Sarnasusi Lämmastikuringe ja Tsüanobakterid
Lämmastikuringe ja Tsüanobakterid on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Aminohapped, Atmosfäär, Bakterid, Biosfäär, Fütoplankton, Fosfor, Fotosüntees, Klorofüll, Lämmastik, Lämmastikusidumine, Prokarüoot, Sümbioos, Seened, Valgud, Vetikad.
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Lämmastikuringe · Aminohapped ja Tsüanobakterid ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Lämmastikuringe · Atmosfäär ja Tsüanobakterid ·
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Bakterid ja Lämmastikuringe · Bakterid ja Tsüanobakterid ·
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Biosfäär ja Lämmastikuringe · Biosfäär ja Tsüanobakterid ·
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Fütoplankton ja Lämmastikuringe · Fütoplankton ja Tsüanobakterid ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Fosfor ja Lämmastikuringe · Fosfor ja Tsüanobakterid ·
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Fotosüntees ja Lämmastikuringe · Fotosüntees ja Tsüanobakterid ·
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Klorofüll ja Lämmastikuringe · Klorofüll ja Tsüanobakterid ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Lämmastikuringe · Lämmastik ja Tsüanobakterid ·
Lämmastikusidumine
Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.
Lämmastikuringe ja Lämmastikusidumine · Lämmastikusidumine ja Tsüanobakterid ·
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Lämmastikuringe ja Prokarüoot · Prokarüoot ja Tsüanobakterid ·
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Lämmastikuringe ja Sümbioos · Sümbioos ja Tsüanobakterid ·
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Lämmastikuringe ja Seened · Seened ja Tsüanobakterid ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Lämmastikuringe ja Valgud · Tsüanobakterid ja Valgud ·
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastikuringe ja Tsüanobakterid ühist
- Millised on sarnasused Lämmastikuringe ja Tsüanobakterid
Võrdlus Lämmastikuringe ja Tsüanobakterid
Lämmastikuringe on 89 suhted, samas Tsüanobakterid 67. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 9.62% = 15 / (89 + 67).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastikuringe ja Tsüanobakterid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: