Sarnasusi Lämmastikalused ja Nukleotiidid
Lämmastikalused ja Nukleotiidid on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Adeniin, Adenosiintrifosfaat, DNA, Ensüüm, Guaniin, Kovalentne side, Monomeer, Nukleiinhapped, RNA, Tümiin, Tsükliline adenosiinmonofosfaat, Tsütosiin, Uratsiil.
Adeniin
Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.
Adeniin ja Lämmastikalused · Adeniin ja Nukleotiidid ·
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Adenosiintrifosfaat ja Lämmastikalused · Adenosiintrifosfaat ja Nukleotiidid ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Lämmastikalused · DNA ja Nukleotiidid ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Lämmastikalused · Ensüüm ja Nukleotiidid ·
Guaniin
Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.
Guaniin ja Lämmastikalused · Guaniin ja Nukleotiidid ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side ja Lämmastikalused · Kovalentne side ja Nukleotiidid ·
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Lämmastikalused ja Monomeer · Monomeer ja Nukleotiidid ·
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Lämmastikalused ja Nukleiinhapped · Nukleiinhapped ja Nukleotiidid ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Lämmastikalused ja RNA · Nukleotiidid ja RNA ·
Tümiin
Tümiin (T, Thy) ehk 5-metüüluratsiil on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm on adeniin, guaniin, tsütosiin), mis kuulub DNA koostisse.
Lämmastikalused ja Tümiin · Nukleotiidid ja Tümiin ·
Tsükliline adenosiinmonofosfaat
Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP, tsükliline AMP või 3',5'-tsükliline adenosiinmonofosfaat) on sekundaarne virgatsaine, mis osaleb paljudes bioloogilistes protsessides.
Lämmastikalused ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat · Nukleotiidid ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat ·
Tsütosiin
Tsütosiin (C) on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm: adeniin, guaniin, tümiin), mis kuulub DNA ja RNA koostisse.
Lämmastikalused ja Tsütosiin · Nukleotiidid ja Tsütosiin ·
Uratsiil
Uratsiil on biomolekul, mis on üks RNA neljast lämmastikalusest.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastikalused ja Nukleotiidid ühist
- Millised on sarnasused Lämmastikalused ja Nukleotiidid
Võrdlus Lämmastikalused ja Nukleotiidid
Lämmastikalused on 37 suhted, samas Nukleotiidid 32. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 18.84% = 13 / (37 + 32).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastikalused ja Nukleotiidid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: