Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond

Luksemburg vs. Luksemburgi krahvkond

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas. Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.

Sarnasusi Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond

Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Burgundia ringkond, Frangi riik, Frangid, Habsburgid, Ida-Frangi riik, Karl V, Keldid, Kesk-Frangi riik, Letseburgi keel, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Luksemburgi dünastia, Luksemburgi hertsogkond, Luxembourg, Madalmaad, Prantsuse keel, Saksa keel, Saksa Liit, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Trier, Valois-Burgundia dünastia, Verduni leping, Viini kongress.

Burgundia ringkond

Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa keeles Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.

Burgundia ringkond ja Luksemburg · Burgundia ringkond ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Frangi riik ja Luksemburg · Frangi riik ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Frangid ja Luksemburg · Frangid ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Habsburgid ja Luksemburg · Habsburgid ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.

Ida-Frangi riik ja Luksemburg · Ida-Frangi riik ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Karl V ja Luksemburg · Karl V ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Keldid

Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Keldid ja Luksemburg · Keldid ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Kesk-Frangi riik

Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.

Kesk-Frangi riik ja Luksemburg · Kesk-Frangi riik ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Letseburgi keel

Moseli frangi murde levila Letseburgi keel (omanimetus Lëtzebuergesch; inglise keeles Luxembourgish; vahel eesti keeles ka "luksemburgi keel") on peamiselt Luksemburgis kõneldav läänegermaani keel.

Letseburgi keel ja Luksemburg · Letseburgi keel ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Lothar III (Saksa-Rooma keiser)

Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.

Lothar III (Saksa-Rooma keiser) ja Luksemburg · Lothar III (Saksa-Rooma keiser) ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Luksemburgi dünastia

Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.

Luksemburg ja Luksemburgi dünastia · Luksemburgi dünastia ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Luksemburgi hertsogkond

Luksemburgi hertsogkond (letseburgi keeles Lëtzebuerg, saksa keeles Luxemburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, iidne Luksemburgide aadlisuguvõsa kodumaa.

Luksemburg ja Luksemburgi hertsogkond · Luksemburgi hertsogkond ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »

Luxembourg

Luxembourg on Luksemburgi pealinn ning Luxembourgi ringkonna ja Luxembourgi kantoni keskus.

Luksemburg ja Luxembourg · Luksemburgi krahvkond ja Luxembourg · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Luksemburg ja Madalmaad · Luksemburgi krahvkond ja Madalmaad · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Luksemburg ja Prantsuse keel · Luksemburgi krahvkond ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Luksemburg ja Saksa keel · Luksemburgi krahvkond ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa Liit

Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.

Luksemburg ja Saksa Liit · Luksemburgi krahvkond ja Saksa Liit · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Luksemburg ja Saksa-Rooma keiser · Luksemburgi krahvkond ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Luksemburg ja Saksa-Rooma riik · Luksemburgi krahvkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Trier

Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.

Luksemburg ja Trier · Luksemburgi krahvkond ja Trier · Näe rohkem »

Valois-Burgundia dünastia

Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.

Luksemburg ja Valois-Burgundia dünastia · Luksemburgi krahvkond ja Valois-Burgundia dünastia · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Luksemburg ja Verduni leping · Luksemburgi krahvkond ja Verduni leping · Näe rohkem »

Viini kongress

"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.

Luksemburg ja Viini kongress · Luksemburgi krahvkond ja Viini kongress · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond

Luksemburg on 226 suhted, samas Luksemburgi krahvkond 63. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 7.96% = 23 / (226 + 63).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »