Sarnasusi Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond
Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Burgundia ringkond, Frangi riik, Frangid, Habsburgid, Ida-Frangi riik, Karl V, Keldid, Kesk-Frangi riik, Letseburgi keel, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Luksemburgi dünastia, Luksemburgi hertsogkond, Luxembourg, Madalmaad, Prantsuse keel, Saksa keel, Saksa Liit, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Trier, Valois-Burgundia dünastia, Verduni leping, Viini kongress.
Burgundia ringkond
Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa keeles Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.
Burgundia ringkond ja Luksemburg · Burgundia ringkond ja Luksemburgi krahvkond ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Luksemburg · Frangi riik ja Luksemburgi krahvkond ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangid ja Luksemburg · Frangid ja Luksemburgi krahvkond ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Luksemburg · Habsburgid ja Luksemburgi krahvkond ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Ida-Frangi riik ja Luksemburg · Ida-Frangi riik ja Luksemburgi krahvkond ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Karl V ja Luksemburg · Karl V ja Luksemburgi krahvkond ·
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Keldid ja Luksemburg · Keldid ja Luksemburgi krahvkond ·
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Kesk-Frangi riik ja Luksemburg · Kesk-Frangi riik ja Luksemburgi krahvkond ·
Letseburgi keel
Moseli frangi murde levila Letseburgi keel (omanimetus Lëtzebuergesch; inglise keeles Luxembourgish; vahel eesti keeles ka "luksemburgi keel") on peamiselt Luksemburgis kõneldav läänegermaani keel.
Letseburgi keel ja Luksemburg · Letseburgi keel ja Luksemburgi krahvkond ·
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Lothar III (Saksa-Rooma keiser) ja Luksemburg · Lothar III (Saksa-Rooma keiser) ja Luksemburgi krahvkond ·
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Luksemburg ja Luksemburgi dünastia · Luksemburgi dünastia ja Luksemburgi krahvkond ·
Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi hertsogkond (letseburgi keeles Lëtzebuerg, saksa keeles Luxemburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, iidne Luksemburgide aadlisuguvõsa kodumaa.
Luksemburg ja Luksemburgi hertsogkond · Luksemburgi hertsogkond ja Luksemburgi krahvkond ·
Luxembourg
Luxembourg on Luksemburgi pealinn ning Luxembourgi ringkonna ja Luxembourgi kantoni keskus.
Luksemburg ja Luxembourg · Luksemburgi krahvkond ja Luxembourg ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Luksemburg ja Madalmaad · Luksemburgi krahvkond ja Madalmaad ·
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Luksemburg ja Prantsuse keel · Luksemburgi krahvkond ja Prantsuse keel ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Luksemburg ja Saksa keel · Luksemburgi krahvkond ja Saksa keel ·
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Luksemburg ja Saksa Liit · Luksemburgi krahvkond ja Saksa Liit ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Luksemburg ja Saksa-Rooma keiser · Luksemburgi krahvkond ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Luksemburg ja Saksa-Rooma riik · Luksemburgi krahvkond ja Saksa-Rooma riik ·
Trier
Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.
Luksemburg ja Trier · Luksemburgi krahvkond ja Trier ·
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Luksemburg ja Valois-Burgundia dünastia · Luksemburgi krahvkond ja Valois-Burgundia dünastia ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Luksemburg ja Verduni leping · Luksemburgi krahvkond ja Verduni leping ·
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Luksemburg ja Viini kongress · Luksemburgi krahvkond ja Viini kongress ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond ühist
- Millised on sarnasused Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond
Võrdlus Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond
Luksemburg on 226 suhted, samas Luksemburgi krahvkond 63. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 7.96% = 23 / (226 + 63).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: