Sarnasusi Läti ja Liivimaa ristisõda
Läti ja Liivimaa ristisõda on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Baltlased, Cēsis, Daugava, Eesti, Eestlased, Jelgava, Katoliku kirik, Koiva jõgi, Koknese, Kristlus, Kuralased, Kuramaa, Latgalid, Läänemeri, Läti keel, Leedulased, Lielupe, Liivimaa ordu, Liivlased, Paavst, Riia, Sēlija, Seelid, Semgalid, Vana-Liivimaa, Zemgale, 12. sajand, 13. sajand.
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Läti · Baltlased ja Liivimaa ristisõda ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Läti · Cēsis ja Liivimaa ristisõda ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Läti · Daugava ja Liivimaa ristisõda ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Läti · Eesti ja Liivimaa ristisõda ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eestlased ja Läti · Eestlased ja Liivimaa ristisõda ·
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Jelgava ja Läti · Jelgava ja Liivimaa ristisõda ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Läti · Katoliku kirik ja Liivimaa ristisõda ·
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Koiva jõgi ja Läti · Koiva jõgi ja Liivimaa ristisõda ·
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Koknese ja Läti · Koknese ja Liivimaa ristisõda ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Läti · Kristlus ja Liivimaa ristisõda ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Kuralased ja Läti · Kuralased ja Liivimaa ristisõda ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Läti · Kuramaa ja Liivimaa ristisõda ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Läti ja Latgalid · Latgalid ja Liivimaa ristisõda ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Läti · Läänemeri ja Liivimaa ristisõda ·
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Läti ja Läti keel · Läti keel ja Liivimaa ristisõda ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Läti ja Leedulased · Leedulased ja Liivimaa ristisõda ·
Lielupe
Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.
Läti ja Lielupe · Lielupe ja Liivimaa ristisõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Läti ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Liivimaa ristisõda ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Läti ja Liivlased · Liivimaa ristisõda ja Liivlased ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Läti ja Paavst · Liivimaa ristisõda ja Paavst ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Läti ja Riia · Liivimaa ristisõda ja Riia ·
Sēlija
Läti ajaloolised piirkonnad: Kurzeme, Zemgale, Vidzeme, Latgale ja kollasega Sēlija Sēlija (ka Seloonia või Augšzeme) (läti keeles Sēlija, leedu keeles Sėla) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas.
Läti ja Sēlija · Liivimaa ristisõda ja Sēlija ·
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Läti ja Seelid · Liivimaa ristisõda ja Seelid ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Läti ja Semgalid · Liivimaa ristisõda ja Semgalid ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Läti ja Vana-Liivimaa · Liivimaa ristisõda ja Vana-Liivimaa ·
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Läti ja Zemgale · Liivimaa ristisõda ja Zemgale ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Läti · 12. sajand ja Liivimaa ristisõda ·
13. sajand
13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läti ja Liivimaa ristisõda ühist
- Millised on sarnasused Läti ja Liivimaa ristisõda
Võrdlus Läti ja Liivimaa ristisõda
Läti on 302 suhted, samas Liivimaa ristisõda 236. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 5.20% = 28 / (302 + 236).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läti ja Liivimaa ristisõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: