Ava Google MapsisSisukord
224 suhted: Adolphe (Luksemburgi suurhertsog), Ajateenistus, Alpid, Andrus Ansip, Anglosaksid, Ardennid, Arnold Rüütel, Artur Sirk, ATF Dingo, August, Austria, Austria-Preisi sõda, Belgia, Benelux, Bosnia ja Hertsegoviina, Burgundia ringkond, Charlotte, Clyde Kull, Echternach, Eesti, Eestlased Luksemburgis, Ekspressionism, Esch-sur-Alzette, Esimene maailmasõda, Euro, Euroala, Euroopa, Euroopa Kohus, Euroopa Komisjoni president, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Liit, Euroopa Parlament, Eurovisiooni lauluvõistlus, Frangi riik, Frangid, Habsburgid, Hall nelk, Harilik pöök, Harilik tamm, Henri (Luksemburgi suurhertsog), Henri Werling, Hiina, Holland, Ida, Ida-Euroopa, Ida-Frangi riik, Imetajad, Itaalia, Jaanuar, Jacques Santer, ... Laienda indeks (174 rohkem) »
- Benelux
- Euroopa Liidu riigid
- Madalmaad
Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)
Adolphe (sünninimi Adolph Wilhelm Carl August Friedrich; 24. juuli 1817 – 17. november 1905) oli viimane Nassau hertsog aastail 1839–1866 ja Luksemburgi suurhertsog 1890.
Vaata Luksemburg ja Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)
Ajateenistus
'''Ajateenistus maailma riikides''' Roheline – relvajõude ei ole Punane – ajateenistus Sinine – täiskutseline sõjavägi ja/või vabatahtlik ajateenistus Lilla – väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele) Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul Hall – info puudub Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka sundaeg) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis.
Vaata Luksemburg ja Ajateenistus
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Vaata Luksemburg ja Alpid
Andrus Ansip
Andrus Ansip 2022. aasta Arvamusfestivalil Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa Parlamendi liige.
Vaata Luksemburg ja Andrus Ansip
Anglosaksid
kiivri rekonstruktsioon mis arvatavasti kuulus Rædwaldile, kes suri umbes aastal 624. Põhinedes rooma paraadkiivri disainil, sarnanesid selle kaunistused tolleaegsete rootsi kiivritega, mis leiti Vana-Uppsalast Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5.
Vaata Luksemburg ja Anglosaksid
Ardennid
Maasi jõgi Prantsuse Ardennides Ardennid (prantsuse Ardennes, Ardenne; hollandi Ardennen) on mäestik Lõuna-Belgias, Luksemburgis ja Prantsusmaal.
Vaata Luksemburg ja Ardennid
Arnold Rüütel
Arnold Rüütel (sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Pahavalla külas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti president aastatel 2001–2006.
Vaata Luksemburg ja Arnold Rüütel
Artur Sirk
Artur SirkArtur Johannes Sirk VR II/3 (25. september 1900 Lehtse vald, Järvamaa – 2. august 1937 Echternach, Luksemburg) oli Eesti advokaat ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu aseesimees.
Vaata Luksemburg ja Artur Sirk
ATF Dingo
ATF Dingo (saksa keeles Allschutz-Transport-Fahrzeug (ATF) Dingo) on Saksamaal valmistatud soomusautode sari.
Vaata Luksemburg ja ATF Dingo
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Vaata Luksemburg ja August
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Luksemburg ja Austria
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Vaata Luksemburg ja Austria-Preisi sõda
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Luksemburg ja Belgia
Benelux
Beneluxi lipp Benelux on '''Be'''lgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburgi (Luxembourg) vaheline poliitilis-majanduslik liit (ingl. Benelux Economic Union, BENELUX).
Vaata Luksemburg ja Benelux
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Vaata Luksemburg ja Bosnia ja Hertsegoviina
Burgundia ringkond
Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa keeles Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.
Vaata Luksemburg ja Burgundia ringkond
Charlotte
Charlotte võib tähendada järgmist.
Vaata Luksemburg ja Charlotte
Clyde Kull
Clyde Kull 2012. aastal Clyde Kull (sündinud 2. märtsil 1959 Võrus) on Eesti endine diplomaat.
Vaata Luksemburg ja Clyde Kull
Echternach
Echternachi basiilika Echternach (luksemburgi keeles Iechternach) on linn Luksemburgi idaosas Grevenmacheri ringkonnas Echternachi kantonis.
Vaata Luksemburg ja Echternach
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Luksemburg ja Eesti
Eestlased Luksemburgis
Eestlased Luksemburgis on Luksemburgis elanud või elavad eestlased.
Vaata Luksemburg ja Eestlased Luksemburgis
Ekspressionism
August Macke. "Daam rohelise jakiga". 1913 Franz Marc. "Sinine hobune" I. 1914 Ekspressionism (prantsuse keeles expression, väljendus, ilme, ladina keeles expressio, 'väljapigistamine') on enne Esimest maailmasõda eelkõige Saksamaal ja Austrias sündinud kõiki kauneid kunste hõlmav modernistlik kunstivool, mille esindajate loomingut iseloomustab süvendatud huvi inimese hinges toimuvate tormiliste protsesside ja nende väljendamise vastu.
Vaata Luksemburg ja Ekspressionism
Esch-sur-Alzette
Esch-sur-Alzette on Luksemburgi suuruselt teine linn.
Vaata Luksemburg ja Esch-sur-Alzette
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Luksemburg ja Esimene maailmasõda
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Vaata Luksemburg ja Euro
Euroala
ELi riigid, mis on Maastrichti lepinguga lubanud ühineda euroalaga Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro.
Vaata Luksemburg ja Euroala
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Luksemburg ja Euroopa
Euroopa Kohus
Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohus, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel.
Vaata Luksemburg ja Euroopa Kohus
Euroopa Komisjoni president
Euroopa Komisjoni president on Euroopa Komisjoni juht, Euroopa Liidu ametnik, kelle rolli võib Euroopa Liidu tasandil võrrelda rolliga, mis on valitsusjuhil riigis.
Vaata Luksemburg ja Euroopa Komisjoni president
Euroopa Kontrollikoda
Euroopa Kontrollikoda on üks seitsemst Euroopa Liidu institutsioonist, mis kontrollib Euroopa Liidu rahaliste vahendite korrakohast kasutamist.
Vaata Luksemburg ja Euroopa Kontrollikoda
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Luksemburg ja Euroopa Liit
Euroopa Parlament
200px Euroopa Parlamendi hoone Brüsselis Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.
Vaata Luksemburg ja Euroopa Parlament
Eurovisiooni lauluvõistlus
Eurovisiooni lauluvõistlus on rahvusvaheline levimuusika võistlus, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU).
Vaata Luksemburg ja Eurovisiooni lauluvõistlus
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Luksemburg ja Frangi riik
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Luksemburg ja Frangid
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Luksemburg ja Habsburgid
Hall nelk
Hall nelk (Dianthus gratianopolitanus) on taimeliik nelgiliste sugukonnast nelgi perekonnast.
Vaata Luksemburg ja Hall nelk
Harilik pöök
Pöögimets Harilik pöök (Fagus sylvatica L.) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude liik.
Vaata Luksemburg ja Harilik pöök
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Vaata Luksemburg ja Harilik tamm
Henri (Luksemburgi suurhertsog)
Luksemburgi suurhertsog Henri (2019) Luksemburgi suurhertsog Henri (2009) Henri (sündinud 16. aprill 1955) on Luksemburgi suurhertsog.
Vaata Luksemburg ja Henri (Luksemburgi suurhertsog)
Henri Werling
Werlingi villa, Henri Werlingi kodumaja Luxembourgis, St. Michelsstrasse 1 (1903) Henri Werling (Alphonse Marie Ferdinand Henri Werling; perekonnanimi Eestis ka Verling; 14. detsember 1879 Luxembourg – 22. veebruar 1961 Kodasema) oli luksemburglasest katoliku vaimulik, jesuiit, alates 11.
Vaata Luksemburg ja Henri Werling
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Luksemburg ja Hiina
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata Luksemburg ja Holland
Ida
Idakaar kompassil Ida (E või O) on üks neljast põhi-ilmakaarest.
Vaata Luksemburg ja Ida
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Vaata Luksemburg ja Ida-Euroopa
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Vaata Luksemburg ja Ida-Frangi riik
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Luksemburg ja Imetajad
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Luksemburg ja Itaalia
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Vaata Luksemburg ja Jaanuar
Jacques Santer
Jacques Santer (sündinud 18. mail 1937 Luksemburgis Wasserbilligis) on Luksemburgi poliitik.
Vaata Luksemburg ja Jacques Santer
Jalgpall
Ründaja (nr 10) üritab palli väravasse lüüa, väravavaht ja kaitsjad (valges riietuses) püüavad teda takistada Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse.
Vaata Luksemburg ja Jalgpall
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Luksemburg ja Jõgi
Jean-Claude Juncker
Jean-Claude Juncker (sündinud 9. detsembril 1954 Redange'is) on Luksemburgi ja Euroopa Liidu poliitik.
Vaata Luksemburg ja Jean-Claude Juncker
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522).
Vaata Luksemburg ja Johannes Paulus II
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Luksemburg ja Juudid
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Vaata Luksemburg ja Juuli
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Vaata Luksemburg ja Kabel
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Luksemburg ja Kahepaiksed
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Luksemburg ja Karl V
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Vaata Luksemburg ja Karolingid
Katar
Katar on riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul.
Vaata Luksemburg ja Katar
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Luksemburg ja Katoliiklus
Kõrgharidus
Kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mille omandamist tõendab vastav lõpudokument.
Vaata Luksemburg ja Kõrgharidus
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Vaata Luksemburg ja Keldid
Kesk-Euroopa aeg
sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole.
Vaata Luksemburg ja Kesk-Euroopa aeg
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Vaata Luksemburg ja Kesk-Frangi riik
Keskharidus
Keskharidus on haridustase, mis järgneb põhiharidusele ning on kõrghariduse eelduseks.
Vaata Luksemburg ja Keskharidus
Kindlus
Malborki kindlus Kindlus on iseseisev (püsiva garnisoni, relvastuse ja varustusega) sõjaväeline organisatsioon, mis valdab kindlusehitiste kogumi mõjuväljas olevat kohta ning kasutab seda kogumit (nimetatakse samuti kindluseks) oma sõjaväe liikumise, mingi kaitseotstarbe (vastase sõjaväe tõrjumise) jaoks või ründe lähtekohana.
Vaata Luksemburg ja Kindlus
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Vaata Luksemburg ja Kindral
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Vaata Luksemburg ja Klooster
Kodakondsus
Kodakondsus (inglise keeles citizenship; saksa keeles staatsbürgerschaft) on inimese püsiv õiguslik side riigiga.
Vaata Luksemburg ja Kodakondsus
Kommunism
"Kommunism" kui termin võib tähendada kas.
Vaata Luksemburg ja Kommunism
Konstitutsiooniline monarhia
Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Vaata Luksemburg ja Konstitutsiooniline monarhia
Kutsekool
Kutsekool (ka kutsehariduskool) on kool, mis annab õpilasele kutsehariduse konkreetsel erialal.
Vaata Luksemburg ja Kutsekool
Kuulipilduja
NSV Liidu raskekuulipilduja DŠK Iisraeli kuulipilduja Negev Kuulipilduja FN MAG Rootsis toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga Kuulipilduja on parandatud stabiilsusega täisautomaatne padrunlaskemoonaga tulistav tulirelv kaliibriga alla 20 mm, mis on mõeldud otsetuletoetuseks.
Vaata Luksemburg ja Kuulipilduja
Lääs
thumb Lääs (W) on üks neljast põhi-ilmakaarest, mille asimuut on 270 kraadi.
Vaata Luksemburg ja Lääs
Lütseum
Lütseum (.
Vaata Luksemburg ja Lütseum
Lõuna
thumb Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi.
Vaata Luksemburg ja Lõuna
Letseburgi keel
Moseli frangi murde levila Letseburgi keel (omanimetus Lëtzebuergesch; inglise keeles Luxembourgish; vahel eesti keeles ka "luksemburgi keel") on peamiselt Luksemburgis kõneldav läänegermaani keel.
Vaata Luksemburg ja Letseburgi keel
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Vaata Luksemburg ja Liechtenstein
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Vaata Luksemburg ja Lorraine
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Vaata Luksemburg ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel
Luksemburg osales Eurovisiooni lauluvõistlusel alates selle loomisest 1956.
Vaata Luksemburg ja Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Vaata Luksemburg ja Luksemburgi dünastia
Luksemburgi Eesti Kool
Luksemburgi Eesti Kool on Luksemburgi pealinnas Luxembourgis kohalike aktiivsete eestlaste algatusel tegutsev kool, kus õpetatakse muu hulgas eesti keelt, kultuuri, kirjandust, ajalugu.
Vaata Luksemburg ja Luksemburgi Eesti Kool
Luksemburgi Eesti Selts
Luksemburgi Eesti Selts on Luksemburgi eestlaste selts, mis tegutseb Luksemburgis.
Vaata Luksemburg ja Luksemburgi Eesti Selts
Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi hertsogkond (letseburgi keeles Lëtzebuerg, saksa keeles Luxemburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, iidne Luksemburgide aadlisuguvõsa kodumaa.
Vaata Luksemburg ja Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi jalgpallikoondis
Luksemburgi jalgpallikoondis on Luksemburgi jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Luksemburgi rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.
Vaata Luksemburg ja Luksemburgi jalgpallikoondis
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Luksemburg ja Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi linnade loend
Luksemburgi linnade loend Linna nimetus antakse Luksemburgis vallale seadusega.
Vaata Luksemburg ja Luksemburgi linnade loend
Luksemburgi veinid
Luksemburgi veine toodetakse peamiselt Luksemburgi kaguosas Moseli jõe ääres.
Vaata Luksemburg ja Luksemburgi veinid
Luxembourg
Luxembourg on Luksemburgi pealinn ning Luxembourgi ringkonna ja Luxembourgi kantoni keskus.
Vaata Luksemburg ja Luxembourg
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Luksemburg ja Madalmaad
Mageveekalad
Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).
Vaata Luksemburg ja Mageveekalad
Maraton
Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, pikamamaajooks.
Vaata Luksemburg ja Maraton
Marc Girardelli
Marc Girardelli Marc Girardelli (sündinud 18. juulil 1963 Lustenaus Austrias) on endine Luksemburgi mäesuusataja.
Vaata Luksemburg ja Marc Girardelli
Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)
Suurhertsoginna Marie-Adélaïde Marie-Adélaïde (sünninimi Marie-Adélaïde Thérèse Hilda Wilhelmine; 14. juuni 1894 – 24. jaanuar 1924) oli Luksemburgi suurhertsoginna 25. veebruarist 1912 kuni 14. jaanuarini 1919.
Vaata Luksemburg ja Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)
Mäesuusatamine
Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises.
Vaata Luksemburg ja Mäesuusatamine
Merepiirita riik
Merepiirita riigid Merepiirita riik on riik, mis asub mandri siseosas ja mida ümbritsevad teised riigid.
Vaata Luksemburg ja Merepiirita riik
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Luksemburg ja Mets
Meurthe-et-Moselle'i departemang
Meurthe-et-Moselle'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas.
Vaata Luksemburg ja Meurthe-et-Moselle'i departemang
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Luksemburg ja Mineraal
Moseli jõgi
Mosel (saksa; prantsuse Moselle) on jõgi, mis voolab läbi Prantsusmaa, Luksemburgi ja Saksamaa.
Vaata Luksemburg ja Moseli jõgi
Moselle'i departemang
Moselle'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas.
Vaata Luksemburg ja Moselle'i departemang
Muuseum
Eesti Meremuuseum, Tallinna vesilennukite angaar Mihkli Talumuuseum Saaremaal Muuseum (ingl museum; sks das Museum) on ühiskonna teenistuses olev mittetulunduslik ja alaline asutus, kes uurib, kogub, säilitab, tõlgendab ning eksponeerib materiaalset ja vaimset pärandit.
Vaata Luksemburg ja Muuseum
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Vaata Luksemburg ja NATO
Natura 2000
Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel.
Vaata Luksemburg ja Natura 2000
Obelisk
Obelisk Kairos Obelisk on ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas.
Vaata Luksemburg ja Obelisk
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Luksemburg ja Paavst
Parasvöötme kliima
Paraskliima on iseloomulik paraskliimavöötmele Parasvöötme mets Parasvöötme kliima ehk paraskliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik paraskliimavöötmele.
Vaata Luksemburg ja Parasvöötme kliima
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Vaata Luksemburg ja Päriskonnalised
Põhi
thumb Põhi (N) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 0 ehk 360 kraadi.
Vaata Luksemburg ja Põhi
Põhiharidus
Põhiharidus on 1.–9.
Vaata Luksemburg ja Põhiharidus
Põhikool
Põhikool on üldhariduskool Eestis, kus saab omandada põhiharidust.
Vaata Luksemburg ja Põhikool
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Vaata Luksemburg ja Põhiseadus
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Luksemburg ja Põllumajandus
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Luksemburg ja Personaalunioon
Politsei
Politsei buss alarmsõidul Tartus, Supilinnas, Oa tänaval. 2016. aasta september. Politsei on ühiskonna (tänapäeval riigi või linna) poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks (nn sisemisteks vajadusteks).
Vaata Luksemburg ja Politsei
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Luksemburg ja Poola
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Vaata Luksemburg ja Portugal
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Luksemburg ja Prantsuse keel
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Vaata Luksemburg ja Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Luksemburg ja Prantsusmaa
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Vaata Luksemburg ja Preester
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Luksemburg ja Preisimaa
Rahvusvaheline Olümpiakomitee
right ROK-i peakorter Lausanne'is Šveitsis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.
Vaata Luksemburg ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee
Rheinland-Pfalz
Rheinland-Pfalz ehk Reinimaa-Pfalz on Saksamaa liidumaa.
Vaata Luksemburg ja Rheinland-Pfalz
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Luksemburg ja Riik
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Vaata Luksemburg ja Romaani kunst
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Luksemburg ja Rooma riik
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Luksemburg ja Roomajad
Saarimaa
Saarimaa on liidumaa Saksamaa edelaosas.
Vaata Luksemburg ja Saarimaa
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Luksemburg ja Saarmas
Sadam
Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Vaata Luksemburg ja Sadam
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Luksemburg ja Saksa keel
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Vaata Luksemburg ja Saksa Liit
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Luksemburg ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Luksemburg ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Luksemburg ja Saksamaa
Seadusandlik võim
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.
Vaata Luksemburg ja Seadusandlik võim
Sild
Sild on insenertehniline ehitis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse.
Vaata Luksemburg ja Sild
Skulptor
pisi Skulptor ehk kujur on loovisik, kes tegeleb kujude ehk skulptuuride kavandamise ja valmistamisega.
Vaata Luksemburg ja Skulptor
Soomusauto
Saksa soomusauto ATF Dingo 2 Eesti Vabadussõja ajal Soomusauto on veoauto või maasturi veermiku baasil valmistatud kergelt soomustatud spetsiaalkerega ratassõiduk.
Vaata Luksemburg ja Soomusauto
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Luksemburg ja Stockholm
Suvi
Aasovi mere rand Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Vaata Luksemburg ja Suvi
Taavi Rõivas
Taavi Rõivas (sündinud 26. septembril 1979) on Eesti poliitik, Eesti Reformierakonna esimees (2014–2017) ja Eesti peaminister (2014–2016).
Vaata Luksemburg ja Taavi Rõivas
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.
Vaata Luksemburg ja Täidesaatev võim
Tööpuudus
Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.
Vaata Luksemburg ja Tööpuudus
Teenindus
Teenindus ehk teenindussfäär ehk tertsiaarne sektor ehk teenindussektor on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.
Vaata Luksemburg ja Teenindus
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Luksemburg ja Teine maailmasõda
Termid
(kreeka k. θερμός thermos, "kuum") ja balneae (kreeka k. βαλανεῖον balaneion) olid kümblusasutused peamiselt Vana-Roomas.
Vaata Luksemburg ja Termid
Trier
Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.
Vaata Luksemburg ja Trier
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Vaata Luksemburg ja Valois-Burgundia dünastia
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Vaata Luksemburg ja Veebruar
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Vaata Luksemburg ja Verduni leping
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Vaata Luksemburg ja Viini kongress
Wilhelmina
Wilhelmina Wilhelmina (täisnimega Wilhelmina Helena Pauline Marie; 31. august 1880 – 28. november 1962) oli Madalmaade kuninganna aastatel 1890–1948.
Vaata Luksemburg ja Wilhelmina
.lu
.lu on Luksemburgi Interneti tippdomeen.
Vaata Luksemburg ja .lu
1. august
1.
Vaata Luksemburg ja 1. august
1. jaanuar
1.
Vaata Luksemburg ja 1. jaanuar
1. sajand eKr
1.
Vaata Luksemburg ja 1. sajand eKr
10. mai
10.
Vaata Luksemburg ja 10. mai
10. november
10.
Vaata Luksemburg ja 10. november
10. september
10.
Vaata Luksemburg ja 10. september
1059
1059.
Vaata Luksemburg ja 1059
1086
1086.
Vaata Luksemburg ja 1086
1096
1096.
Vaata Luksemburg ja 1096
11. sajand
11.
Vaata Luksemburg ja 11. sajand
1353
1353.
Vaata Luksemburg ja 1353
14. jaanuar
14.
Vaata Luksemburg ja 14. jaanuar
1443
1443.
Vaata Luksemburg ja 1443
1482
1482.
Vaata Luksemburg ja 1482
1549
1549.
Vaata Luksemburg ja 1549
1573
1573.
Vaata Luksemburg ja 1573
1659
1659.
Vaata Luksemburg ja 1659
1783
1783.
Vaata Luksemburg ja 1783
1813
1813.
Vaata Luksemburg ja 1813
1815
1815.
Vaata Luksemburg ja 1815
1830
1830.
Vaata Luksemburg ja 1830
1839
1839.
Vaata Luksemburg ja 1839
1842
1842.
Vaata Luksemburg ja 1842
1866
1866.
Vaata Luksemburg ja 1866
1867
1867.
Vaata Luksemburg ja 1867
1868
1868.
Vaata Luksemburg ja 1868
1870
1870.
Vaata Luksemburg ja 1870
1890
1890.
Vaata Luksemburg ja 1890
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Luksemburg ja 19. sajand
1900. aasta suveolümpiamängud
1900.
Vaata Luksemburg ja 1900. aasta suveolümpiamängud
1902
1902.
Vaata Luksemburg ja 1902
1905
1905.
Vaata Luksemburg ja 1905
1912
1912.
Vaata Luksemburg ja 1912
1912. aasta suveolümpiamängud
Avatseremoonia 5. mail 1912 1912.
Vaata Luksemburg ja 1912. aasta suveolümpiamängud
1914
1914.
Vaata Luksemburg ja 1914
1918
1918.
Vaata Luksemburg ja 1918
1919
1919.
Vaata Luksemburg ja 1919
1923
1923.
Vaata Luksemburg ja 1923
1933
1933.
Vaata Luksemburg ja 1933
1940
1940.
Vaata Luksemburg ja 1940
1944
1944.
Vaata Luksemburg ja 1944
1964
1964.
Vaata Luksemburg ja 1964
1985
1985.
Vaata Luksemburg ja 1985
1988
1988.
Vaata Luksemburg ja 1988
1991
1991.
Vaata Luksemburg ja 1991
1992
1992.
Vaata Luksemburg ja 1992
1992. aasta taliolümpiamängud
1992.
Vaata Luksemburg ja 1992. aasta taliolümpiamängud
1993
1993.
Vaata Luksemburg ja 1993
1997
1997.
Vaata Luksemburg ja 1997
1999
1999.
Vaata Luksemburg ja 1999
2. august
2.
Vaata Luksemburg ja 2. august
2. sajand eKr
2.
Vaata Luksemburg ja 2. sajand eKr
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Luksemburg ja 2000
2002
2002.
Vaata Luksemburg ja 2002
2003
2003.
Vaata Luksemburg ja 2003
2004
2004.
Vaata Luksemburg ja 2004
2013
2013.
Vaata Luksemburg ja 2013
2015
2015.
Vaata Luksemburg ja 2015
2016
2016.
Vaata Luksemburg ja 2016
2019
2019.
Vaata Luksemburg ja 2019
22. veebruar
22.
Vaata Luksemburg ja 22. veebruar
27. august
27.
Vaata Luksemburg ja 27. august
29. august
29.
Vaata Luksemburg ja 29. august
5. sajand
5.
Vaata Luksemburg ja 5. sajand
843
843.
Vaata Luksemburg ja 843
963
963.
Vaata Luksemburg ja 963
Vaata ka
Benelux
Euroopa Liidu riigid
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- Eesti
- Euroopa Liidu liikmesriik
- Hispaania
- Holland
- Horvaatia
- Iirimaa
- Itaalia
- Küpros
- Kreeka
- Läti
- Leedu
- Luksemburg
- Madalmaade Kuningriik
- Malta
- Poola
- Portugal
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Rumeenia
- Saksamaa
- Slovakkia
- Sloveenia
- Soome
- Tšehhi
- Taani
- Ungari
Madalmaad
Tuntud ka kui Luksemburgi Suurhertsogiriik.
, Jalgpall, Jõgi, Jean-Claude Juncker, Johannes Paulus II, Juudid, Juuli, Kabel, Kahepaiksed, Karl V, Karolingid, Katar, Katoliiklus, Kõrgharidus, Keldid, Kesk-Euroopa aeg, Kesk-Frangi riik, Keskharidus, Kindlus, Kindral, Klooster, Kodakondsus, Kommunism, Konstitutsiooniline monarhia, Kutsekool, Kuulipilduja, Lääs, Lütseum, Lõuna, Letseburgi keel, Liechtenstein, Lorraine, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel, Luksemburgi dünastia, Luksemburgi Eesti Kool, Luksemburgi Eesti Selts, Luksemburgi hertsogkond, Luksemburgi jalgpallikoondis, Luksemburgi krahvkond, Luksemburgi linnade loend, Luksemburgi veinid, Luxembourg, Madalmaad, Mageveekalad, Maraton, Marc Girardelli, Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna), Mäesuusatamine, Merepiirita riik, Mets, Meurthe-et-Moselle'i departemang, Mineraal, Moseli jõgi, Moselle'i departemang, Muuseum, NATO, Natura 2000, Obelisk, Paavst, Parasvöötme kliima, Päriskonnalised, Põhi, Põhiharidus, Põhikool, Põhiseadus, Põllumajandus, Personaalunioon, Politsei, Poola, Portugal, Prantsuse keel, Prantsuse revolutsioonisõjad, Prantsusmaa, Preester, Preisimaa, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Rheinland-Pfalz, Riik, Romaani kunst, Rooma riik, Roomajad, Saarimaa, Saarmas, Sadam, Saksa keel, Saksa Liit, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Seadusandlik võim, Sild, Skulptor, Soomusauto, Stockholm, Suvi, Taavi Rõivas, Täidesaatev võim, Tööpuudus, Teenindus, Teine maailmasõda, Termid, Trier, Valois-Burgundia dünastia, Veebruar, Verduni leping, Viini kongress, Wilhelmina, .lu, 1. august, 1. jaanuar, 1. sajand eKr, 10. mai, 10. november, 10. september, 1059, 1086, 1096, 11. sajand, 1353, 14. jaanuar, 1443, 1482, 1549, 1573, 1659, 1783, 1813, 1815, 1830, 1839, 1842, 1866, 1867, 1868, 1870, 1890, 19. sajand, 1900. aasta suveolümpiamängud, 1902, 1905, 1912, 1912. aasta suveolümpiamängud, 1914, 1918, 1919, 1923, 1933, 1940, 1944, 1964, 1985, 1988, 1991, 1992, 1992. aasta taliolümpiamängud, 1993, 1997, 1999, 2. august, 2. sajand eKr, 2000, 2002, 2003, 2004, 2013, 2015, 2016, 2019, 22. veebruar, 27. august, 29. august, 5. sajand, 843, 963.