Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Lämmastik ja Tihedus

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Lämmastik ja Tihedus

Lämmastik vs. Tihedus

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Sarnasusi Lämmastik ja Tihedus

Lämmastik ja Tihedus on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Õhk, Celsiuse skaala, Gaas, Hapnik, Heelium, Klaas, Petrooleum, Rõhk, Süsihappegaas, Tahkis, Teras, Vedelik, Veeaur, Vesi, Vesinik.

Õhk

Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.

Õhk ja Lämmastik · Õhk ja Tihedus · Näe rohkem »

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Celsiuse skaala ja Lämmastik · Celsiuse skaala ja Tihedus · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Gaas ja Lämmastik · Gaas ja Tihedus · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Hapnik ja Lämmastik · Hapnik ja Tihedus · Näe rohkem »

Heelium

lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Heelium ja Lämmastik · Heelium ja Tihedus · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Klaas ja Lämmastik · Klaas ja Tihedus · Näe rohkem »

Petrooleum

Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.

Lämmastik ja Petrooleum · Petrooleum ja Tihedus · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Lämmastik ja Rõhk · Rõhk ja Tihedus · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Lämmastik ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Tihedus · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Lämmastik ja Tahkis · Tahkis ja Tihedus · Näe rohkem »

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Lämmastik ja Teras · Teras ja Tihedus · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Lämmastik ja Vedelik · Tihedus ja Vedelik · Näe rohkem »

Veeaur

Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.

Lämmastik ja Veeaur · Tihedus ja Veeaur · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Lämmastik ja Vesi · Tihedus ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Lämmastik ja Vesinik · Tihedus ja Vesinik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Lämmastik ja Tihedus

Lämmastik on 130 suhted, samas Tihedus 71. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 7.46% = 15 / (130 + 71).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Lämmastik ja Tihedus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »