Sarnasusi Lämmastikalused ja Nukleiinhapped
Lämmastikalused ja Nukleiinhapped on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Adeniin, DNA, Geeniekspressioon, Guaniin, Monomeer, Nukleotiidid, RNA, Tümiin, Tsütosiin, Uratsiil.
Adeniin
Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.
Adeniin ja Lämmastikalused · Adeniin ja Nukleiinhapped ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Lämmastikalused · DNA ja Nukleiinhapped ·
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Geeniekspressioon ja Lämmastikalused · Geeniekspressioon ja Nukleiinhapped ·
Guaniin
Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.
Guaniin ja Lämmastikalused · Guaniin ja Nukleiinhapped ·
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Lämmastikalused ja Monomeer · Monomeer ja Nukleiinhapped ·
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Lämmastikalused ja Nukleotiidid · Nukleiinhapped ja Nukleotiidid ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Lämmastikalused ja RNA · Nukleiinhapped ja RNA ·
Tümiin
Tümiin (T, Thy) ehk 5-metüüluratsiil on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm on adeniin, guaniin, tsütosiin), mis kuulub DNA koostisse.
Lämmastikalused ja Tümiin · Nukleiinhapped ja Tümiin ·
Tsütosiin
Tsütosiin (C) on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm: adeniin, guaniin, tümiin), mis kuulub DNA ja RNA koostisse.
Lämmastikalused ja Tsütosiin · Nukleiinhapped ja Tsütosiin ·
Uratsiil
Uratsiil on biomolekul, mis on üks RNA neljast lämmastikalusest.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastikalused ja Nukleiinhapped ühist
- Millised on sarnasused Lämmastikalused ja Nukleiinhapped
Võrdlus Lämmastikalused ja Nukleiinhapped
Lämmastikalused on 37 suhted, samas Nukleiinhapped 25. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 16.13% = 10 / (37 + 25).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastikalused ja Nukleiinhapped. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: