Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Looduslik valik ja Suguline valik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Looduslik valik ja Suguline valik

Looduslik valik vs. Suguline valik

Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks. Suguline valik on liigisisene valik, mis toimib kehalistele tunnustele ning tekib ühe sugupoole esindajate paljunemisedukuse varieeruvuse tõttu.

Sarnasusi Looduslik valik ja Suguline valik

Looduslik valik ja Suguline valik on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Charles Darwin, Keskkond, Kohasus, Konkurents (bioloogia), Liik (bioloogia), Paljunemine, Seletus, Suguline sigimine, Teisesed sootunnused, Tunnus.

Charles Darwin

Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.

Charles Darwin ja Looduslik valik · Charles Darwin ja Suguline valik · Näe rohkem »

Keskkond

Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.

Keskkond ja Looduslik valik · Keskkond ja Suguline valik · Näe rohkem »

Kohasus

Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.

Kohasus ja Looduslik valik · Kohasus ja Suguline valik · Näe rohkem »

Konkurents (bioloogia)

Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp koosluses, mille korral mõju on vastastikku negatiivne.

Konkurents (bioloogia) ja Looduslik valik · Konkurents (bioloogia) ja Suguline valik · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Liik (bioloogia) ja Looduslik valik · Liik (bioloogia) ja Suguline valik · Näe rohkem »

Paljunemine

Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.

Looduslik valik ja Paljunemine · Paljunemine ja Suguline valik · Näe rohkem »

Seletus

Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).

Looduslik valik ja Seletus · Seletus ja Suguline valik · Näe rohkem »

Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.

Looduslik valik ja Suguline sigimine · Suguline sigimine ja Suguline valik · Näe rohkem »

Teisesed sootunnused

Teisesed sootunnused ehk teisesed sugutunnused ehk sekundaarsed sootunnused ehk sekundaarsed sugutunnused on suguküpsete loomade (kaasa arvatud inimese) välised morfoloogilised soospetsiifilised tunnused, mis pole vahetult seotud suguelundkonnaga (erinevalt esmastest sootunnustest, milleks on näiteks munasari, emakas, munand, suguti).

Looduslik valik ja Teisesed sootunnused · Suguline valik ja Teisesed sootunnused · Näe rohkem »

Tunnus

Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.

Looduslik valik ja Tunnus · Suguline valik ja Tunnus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Looduslik valik ja Suguline valik

Looduslik valik on 32 suhted, samas Suguline valik 45. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 12.99% = 10 / (32 + 45).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Looduslik valik ja Suguline valik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »