Sarnasusi Lutsi ordulinnus ja Vene-Liivi sõda
Lutsi ordulinnus ja Vene-Liivi sõda on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Aluliina ordulinnus, Šig-Alei, Ivan Julm, Leedu suurvürstiriik, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Moskva tsaar, Pihkva, Poola kuningas, Rēzekne ordulinnus, Rzeczpospolita, Stefan Batory, Vana-Liivimaa, Vana-Väina ordulinnus, Venemaa, Zygmunt II August.
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Aluliina ordulinnus ja Lutsi ordulinnus · Aluliina ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Šig-Alei
Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.
Šig-Alei ja Lutsi ordulinnus · Šig-Alei ja Vene-Liivi sõda ·
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Ivan Julm ja Lutsi ordulinnus · Ivan Julm ja Vene-Liivi sõda ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Lutsi ordulinnus · Leedu suurvürstiriik ja Vene-Liivi sõda ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Lutsi ordulinnus · Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Lutsi ordulinnus · Liivimaa ordu ja Vene-Liivi sõda ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Lutsi ordulinnus ja Moskva tsaar · Moskva tsaar ja Vene-Liivi sõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Lutsi ordulinnus ja Pihkva · Pihkva ja Vene-Liivi sõda ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Lutsi ordulinnus ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Vene-Liivi sõda ·
Rēzekne ordulinnus
Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.
Lutsi ordulinnus ja Rēzekne ordulinnus · Rēzekne ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Lutsi ordulinnus ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Vene-Liivi sõda ·
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Lutsi ordulinnus ja Stefan Batory · Stefan Batory ja Vene-Liivi sõda ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Lutsi ordulinnus ja Vana-Liivimaa · Vana-Liivimaa ja Vene-Liivi sõda ·
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Lutsi ordulinnus ja Vana-Väina ordulinnus · Vana-Väina ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Lutsi ordulinnus ja Venemaa · Vene-Liivi sõda ja Venemaa ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Lutsi ordulinnus ja Zygmunt II August · Vene-Liivi sõda ja Zygmunt II August ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lutsi ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ühist
- Millised on sarnasused Lutsi ordulinnus ja Vene-Liivi sõda
Võrdlus Lutsi ordulinnus ja Vene-Liivi sõda
Lutsi ordulinnus on 103 suhted, samas Vene-Liivi sõda 203. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 5.23% = 16 / (103 + 203).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lutsi ordulinnus ja Vene-Liivi sõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: