Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Luksemburg ja Paavst
Luksemburg ja Paavst on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Euroopa, Frangi riik, Holland, Itaalia, Johannes Paulus II, Karolingid, Katoliiklus, Lorraine, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rooma riik, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa, Seadusandlik võim, Täidesaatev võim, Viini kongress, 10. september, 11. sajand, 5. sajand.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Luksemburg · Eesti ja Paavst ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Luksemburg · Euroopa ja Paavst ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Luksemburg · Frangi riik ja Paavst ·
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Holland ja Luksemburg · Holland ja Paavst ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Itaalia ja Luksemburg · Itaalia ja Paavst ·
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Johannes Paulus II ja Luksemburg · Johannes Paulus II ja Paavst ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Karolingid ja Luksemburg · Karolingid ja Paavst ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Luksemburg · Katoliiklus ja Paavst ·
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Lorraine ja Luksemburg · Lorraine ja Paavst ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Luksemburg ja Poola · Paavst ja Poola ·
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Luksemburg ja Portugal · Paavst ja Portugal ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Luksemburg ja Prantsusmaa · Paavst ja Prantsusmaa ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Luksemburg ja Rooma riik · Paavst ja Rooma riik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Luksemburg ja Saksa keel · Paavst ja Saksa keel ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Luksemburg ja Saksa-Rooma keiser · Paavst ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Luksemburg ja Saksamaa · Paavst ja Saksamaa ·
Seadusandlik võim
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.
Luksemburg ja Seadusandlik võim · Paavst ja Seadusandlik võim ·
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.
Luksemburg ja Täidesaatev võim · Paavst ja Täidesaatev võim ·
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Luksemburg ja Viini kongress · Paavst ja Viini kongress ·
10. september
10.
10. september ja Luksemburg · 10. september ja Paavst ·
11. sajand
11.
11. sajand ja Luksemburg · 11. sajand ja Paavst ·
5. sajand
5.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Luksemburg ja Paavst ühist
- Millised on sarnasused Luksemburg ja Paavst
Võrdlus Luksemburg ja Paavst
Luksemburg on 226 suhted, samas Paavst 214. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 5.00% = 22 / (226 + 214).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Luksemburg ja Paavst. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
