Kiiremini kui brauser!
20 suhted: Akkajaure, Ülemjooks, Hüdroelektrijaam, Jõgi, Kärestik, Lapimaa, Luleå, Norra, Parvetamine, Põhjalaht, Perämeri, Rootsi, Saami keeled, Skandinaavia mäestik, Suur maailma atlas, Valgla, Venemaa, 19. sajand, 1980. aastad, 20. sajand.
Akkajaure
Akkajaure (Lule saami Áhkajávrre) on paisjärv Rootsis Norrbotteni läänis Jokkmoki ja Gällivare valla piiril, Luleälveni ülemjooksul.
Uus!!: Luleälven ja Akkajaure · Näe rohkem »
Ülemjooks
1 - ülemjooks2 - keskjooks3 - alamjooks Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa.
Uus!!: Luleälven ja Ülemjooks · Näe rohkem »
Hüdroelektrijaam
Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.
Uus!!: Luleälven ja Hüdroelektrijaam · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Luleälven ja Jõgi · Näe rohkem »
Kärestik
Kärestik Kärestik on madal kivine käreda vooluga jõelõik.
Uus!!: Luleälven ja Kärestik · Näe rohkem »
Lapimaa
Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.
Uus!!: Luleälven ja Lapimaa · Näe rohkem »
Luleå
Luleå on linn Rootsis, Norrbotteni lääni ja Luleå valla keskus.
Uus!!: Luleälven ja Luleå · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Luleälven ja Norra · Näe rohkem »
Parvetamine
Parvetamine Kanadas (2006) Parvetamine Soomes (1963. aasta mark) Parvetamine ehk parvetus on puidu ujuvusel põhinev metsamaterjali, peamiselt palkide teisaldamine veeteed mööda.
Uus!!: Luleälven ja Parvetamine · Näe rohkem »
Põhjalaht
Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.
Uus!!: Luleälven ja Põhjalaht · Näe rohkem »
Perämeri
Perämeri on Läänemere põhjaosas asuva Põhjalahe põhjaosa.
Uus!!: Luleälven ja Perämeri · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Luleälven ja Rootsi · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Luleälven ja Saami keeled · Näe rohkem »
Skandinaavia mäestik
pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.
Uus!!: Luleälven ja Skandinaavia mäestik · Näe rohkem »
Suur maailma atlas
"Suur maailma atlas" on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 2005.
Uus!!: Luleälven ja Suur maailma atlas · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Luleälven ja Valgla · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Luleälven ja Venemaa · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Luleälven ja 19. sajand · Näe rohkem »
1980. aastad
1980.
Uus!!: Luleälven ja 1980. aastad · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Luleälven ja 20. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Lule.
