Sarnasusi Lämmastik ja Nikkel
Lämmastik ja Nikkel on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Ammoniaak, Celsiuse skaala, Ensüüm, Hapnik, Keemiline element, Keemistemperatuur, Lämmastikhape, Lihtaine, Maakoor, Massiarv, Nitraadid, Normaaltingimused, Süsinik, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Venemaa, Vesi, Vesinik.
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Ammoniaak ja Lämmastik · Ammoniaak ja Nikkel ·
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Celsiuse skaala ja Lämmastik · Celsiuse skaala ja Nikkel ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Lämmastik · Ensüüm ja Nikkel ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Lämmastik · Hapnik ja Nikkel ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Lämmastik · Keemiline element ja Nikkel ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Lämmastik · Keemistemperatuur ja Nikkel ·
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Lämmastik ja Lämmastikhape · Lämmastikhape ja Nikkel ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Lämmastik ja Lihtaine · Lihtaine ja Nikkel ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Lämmastik ja Maakoor · Maakoor ja Nikkel ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Lämmastik ja Massiarv · Massiarv ja Nikkel ·
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Lämmastik ja Nitraadid · Nikkel ja Nitraadid ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Lämmastik ja Normaaltingimused · Nikkel ja Normaaltingimused ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Lämmastik ja Süsinik · Nikkel ja Süsinik ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Lämmastik ja Stabiilne isotoop · Nikkel ja Stabiilne isotoop ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Lämmastik ja Sulamistemperatuur · Nikkel ja Sulamistemperatuur ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Lämmastik ja Venemaa · Nikkel ja Venemaa ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Lämmastik ja Vesi · Nikkel ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastik ja Nikkel ühist
- Millised on sarnasused Lämmastik ja Nikkel
Võrdlus Lämmastik ja Nikkel
Lämmastik on 130 suhted, samas Nikkel 103. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 7.73% = 18 / (130 + 103).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastik ja Nikkel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: