Sarnasusi Lämmastik ja Tihedus
Lämmastik ja Tihedus on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Õhk, Celsiuse skaala, Gaas, Hapnik, Heelium, Klaas, Petrooleum, Rõhk, Süsihappegaas, Tahkis, Teras, Vedelik, Veeaur, Vesi, Vesinik.
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Õhk ja Lämmastik · Õhk ja Tihedus ·
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Celsiuse skaala ja Lämmastik · Celsiuse skaala ja Tihedus ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Lämmastik · Gaas ja Tihedus ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Lämmastik · Hapnik ja Tihedus ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Lämmastik · Heelium ja Tihedus ·
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Klaas ja Lämmastik · Klaas ja Tihedus ·
Petrooleum
Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.
Lämmastik ja Petrooleum · Petrooleum ja Tihedus ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Lämmastik ja Rõhk · Rõhk ja Tihedus ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Lämmastik ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Tihedus ·
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Lämmastik ja Tahkis · Tahkis ja Tihedus ·
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Lämmastik ja Teras · Teras ja Tihedus ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Lämmastik ja Vedelik · Tihedus ja Vedelik ·
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Lämmastik ja Veeaur · Tihedus ja Veeaur ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Lämmastik ja Vesi · Tihedus ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastik ja Tihedus ühist
- Millised on sarnasused Lämmastik ja Tihedus
Võrdlus Lämmastik ja Tihedus
Lämmastik on 130 suhted, samas Tihedus 71. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 7.46% = 15 / (130 + 71).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastik ja Tihedus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: