Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Lämmastik ja Lämmastikuringe
Lämmastik ja Lämmastikuringe on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Amiinid, Aminohapped, Ammoniaak, Atmosfäär, Bakterid, Carl Wilhelm Scheele, Dilämmastikoksiid, DNA, Energia, Ensüüm, Eutrofeerumine, Happesademed, Keemiline ühend, Kude, Lämmastikusidumine, Mügarbakterid, Metaan, Nitraadid, Nitritid, Oksüdatsiooniaste, Osoon, Põllumajandus, Süsihappegaas, Taimed, Tsüanobakterid, Valgud, Väetis, Veri.
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Amiinid ja Lämmastik · Amiinid ja Lämmastikuringe ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Lämmastik · Aminohapped ja Lämmastikuringe ·
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Ammoniaak ja Lämmastik · Ammoniaak ja Lämmastikuringe ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Lämmastik · Atmosfäär ja Lämmastikuringe ·
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Bakterid ja Lämmastik · Bakterid ja Lämmastikuringe ·
Carl Wilhelm Scheele
Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.
Carl Wilhelm Scheele ja Lämmastik · Carl Wilhelm Scheele ja Lämmastikuringe ·
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Dilämmastikoksiid ja Lämmastik · Dilämmastikoksiid ja Lämmastikuringe ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Lämmastik · DNA ja Lämmastikuringe ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Lämmastik · Energia ja Lämmastikuringe ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Lämmastik · Ensüüm ja Lämmastikuringe ·
Eutrofeerumine
Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.
Eutrofeerumine ja Lämmastik · Eutrofeerumine ja Lämmastikuringe ·
Happesademed
Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.
Happesademed ja Lämmastik · Happesademed ja Lämmastikuringe ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Lämmastik · Keemiline ühend ja Lämmastikuringe ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Kude ja Lämmastik · Kude ja Lämmastikuringe ·
Lämmastikusidumine
Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.
Lämmastik ja Lämmastikusidumine · Lämmastikuringe ja Lämmastikusidumine ·
Mügarbakterid
Mügarbakterid (Rhizobium) on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku.
Lämmastik ja Mügarbakterid · Lämmastikuringe ja Mügarbakterid ·
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Lämmastik ja Metaan · Lämmastikuringe ja Metaan ·
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Lämmastik ja Nitraadid · Lämmastikuringe ja Nitraadid ·
Nitritid
Nitritid on lämmastikushappe soolad.
Lämmastik ja Nitritid · Lämmastikuringe ja Nitritid ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Lämmastik ja Oksüdatsiooniaste · Lämmastikuringe ja Oksüdatsiooniaste ·
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Lämmastik ja Osoon · Lämmastikuringe ja Osoon ·
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Lämmastik ja Põllumajandus · Lämmastikuringe ja Põllumajandus ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Lämmastik ja Süsihappegaas · Lämmastikuringe ja Süsihappegaas ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Lämmastik ja Taimed · Lämmastikuringe ja Taimed ·
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Lämmastik ja Tsüanobakterid · Lämmastikuringe ja Tsüanobakterid ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Lämmastik ja Valgud · Lämmastikuringe ja Valgud ·
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Lämmastik ja Väetis · Lämmastikuringe ja Väetis ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastik ja Lämmastikuringe ühist
- Millised on sarnasused Lämmastik ja Lämmastikuringe
Võrdlus Lämmastik ja Lämmastikuringe
Lämmastik on 130 suhted, samas Lämmastikuringe 89. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 12.79% = 28 / (130 + 89).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastik ja Lämmastikuringe. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
