolega Päranipunääre (ladina glandula uropygialis või glandula uropygii) on lindude keha tagaosas (päranipualal) asuv paariline rasvanääre; ühtlasi lindude ainus nahatekkeline nääreE.
Vaata Linnud ja Päranipunääre
Pütilised
Pütilised (Podicipediformes) on selts veelinde lindude klassis.
Vaata Linnud ja Pütilised
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Linnud ja Põllumajandus
Põlv
Inimese põlveliiges Inimese põlved Põlv on inimese ja teiste primaatide kehaosa, mis asub reie ja sääre vahel, selle moodustab põlveliiges, mis on inimese suurim liiges, ühendades reieluud ja sääreluud.
Vaata Linnud ja Põlv
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Vaata Linnud ja Põrn
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Vaata Linnud ja Peaaju
Peabronh
Peabronh (ladina keeles bronchus principalis) on paljudel selgroogsetel paariline bronhide ja hingamisteede osa, mille seinu toestavad kõhrerõngad.
Vaata Linnud ja Peabronh
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Vaata Linnud ja Peensool
Pelikanilised
Pelikanilised(Pelecaniformes) on kosmopoliitne lindude selts.
Vaata Linnud ja Pelikanilised
Pesitsemine
Snaresi saartel Uus-Meremaal Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtusEE, köide 7, Kirjastus Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 1994, lk 273 ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest.
Vaata Linnud ja Pesitsemine
Pikatiivalised
Pikatiivalised ehk piiritajalised (Apodiformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Vaata Linnud ja Pikatiivalised
Piklikaju
Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.
Vaata Linnud ja Piklikaju
Pingviinilised
Pingviinilised (Sphenisciformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Vaata Linnud ja Pingviinilised
Pistrikulised
Pistrikulised (Falconiformes) on lindude selts.
Vaata Linnud ja Pistrikulised
Pugu
Pardi pugu Pugu on mitme loomarühma (nt lindude) söögitoru laiend.
Vaata Linnud ja Pugu
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Vaata Linnud ja Puu
Rahvuslind
Rahvuslind on maa loodus- ja linnukaitsesümbol.
Vaata Linnud ja Rahvuslind
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Linnud ja Rakk
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Vaata Linnud ja Rakutuum
Randme luud
Randme luud (ladina keeles ossa carpi) on inimese skeletis kämbla luude ning küünar- ja kodarluu vahel paiknevad luud.
Vaata Linnud ja Randme luud
Rangluu
Inimese rangluud (punaselt) Rangluu (ladina keeles clavicula) on ülajäseme skeleti õlavöötme luu.
Vaata Linnud ja Rangluu
Rähnilised
Rähnilised (Piciformes) on lindude selts.
Vaata Linnud ja Rähnilised
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Vaata Linnud ja Rändlinnud
Reieluu
Inimese reieluud (punaselt) Reieluu (ladina keeles os femoris) on paljude selgroogsete ala- või tagajäseme proksimaalne luu.
Vaata Linnud ja Reieluu
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Vaata Linnud ja Rinnak
Rinnalülid
Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates Rinnalülid (vertebrae thoracales) on selgroogsete selgroo keskosas paiknevaid lülid, mille külge kinnituvad roided.
Vaata Linnud ja Rinnalülid
Ristluu
Ristluu (ladina keeles os sacrum) on paljudel täiskasvanud selgroogsetel ristluulülidest kokkukasvanud luu.
Vaata Linnud ja Ristluu
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Vaata Linnud ja Roided
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Linnud ja Roomajad
Sabalülid
Sabalülid (ladina vertebrae caudales; ainsuses vertebra caudalis) on paljude sabaga selgroogsete loomade skeleti luud.
Vaata Linnud ja Sabalülid
Sarvlinnulised
Sarvlinnulised (Bucerotiformes) on lindude selts, kuhu kuuluvad sugukonnad vaenukägulased (Upupidae), tääknoklased ehk vana nimetusega puuronijalased (Phoeniculidae) ning sarvlindlased (Bucerotidae).
Vaata Linnud ja Sarvlinnulised
Sääreluu
Inimese sääreluud (punaselt) Sääreluu (ladina keeles tibia) on paljude selgroogsete ala- või tagajäseme kahest sääre luust suurem ja tugevam luu.
Vaata Linnud ja Sääreluu
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Vaata Linnud ja Söögitoru
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Vaata Linnud ja Süda
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Vaata Linnud ja Süljenäärmed
Sünantroop
Sünantroop (kreeka syn 'koos' + anthrōpos 'inimene') ehk inimkaasleja on taim- või loomorganism (sageli, kuid mitte alati, kahjur), keda pole kodustatud, kuid kes elab inimese lähedal ja saab kooselamisest kasu.
Vaata Linnud ja Sünantroop
Sõrmed
Sõrmed (digiti manus), või ka näpud, on inimese käelaba etteulatuvad osad.
Vaata Linnud ja Sõrmed
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Linnud ja Seeme
Seemnejuha
Seemnejuha (ductus deferens; vas deferens) on paljude selgroogsete isasloomade paariline sisesuguelund.
Vaata Linnud ja Seemnejuha
Seemnesari
Seemnesari ehk raig on paljude isaste selgrootute ja selgroogsete sisemine paariline suguelund.
Vaata Linnud ja Seemnesari
Selgroog
Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.
Vaata Linnud ja Selgroog
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Linnud ja Selgroogsed
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Vaata Linnud ja Seljaaju
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Linnud ja Silm
Silmakoobas
Silmakoobas (ladina keeles orbita ehk recessus cavernosus oculi) on inimestel ja paljudel loomadel peas, näokolju eesmises osas, paiknev paariline luudest ümbritsetud süvend.
Vaata Linnud ja Silmakoobas
Silmalaug
Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.
Vaata Linnud ja Silmalaug
Siniraalised
Siniraalaste (Coraciiformes) seltsi kuuluvad jäälindlaste, siniraaglaste, maasiniraaglaste, momottide, mesilasööjate ja todide sugukond.
Vaata Linnud ja Siniraalised
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Vaata Linnud ja Skelett
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Vaata Linnud ja Soojusjuhtivus
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Vaata Linnud ja Sool (anatoomia)
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Vaata Linnud ja Sperm
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Vaata Linnud ja Sugunääre
Suguti
Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.
Vaata Linnud ja Suguti
Suitsupääsuke
Suitsupääsuke Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on pääsulaste sugukonda kuuluv väike rändlind.
Vaata Linnud ja Suitsupääsuke
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Vaata Linnud ja Sulestik
Sulg
Mitmesuguse kujuga sulgi Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel.
Vaata Linnud ja Sulg
Sulgimine
Sulgimine (ladina ecdysis) on lindudel vanade sulgede (sulestiku) perioodiline vahetumine uutega.
Vaata Linnud ja Sulgimine
Suur vereringe
Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.
Vaata Linnud ja Suur vereringe
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Linnud ja Taimed
Talamus
Magnetresonantstomograafia kujutis inimese ajust koos viitega talamuse asukohale. Talamus ehk taalamus (kreeka keeles θάλαμος – kamber, ruum, ladina keeles thalamus) on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv paariline närvirakkude kogum.
Vaata Linnud ja Talamus
Tardumusuni
Tardumusuni ehk letargia ehk torpor on mitmetel lindudel ja mõnedel imetajatel esinev ajutine kehatemperatuuri langus koos ainevahetuse intensiivsuse vähenemisega, mis on seotud toitumiseks sobimatute ilmadega.
Vaata Linnud ja Tardumusuni
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Linnud ja Temperatuur
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Vaata Linnud ja Tiib
Tinamulised
Tinamulised (Tinamiformes) ehk tinamud on lindude selts.
Vaata Linnud ja Tinamulised
Toit
Toit on igasugune elusorganismidele söögiks ja joogiks kõlbav töödeldud või töötlemata toiduaine, mis sisaldab selliseid eluks vajalikke olulisi toitaineid nagu süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ning mikro- ja makroelemendid.
Vaata Linnud ja Toit
Tormilinnulised
Tormilinnulised (Procellariiformes) on lindude selts.
Vaata Linnud ja Tormilinnulised
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Linnud ja Triias
Trummikile
Trummikile (ladina keeles membrana tympanica; membrana tympani) on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast.
Vaata Linnud ja Trummikile
Tunnuslind
Tunnuslind on haldusüksuse loodus- ja linnukaitsesümbol.
Vaata Linnud ja Tunnuslind
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Vaata Linnud ja Vaheaju
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Linnud ja Valgud
Varvas
Inimese varbad Varvas on imetaja, roomaja või linnu maha toetuva jäseme hargnenud ja osaliselt küünisega kaetud (või lõppev) osa.
Vaata Linnud ja Varvas
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Vaata Linnud ja Väetis
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Vaata Linnud ja Väikeaju
Värvulised
Värvulised (Passeriformes) on kõige liigirikkam lindude selts.
Vaata Linnud ja Värvulised
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Linnud ja Veekogu
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Vaata Linnud ja Veen
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Vaata Linnud ja Veresoon
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Vaata Linnud ja Veri
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Linnud ja Vesi
1964
1964.
Vaata Linnud ja 1964
Vaata ka
Dinosaurused
- Dinosaurused
- Linnud
Tuntud ka kui Aves, Lind.
, Kõrvalkilpnääre, Keelikloomad, Keskaju, Keskkõrv, Kilpnääre, Kivi, Kivistis, Klaad, Klass (bioloogia), Kloaak, Koduloom, Kodutuvi, Koduvarblane, Kohastumus, Kolju, Kommunikatsioon, Koolibrilased, Kopsuarter, Kopsud, Kraniaalnärvid, Kriit (ajastu), Kude, Kurelised, Kurvitsalised, Kusepõis, Kusi, Kusihape, Lahustamine, Lämmastik, Lümfiklapikud, Lümfisüdamed, Lümfisõlm, Lümfisooned, Lümfoidkude, Lendamine, Liha, Lihas, Liik (bioloogia), Liiv, Lindude loend, Lindude vägivald, Linnuatlas, Linnud (täpsustus), Linnulaul, Linnupesa, Linnustik, Linnuvaatlus, Loode, Loomad, Luu, Magu, Maolised, Märk, Mesosoikum, Metabolism, Miljard, Molekulaarbioloogia, Monofüleetiline rühm, Mudelorganism, Muna, Munajuha, Munakoor, Munandimanus, Munarakk, Munasari, Munavalge, Nahk, Näärmed, Nägemine, Närvisüsteem, Neerud, Neerupealis, Nokk, Oks, Ornitoloog, Ornitoloogia, Otsaju, Paigalind, Papagoilised, Parasvööde, Pääsulased, Päranipunääre, Pütilised, Põllumajandus, Põlv, Põrn, Peaaju, Peabronh, Peensool, Pelikanilised, Pesitsemine, Pikatiivalised, Piklikaju, Pingviinilised, Pistrikulised, Pugu, Puu, Rahvuslind, Rakk, Rakutuum, Randme luud, Rangluu, Rähnilised, Rändlinnud, Reieluu, Rinnak, Rinnalülid, Ristluu, Roided, Roomajad, Sabalülid, Sarvlinnulised, Sääreluu, Söögitoru, Süda, Süljenäärmed, Sünantroop, Sõrmed, Seeme, Seemnejuha, Seemnesari, Selgroog, Selgroogsed, Seljaaju, Silm, Silmakoobas, Silmalaug, Siniraalised, Skelett, Soojusjuhtivus, Sool (anatoomia), Sperm, Sugunääre, Suguti, Suitsupääsuke, Sulestik, Sulg, Sulgimine, Suur vereringe, Taimed, Talamus, Tardumusuni, Temperatuur, Tiib, Tinamulised, Toit, Tormilinnulised, Triias, Trummikile, Tunnuslind, Vaheaju, Valgud, Varvas, Väetis, Väikeaju, Värvulised, Veekogu, Veen, Veresoon, Veri, Vesi, 1964.