Kiiremini kui brauser!
226 suhted: Adolphe (Luksemburgi suurhertsog), Ajateenistus, Alpid, Andrus Ansip, Anglosaksid, Ardennid, Arnold Rüütel, Artur Sirk, ATF Dingo, August, Austria, Austria-Preisi sõda, Belgia, Benelux, Bosnia ja Hertsegoviina, Burgundia ringkond, Charlotte, Clyde Kull, Echternach, Eesti, Eestlased Luksemburgis, Ekspressionism, Esch-sur-Alzette, Esimene maailmasõda, Euro, Euroala, Euroopa, Euroopa Kohus, Euroopa Komisjoni president, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Liit, Euroopa Parlament, Eurovisiooni lauluvõistlus, Frangi riik, Frangid, Habsburgid, Hall nelk, Harilik pöök, Harilik tamm, Henri (Luksemburgi suurhertsog), Henri Werling, Hiina, Holland, Ida, Ida-Euroopa, Ida-Frangi riik, Imetajad, Itaalia, Jaanuar, Jacques Santer, ..., Jalgpall, Jõgi, Jean-Claude Juncker, Johannes Paulus II, Juudid, Juuli, Kabel, Kahepaiksed, Karl V, Karolingid, Katar, Katoliiklus, Kõrgharidus, Keldid, Kesk-Euroopa aeg, Kesk-Frangi riik, Keskharidus, Kindlus, Kindral, Klooster, Kodakondsus, Kommunism, Konstitutsiooniline monarhia, Kutsekool, Kuulipilduja, Lääs, Lütseum, Lõuna, Letseburgi keel, Liechtenstein, Lorraine, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel, Luksemburgi dünastia, Luksemburgi Eesti Kool, Luksemburgi Eesti Selts, Luksemburgi hertsogkond, Luksemburgi jalgpallikoondis, Luksemburgi krahvkond, Luksemburgi linnade loend, Luksemburgi näitlejate loend, Luksemburgi veinid, Luxembourg, Madalmaad, Mageveekalad, Maraton, Marc Girardelli, Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna), Mäesuusatamine, Merepiirita riik, Mets, Meurthe-et-Moselle'i departemang, Mineraal, Moseli jõgi, Moselle'i departemang, Muuseum, NATO, Natura 2000, Obelisk, Paavst, Parasvöötme kliima, Päriskonnalised, Põhi, Põhiharidus, Põhikool, Põhiseadus, Põllumajandus, Personaalunioon, Politsei, Poola, Portugal, Prantsuse keel, Prantsuse revolutsioonisõjad, Prantsusmaa, Preester, Preisimaa, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Rheinland-Pfalz, Riik, Romaani kunst, Rooma riik, Roomajad, Saarimaa, Saarmas, Sadam, Saksa keel, Saksa Liit, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Seadusandlik võim, Sild, Skulptor, Soomusauto, Stockholm, Suvi, Taavi Rõivas, Täidesaatev võim, Tööpuudus, Teenindus, Teine maailmasõda, Termid, Trier, Valois-Burgundia dünastia, Veebruar, Verduni leping, Viini kongress, Wilhelmina, .lu, 1. august, 1. jaanuar, 1. sajand eKr, 10. mai, 10. november, 10. september, 1059, 1086, 1096, 11. sajand, 1136, 1353, 14. jaanuar, 1443, 1482, 1549, 1573, 1659, 1783, 1813, 1815, 1830, 1839, 1842, 1866, 1867, 1868, 1870, 1890, 19. sajand, 1900. aasta suveolümpiamängud, 1902, 1905, 1912, 1912. aasta suveolümpiamängud, 1914, 1918, 1919, 1923, 1933, 1940, 1944, 1964, 1985, 1988, 1991, 1992, 1992. aasta taliolümpiamängud, 1993, 1997, 1999, 2. august, 2. sajand eKr, 2000, 2002, 2003, 2004, 2013, 2015, 2016, 2019, 22. veebruar, 27. august, 29. august, 5. sajand, 843, 963. Laienda indeks (176 rohkem) »
Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)
Adolphe (sünninimi Adolph Wilhelm Carl August Friedrich; 24. juuli 1817 – 17. november 1905) oli viimane Nassau hertsog aastail 1839–1866 ja Luksemburgi suurhertsog 1890.
Uus!!: Luksemburg ja Adolphe (Luksemburgi suurhertsog) · Näe rohkem »
Ajateenistus
'''Ajateenistus maailma riikides''' Roheline – relvajõude ei ole Punane – ajateenistus Sinine – täiskutseline sõjavägi ja/või vabatahtlik ajateenistus Lilla – väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele) Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul Hall – info puudub Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka sundaeg) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis.
Uus!!: Luksemburg ja Ajateenistus · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Luksemburg ja Alpid · Näe rohkem »
Andrus Ansip
Andrus Ansip 2022. aasta Arvamusfestivalil Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa Parlamendi liige.
Uus!!: Luksemburg ja Andrus Ansip · Näe rohkem »
Anglosaksid
kiivri rekonstruktsioon mis arvatavasti kuulus Rædwaldile, kes suri umbes aastal 624. Põhinedes rooma paraadkiivri disainil, sarnanesid selle kaunistused tolleaegsete rootsi kiivritega, mis leiti Vana-Uppsalast Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5.
Uus!!: Luksemburg ja Anglosaksid · Näe rohkem »
Ardennid
Maasi jõgi Prantsuse Ardennides Ardennid (prantsuse Ardennes, Ardenne; hollandi Ardennen) on mäestik Lõuna-Belgias, Luksemburgis ja Prantsusmaal.
Uus!!: Luksemburg ja Ardennid · Näe rohkem »
Arnold Rüütel
Arnold Rüütel (sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Pahavalla külas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti president aastatel 2001–2006.
Uus!!: Luksemburg ja Arnold Rüütel · Näe rohkem »
Artur Sirk
Artur SirkArtur Johannes Sirk VR II/3 (25. september 1900 Lehtse vald, Järvamaa – 2. august 1937 Echternach, Luksemburg) oli Eesti advokaat ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu aseesimees.
Uus!!: Luksemburg ja Artur Sirk · Näe rohkem »
ATF Dingo
ATF Dingo (saksa keeles Allschutz-Transport-Fahrzeug (ATF) Dingo) on Saksamaal valmistatud soomusautode sari.
Uus!!: Luksemburg ja ATF Dingo · Näe rohkem »
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Uus!!: Luksemburg ja August · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Luksemburg ja Austria · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Luksemburg ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Luksemburg ja Belgia · Näe rohkem »
Benelux
Beneluxi lipp Benelux on '''Be'''lgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburgi (Luxembourg) vaheline poliitilis-majanduslik liit (ingl. Benelux Economic Union, BENELUX).
Uus!!: Luksemburg ja Benelux · Näe rohkem »
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Uus!!: Luksemburg ja Bosnia ja Hertsegoviina · Näe rohkem »
Burgundia ringkond
Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa keeles Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.
Uus!!: Luksemburg ja Burgundia ringkond · Näe rohkem »
Charlotte
Charlotte võib tähendada järgmist.
Uus!!: Luksemburg ja Charlotte · Näe rohkem »
Clyde Kull
Clyde Kull 2012. aastal Clyde Kull (sündinud 2. märtsil 1959 Võrus) on Eesti endine diplomaat.
Uus!!: Luksemburg ja Clyde Kull · Näe rohkem »
Echternach
Echternachi basiilika Echternach (luksemburgi keeles Iechternach) on linn Luksemburgi idaosas Grevenmacheri ringkonnas Echternachi kantonis.
Uus!!: Luksemburg ja Echternach · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Luksemburg ja Eesti · Näe rohkem »
Eestlased Luksemburgis
Eestlased Luksemburgis on Luksemburgis elanud või elavad eestlased.
Uus!!: Luksemburg ja Eestlased Luksemburgis · Näe rohkem »
Ekspressionism
August Macke. "Daam rohelise jakiga". 1913 Franz Marc. "Sinine hobune" I. 1914 Ekspressionism (prantsuse keeles expression, väljendus, ilme, ladina keeles expressio, 'väljapigistamine') on enne Esimest maailmasõda eelkõige Saksamaal ja Austrias sündinud kõiki kauneid kunste hõlmav modernistlik kunstivool, mille esindajate loomingut iseloomustab süvendatud huvi inimese hinges toimuvate tormiliste protsesside ja nende väljendamise vastu.
Uus!!: Luksemburg ja Ekspressionism · Näe rohkem »
Esch-sur-Alzette
Esch-sur-Alzette on Luksemburgi suuruselt teine linn.
Uus!!: Luksemburg ja Esch-sur-Alzette · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Luksemburg ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Uus!!: Luksemburg ja Euro · Näe rohkem »
Euroala
ELi riigid, mis on Maastrichti lepinguga lubanud ühineda euroalaga Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro.
Uus!!: Luksemburg ja Euroala · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Luksemburg ja Euroopa · Näe rohkem »
Euroopa Kohus
Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohus, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel.
Uus!!: Luksemburg ja Euroopa Kohus · Näe rohkem »
Euroopa Komisjoni president
Euroopa Komisjoni president on Euroopa Komisjoni juht, Euroopa Liidu ametnik, kelle rolli võib Euroopa Liidu tasandil võrrelda rolliga, mis on valitsusjuhil riigis.
Uus!!: Luksemburg ja Euroopa Komisjoni president · Näe rohkem »
Euroopa Kontrollikoda
Euroopa Kontrollikoda on üks seitsemst Euroopa Liidu institutsioonist, mis kontrollib Euroopa Liidu rahaliste vahendite korrakohast kasutamist.
Uus!!: Luksemburg ja Euroopa Kontrollikoda · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Luksemburg ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Euroopa Parlament
200px Euroopa Parlamendi hoone Brüsselis Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.
Uus!!: Luksemburg ja Euroopa Parlament · Näe rohkem »
Eurovisiooni lauluvõistlus
Eurovisiooni lauluvõistlus on rahvusvaheline levimuusika võistlus, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU).
Uus!!: Luksemburg ja Eurovisiooni lauluvõistlus · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Luksemburg ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Luksemburg ja Frangid · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Luksemburg ja Habsburgid · Näe rohkem »
Hall nelk
Hall nelk (Dianthus gratianopolitanus) on taimeliik nelgiliste sugukonnast nelgi perekonnast.
Uus!!: Luksemburg ja Hall nelk · Näe rohkem »
Harilik pöök
Pöögimets Harilik pöök (Fagus sylvatica L.) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude liik.
Uus!!: Luksemburg ja Harilik pöök · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Luksemburg ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Henri (Luksemburgi suurhertsog)
Luksemburgi suurhertsog Henri (2019) Luksemburgi suurhertsog Henri (2009) Henri (sündinud 16. aprill 1955) on Luksemburgi suurhertsog.
Uus!!: Luksemburg ja Henri (Luksemburgi suurhertsog) · Näe rohkem »
Henri Werling
Werlingi villa, Henri Werlingi kodumaja Luxembourgis, St. Michelsstrasse 1 (1903) Henri Werling (Alphonse Marie Ferdinand Henri Werling; perekonnanimi Eestis ka Verling; 14. detsember 1879 Luxembourg – 22. veebruar 1961 Kodasema) oli luksemburglasest katoliku vaimulik, jesuiit, alates 11.
Uus!!: Luksemburg ja Henri Werling · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Luksemburg ja Hiina · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Luksemburg ja Holland · Näe rohkem »
Ida
Idakaar kompassil Ida (E või O) on üks neljast põhi-ilmakaarest.
Uus!!: Luksemburg ja Ida · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Luksemburg ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Luksemburg ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Luksemburg ja Imetajad · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Luksemburg ja Itaalia · Näe rohkem »
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Uus!!: Luksemburg ja Jaanuar · Näe rohkem »
Jacques Santer
Jacques Santer (sündinud 18. mail 1937 Luksemburgis Wasserbilligis) on Luksemburgi poliitik.
Uus!!: Luksemburg ja Jacques Santer · Näe rohkem »
Jalgpall
Ründaja (nr 10) üritab palli väravasse lüüa, väravavaht ja kaitsjad (valges riietuses) püüavad teda takistada Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse.
Uus!!: Luksemburg ja Jalgpall · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Luksemburg ja Jõgi · Näe rohkem »
Jean-Claude Juncker
Jean-Claude Juncker (sündinud 9. detsembril 1954 Redange'is) on Luksemburgi ja Euroopa Liidu poliitik.
Uus!!: Luksemburg ja Jean-Claude Juncker · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Luksemburg ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Luksemburg ja Juudid · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Luksemburg ja Juuli · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Luksemburg ja Kabel · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Luksemburg ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Luksemburg ja Karl V · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Luksemburg ja Karolingid · Näe rohkem »
Katar
Katar on riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul.
Uus!!: Luksemburg ja Katar · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Luksemburg ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Kõrgharidus
Kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mille omandamist tõendab vastav lõpudokument.
Uus!!: Luksemburg ja Kõrgharidus · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Luksemburg ja Keldid · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa aeg
sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole. Kesk-Euroopa aeg (inglise keeles Central European Time, lühend CET) on üks vööndiaja UTC+1:00 nimetustest, mida kasutatakse eeskätt Euroopas.
Uus!!: Luksemburg ja Kesk-Euroopa aeg · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Luksemburg ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Keskharidus
Keskharidus on haridustase, mis järgneb põhiharidusele ning on kõrghariduse eelduseks.
Uus!!: Luksemburg ja Keskharidus · Näe rohkem »
Kindlus
Malborki kindlus Kindlus on iseseisev (püsiva garnisoni, relvastuse ja varustusega) sõjaväeline organisatsioon, mis valdab kindlusehitiste kogumi mõjuväljas olevat kohta ning kasutab seda kogumit (nimetatakse samuti kindluseks) oma sõjaväe liikumise, mingi kaitseotstarbe (vastase sõjaväe tõrjumise) jaoks või ründe lähtekohana.
Uus!!: Luksemburg ja Kindlus · Näe rohkem »
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Uus!!: Luksemburg ja Kindral · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Luksemburg ja Klooster · Näe rohkem »
Kodakondsus
Kodakondsus (inglise keeles citizenship; saksa keeles staatsbürgerschaft) on inimese püsiv õiguslik side riigiga.
Uus!!: Luksemburg ja Kodakondsus · Näe rohkem »
Kommunism
"Kommunism" kui termin võib tähendada kas.
Uus!!: Luksemburg ja Kommunism · Näe rohkem »
Konstitutsiooniline monarhia
Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Uus!!: Luksemburg ja Konstitutsiooniline monarhia · Näe rohkem »
Kutsekool
Kutsekool (ka kutsehariduskool) on kool, mis annab õpilasele kutsehariduse konkreetsel erialal.
Uus!!: Luksemburg ja Kutsekool · Näe rohkem »
Kuulipilduja
NSV Liidu raskekuulipilduja DŠK Iisraeli kuulipilduja Negev Kuulipilduja FN MAG Rootsis toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga Kuulipilduja on parandatud stabiilsusega täisautomaatne padrunlaskemoonaga tulistav tulirelv kaliibriga alla 20 mm, mis on mõeldud otsetuletoetuseks.
Uus!!: Luksemburg ja Kuulipilduja · Näe rohkem »
Lääs
thumb Lääs (W) on üks neljast põhi-ilmakaarest, mille asimuut on 270 kraadi.
Uus!!: Luksemburg ja Lääs · Näe rohkem »
Lütseum
Lütseum (.
Uus!!: Luksemburg ja Lütseum · Näe rohkem »
Lõuna
thumb Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi.
Uus!!: Luksemburg ja Lõuna · Näe rohkem »
Letseburgi keel
Moseli frangi murde levila Letseburgi keel (omanimetus Lëtzebuergesch; inglise keeles Luxembourgish; vahel eesti keeles ka "luksemburgi keel") on peamiselt Luksemburgis kõneldav läänegermaani keel.
Uus!!: Luksemburg ja Letseburgi keel · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: Luksemburg ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Luksemburg ja Lorraine · Näe rohkem »
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Uus!!: Luksemburg ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel
Luksemburg osales Eurovisiooni lauluvõistlusel alates selle loomisest 1956.
Uus!!: Luksemburg ja Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Uus!!: Luksemburg ja Luksemburgi dünastia · Näe rohkem »
Luksemburgi Eesti Kool
Luksemburgi Eesti Kool on Luksemburgi pealinnas Luxembourgis kohalike aktiivsete eestlaste algatusel tegutsev kool, kus õpetatakse muu hulgas eesti keelt, kultuuri, kirjandust, ajalugu.
Uus!!: Luksemburg ja Luksemburgi Eesti Kool · Näe rohkem »
Luksemburgi Eesti Selts
Luksemburgi Eesti Selts on Luksemburgi eestlaste selts, mis tegutseb Luksemburgis.
Uus!!: Luksemburg ja Luksemburgi Eesti Selts · Näe rohkem »
Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi hertsogkond (letseburgi keeles Lëtzebuerg, saksa keeles Luxemburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, iidne Luksemburgide aadlisuguvõsa kodumaa.
Uus!!: Luksemburg ja Luksemburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Luksemburgi jalgpallikoondis
Luksemburgi jalgpallikoondis on Luksemburgi jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Luksemburgi rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.
Uus!!: Luksemburg ja Luksemburgi jalgpallikoondis · Näe rohkem »
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »
Luksemburgi linnade loend
Luksemburgi linnade loend Linna nimetus antakse Luksemburgis vallale seadusega.
Uus!!: Luksemburg ja Luksemburgi linnade loend · Näe rohkem »
Luksemburgi näitlejate loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Luksemburg ja Luksemburgi näitlejate loend · Näe rohkem »
Luksemburgi veinid
Luksemburgi veine toodetakse peamiselt Luksemburgi kaguosas Moseli jõe ääres.
Uus!!: Luksemburg ja Luksemburgi veinid · Näe rohkem »
Luxembourg
Luxembourg on Luksemburgi pealinn ning Luxembourgi ringkonna ja Luxembourgi kantoni keskus.
Uus!!: Luksemburg ja Luxembourg · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Luksemburg ja Madalmaad · Näe rohkem »
Mageveekalad
Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).
Uus!!: Luksemburg ja Mageveekalad · Näe rohkem »
Maraton
Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, pikamamaajooks.
Uus!!: Luksemburg ja Maraton · Näe rohkem »
Marc Girardelli
Marc Girardelli Marc Girardelli (sündinud 18. juulil 1963 Lustenaus Austrias) on endine Luksemburgi mäesuusataja.
Uus!!: Luksemburg ja Marc Girardelli · Näe rohkem »
Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)
Suurhertsoginna Marie-Adélaïde Marie-Adélaïde (sünninimi Marie-Adélaïde Thérèse Hilda Wilhelmine; 14. juuni 1894 – 24. jaanuar 1924) oli Luksemburgi suurhertsoginna 25. veebruarist 1912 kuni 14. jaanuarini 1919.
Uus!!: Luksemburg ja Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna) · Näe rohkem »
Mäesuusatamine
Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises.
Uus!!: Luksemburg ja Mäesuusatamine · Näe rohkem »
Merepiirita riik
Merepiirita riigid Merepiirita riik on riik, mis asub mandri siseosas ja mida ümbritsevad teised riigid.
Uus!!: Luksemburg ja Merepiirita riik · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Luksemburg ja Mets · Näe rohkem »
Meurthe-et-Moselle'i departemang
Meurthe-et-Moselle'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas.
Uus!!: Luksemburg ja Meurthe-et-Moselle'i departemang · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Luksemburg ja Mineraal · Näe rohkem »
Moseli jõgi
Mosel (saksa; prantsuse Moselle) on jõgi, mis voolab läbi Prantsusmaa, Luksemburgi ja Saksamaa.
Uus!!: Luksemburg ja Moseli jõgi · Näe rohkem »
Moselle'i departemang
Moselle'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas.
Uus!!: Luksemburg ja Moselle'i departemang · Näe rohkem »
Muuseum
Eesti Meremuuseum, Tallinna vesilennukite angaar Mihkli Talumuuseum Saaremaal Muuseum (ingl museum; sks das Museum) on ühiskonna teenistuses olev mittetulunduslik ja alaline asutus, kes uurib, kogub, säilitab, tõlgendab ning eksponeerib materiaalset ja vaimset pärandit.
Uus!!: Luksemburg ja Muuseum · Näe rohkem »
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Uus!!: Luksemburg ja NATO · Näe rohkem »
Natura 2000
Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel.
Uus!!: Luksemburg ja Natura 2000 · Näe rohkem »
Obelisk
Obelisk Kairos Obelisk on ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas.
Uus!!: Luksemburg ja Obelisk · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Luksemburg ja Paavst · Näe rohkem »
Parasvöötme kliima
Paraskliima on iseloomulik paraskliimavöötmele Parasvöötme mets Parasvöötme kliima ehk paraskliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik paraskliimavöötmele.
Uus!!: Luksemburg ja Parasvöötme kliima · Näe rohkem »
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Luksemburg ja Päriskonnalised · Näe rohkem »
Põhi
thumb Põhi (N) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 0 ehk 360 kraadi.
Uus!!: Luksemburg ja Põhi · Näe rohkem »
Põhiharidus
Põhiharidus on 1.–9.
Uus!!: Luksemburg ja Põhiharidus · Näe rohkem »
Põhikool
Põhikool on üldhariduskool Eestis, kus saab omandada põhiharidust.
Uus!!: Luksemburg ja Põhikool · Näe rohkem »
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Uus!!: Luksemburg ja Põhiseadus · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Luksemburg ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Luksemburg ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Politsei
Politsei buss alarmsõidul Tartus, Supilinnas, Oa tänaval. 2016. aasta september. Politsei on ühiskonna (tänapäeval riigi või linna) poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks (nn sisemisteks vajadusteks).
Uus!!: Luksemburg ja Politsei · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Luksemburg ja Poola · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Luksemburg ja Portugal · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Luksemburg ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Uus!!: Luksemburg ja Prantsuse revolutsioonisõjad · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Luksemburg ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Uus!!: Luksemburg ja Preester · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Luksemburg ja Preisimaa · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Olümpiakomitee
right ROK-i peakorter Lausanne'is Šveitsis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.
Uus!!: Luksemburg ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee · Näe rohkem »
Rheinland-Pfalz
Rheinland-Pfalz ehk Reinimaa-Pfalz on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Luksemburg ja Rheinland-Pfalz · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Luksemburg ja Riik · Näe rohkem »
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Uus!!: Luksemburg ja Romaani kunst · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Luksemburg ja Rooma riik · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Luksemburg ja Roomajad · Näe rohkem »
Saarimaa
Saarimaa on liidumaa Saksamaa edelaosas.
Uus!!: Luksemburg ja Saarimaa · Näe rohkem »
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Luksemburg ja Saarmas · Näe rohkem »
Sadam
Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Uus!!: Luksemburg ja Sadam · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Luksemburg ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Luksemburg ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Luksemburg ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Luksemburg ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Luksemburg ja Saksamaa · Näe rohkem »
Seadusandlik võim
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.
Uus!!: Luksemburg ja Seadusandlik võim · Näe rohkem »
Sild
Sild on insenertehniline ehitis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse.
Uus!!: Luksemburg ja Sild · Näe rohkem »
Skulptor
pisi Skulptor ehk kujur on loovisik, kes tegeleb kujude ehk skulptuuride kavandamise ja valmistamisega.
Uus!!: Luksemburg ja Skulptor · Näe rohkem »
Soomusauto
Saksa soomusauto ATF Dingo 2 Eesti Vabadussõja ajal Soomusauto on veoauto või maasturi veermiku baasil valmistatud kergelt soomustatud spetsiaalkerega ratassõiduk.
Uus!!: Luksemburg ja Soomusauto · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Luksemburg ja Stockholm · Näe rohkem »
Suvi
Aasovi mere rand Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Luksemburg ja Suvi · Näe rohkem »
Taavi Rõivas
Taavi Rõivas (sündinud 26. septembril 1979) on Eesti poliitik, Eesti Reformierakonna esimees (2014–2017) ja Eesti peaminister (2014–2016).
Uus!!: Luksemburg ja Taavi Rõivas · Näe rohkem »
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.
Uus!!: Luksemburg ja Täidesaatev võim · Näe rohkem »
Tööpuudus
Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.
Uus!!: Luksemburg ja Tööpuudus · Näe rohkem »
Teenindus
Teenindus ehk teenindussfäär ehk tertsiaarne sektor ehk teenindussektor on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.
Uus!!: Luksemburg ja Teenindus · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Luksemburg ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Termid
(kreeka k. θερμός thermos, "kuum") ja balneae (kreeka k. βαλανεῖον balaneion) olid kümblusasutused peamiselt Vana-Roomas.
Uus!!: Luksemburg ja Termid · Näe rohkem »
Trier
Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.
Uus!!: Luksemburg ja Trier · Näe rohkem »
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Uus!!: Luksemburg ja Valois-Burgundia dünastia · Näe rohkem »
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Uus!!: Luksemburg ja Veebruar · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Luksemburg ja Verduni leping · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Luksemburg ja Viini kongress · Näe rohkem »
Wilhelmina
Wilhelmina Wilhelmina (täisnimega Wilhelmina Helena Pauline Marie; 31. august 1880 – 28. november 1962) oli Madalmaade kuninganna aastatel 1890–1948.
Uus!!: Luksemburg ja Wilhelmina · Näe rohkem »
.lu
.lu on Luksemburgi Interneti tippdomeen.
Uus!!: Luksemburg ja .lu · Näe rohkem »
1. august
1.
Uus!!: Luksemburg ja 1. august · Näe rohkem »
1. jaanuar
1.
Uus!!: Luksemburg ja 1. jaanuar · Näe rohkem »
1. sajand eKr
1.
Uus!!: Luksemburg ja 1. sajand eKr · Näe rohkem »
10. mai
10.
Uus!!: Luksemburg ja 10. mai · Näe rohkem »
10. november
10.
Uus!!: Luksemburg ja 10. november · Näe rohkem »
10. september
10.
Uus!!: Luksemburg ja 10. september · Näe rohkem »
1059
1059.
Uus!!: Luksemburg ja 1059 · Näe rohkem »
1086
1086.
Uus!!: Luksemburg ja 1086 · Näe rohkem »
1096
1096.
Uus!!: Luksemburg ja 1096 · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Luksemburg ja 11. sajand · Näe rohkem »
1136
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Luksemburg ja 1136 · Näe rohkem »
1353
1353.
Uus!!: Luksemburg ja 1353 · Näe rohkem »
14. jaanuar
14.
Uus!!: Luksemburg ja 14. jaanuar · Näe rohkem »
1443
1443.
Uus!!: Luksemburg ja 1443 · Näe rohkem »
1482
1482.
Uus!!: Luksemburg ja 1482 · Näe rohkem »
1549
1549.
Uus!!: Luksemburg ja 1549 · Näe rohkem »
1573
1573.
Uus!!: Luksemburg ja 1573 · Näe rohkem »
1659
1659.
Uus!!: Luksemburg ja 1659 · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Luksemburg ja 1783 · Näe rohkem »
1813
1813.
Uus!!: Luksemburg ja 1813 · Näe rohkem »
1815
1815.
Uus!!: Luksemburg ja 1815 · Näe rohkem »
1830
1830.
Uus!!: Luksemburg ja 1830 · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: Luksemburg ja 1839 · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Luksemburg ja 1842 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Luksemburg ja 1866 · Näe rohkem »
1867
1867.
Uus!!: Luksemburg ja 1867 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Luksemburg ja 1868 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Luksemburg ja 1870 · Näe rohkem »
1890
1890.
Uus!!: Luksemburg ja 1890 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Luksemburg ja 19. sajand · Näe rohkem »
1900. aasta suveolümpiamängud
1900.
Uus!!: Luksemburg ja 1900. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Luksemburg ja 1902 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Luksemburg ja 1905 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Luksemburg ja 1912 · Näe rohkem »
1912. aasta suveolümpiamängud
Avatseremoonia 5. mail 1912 1912.
Uus!!: Luksemburg ja 1912. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »
1914
1914.
Uus!!: Luksemburg ja 1914 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Luksemburg ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Luksemburg ja 1919 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Luksemburg ja 1923 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Luksemburg ja 1933 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Luksemburg ja 1940 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Luksemburg ja 1944 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Luksemburg ja 1964 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Luksemburg ja 1985 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Luksemburg ja 1988 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Luksemburg ja 1991 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Luksemburg ja 1992 · Näe rohkem »
1992. aasta taliolümpiamängud
1992.
Uus!!: Luksemburg ja 1992. aasta taliolümpiamängud · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Luksemburg ja 1993 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Luksemburg ja 1997 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Luksemburg ja 1999 · Näe rohkem »
2. august
2.
Uus!!: Luksemburg ja 2. august · Näe rohkem »
2. sajand eKr
2.
Uus!!: Luksemburg ja 2. sajand eKr · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Luksemburg ja 2000 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Luksemburg ja 2002 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Luksemburg ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Luksemburg ja 2004 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Luksemburg ja 2013 · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Luksemburg ja 2015 · Näe rohkem »
2016
2016.
Uus!!: Luksemburg ja 2016 · Näe rohkem »
2019
2019.
Uus!!: Luksemburg ja 2019 · Näe rohkem »
22. veebruar
22.
Uus!!: Luksemburg ja 22. veebruar · Näe rohkem »
27. august
27.
Uus!!: Luksemburg ja 27. august · Näe rohkem »
29. august
29.
Uus!!: Luksemburg ja 29. august · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Luksemburg ja 5. sajand · Näe rohkem »
843
843.
Uus!!: Luksemburg ja 843 · Näe rohkem »
963
963.
Uus!!: Luksemburg ja 963 · Näe rohkem »
