Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Lämmastik ja Vesinik
Lämmastik ja Vesinik on 34 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatommass, Aatomnumber, Antoine Lavoisier, Atmosfäär, Energia, Gaas, Hapnik, Heelium, Henry Cavendish, Iooniline side, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemistemperatuur, Kovalentne side, Lihtaine, Liitium, Maa, Maakoor, Massiarv, Mittemetallid, Molekul, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Põlemine, Süsinik, Süsivesinikud, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Suletud süsteem (füüsika), ..., Universum, Vedelik, Vesi, Vesinik. Laienda indeks (4 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Lämmastik · Aatom ja Vesinik ·
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Lämmastik · Aatommass ja Vesinik ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Lämmastik · Aatomnumber ja Vesinik ·
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Antoine Lavoisier ja Lämmastik · Antoine Lavoisier ja Vesinik ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Lämmastik · Atmosfäär ja Vesinik ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Lämmastik · Energia ja Vesinik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Lämmastik · Gaas ja Vesinik ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Lämmastik · Hapnik ja Vesinik ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Lämmastik · Heelium ja Vesinik ·
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Henry Cavendish ja Lämmastik · Henry Cavendish ja Vesinik ·
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Iooniline side ja Lämmastik · Iooniline side ja Vesinik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Lämmastik · Keemiline ühend ja Vesinik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Lämmastik · Keemiline element ja Vesinik ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Lämmastik · Keemistemperatuur ja Vesinik ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side ja Lämmastik · Kovalentne side ja Vesinik ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Lämmastik ja Lihtaine · Lihtaine ja Vesinik ·
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Lämmastik ja Liitium · Liitium ja Vesinik ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Lämmastik ja Maa · Maa ja Vesinik ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Lämmastik ja Maakoor · Maakoor ja Vesinik ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Lämmastik ja Massiarv · Massiarv ja Vesinik ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Lämmastik ja Mittemetallid · Mittemetallid ja Vesinik ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Lämmastik ja Molekul · Molekul ja Vesinik ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Lämmastik ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Vesinik ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Lämmastik ja Oksüdatsiooniaste · Oksüdatsiooniaste ja Vesinik ·
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Lämmastik ja Põlemine · Põlemine ja Vesinik ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Lämmastik ja Süsinik · Süsinik ja Vesinik ·
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Lämmastik ja Süsivesinikud · Süsivesinikud ja Vesinik ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Lämmastik ja Stabiilne isotoop · Stabiilne isotoop ja Vesinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Lämmastik ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinik ·
Suletud süsteem (füüsika)
Suletud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel on ümbritsevaga energia-, kuid mitte ainevahetus.
Lämmastik ja Suletud süsteem (füüsika) · Suletud süsteem (füüsika) ja Vesinik ·
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Lämmastik ja Universum · Universum ja Vesinik ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Lämmastik ja Vedelik · Vedelik ja Vesinik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Lämmastik ja Vesi · Vesi ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastik ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Lämmastik ja Vesinik
Võrdlus Lämmastik ja Vesinik
Lämmastik on 130 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 34, Jaccard indeks on 12.32% = 34 / (130 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastik ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
