Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Läti ajalugu ja Riia peapiiskopkond
Läti ajalugu ja Riia peapiiskopkond on 45 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Albert Suerbeer, Ümera (ajalooline piirkond), Bremeni peapiiskopkond, Daugava, Enn Tarvel, Gotthard Kettler, Idumea, Innocentius IV, Jersika vürstiriik, Katoliku kirik, Koknese, Kuramaa piiskopkond, Latgalid, Läti, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivlased, Limbaži, Mārtiņsala, Mõõgavendade ordu, Meinhard, Metsapoole, Nicolaus von Nauen, Paavst, Peapiiskop, Preisimaa, Richard Kleis, ..., Riia, Riia lahing (1198), Riia peapiiskop, Saksa ordu, Straupe, Tartu piiskopkond, Tālava, Turaida, Turaida (ajalooline piirkond), Väina liivlased, Võndlased, Vidzeme, Vissevalde, Zygmunt II August, 15. sajand. Laienda indeks (15 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Läti ajalugu · Albert (Riia piiskop) ja Riia peapiiskopkond ·
Albert Suerbeer
Albert II Suerbeer (12. sajandi lõpp – 1273 Riia, Vana-Liivimaa) oli esimene Riia peapiiskop.
Albert Suerbeer ja Läti ajalugu · Albert Suerbeer ja Riia peapiiskopkond ·
Ümera (ajalooline piirkond)
Ümera oli 13.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Läti ajalugu · Ümera (ajalooline piirkond) ja Riia peapiiskopkond ·
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Bremeni peapiiskopkond ja Läti ajalugu · Bremeni peapiiskopkond ja Riia peapiiskopkond ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Läti ajalugu · Daugava ja Riia peapiiskopkond ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Läti ajalugu · Enn Tarvel ja Riia peapiiskopkond ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Gotthard Kettler ja Läti ajalugu · Gotthard Kettler ja Riia peapiiskopkond ·
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Idumea ja Läti ajalugu · Idumea ja Riia peapiiskopkond ·
Innocentius IV
Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.
Innocentius IV ja Läti ajalugu · Innocentius IV ja Riia peapiiskopkond ·
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Jersika vürstiriik ja Läti ajalugu · Jersika vürstiriik ja Riia peapiiskopkond ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Läti ajalugu · Katoliku kirik ja Riia peapiiskopkond ·
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Koknese ja Läti ajalugu · Koknese ja Riia peapiiskopkond ·
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Kuramaa piiskopkond ja Läti ajalugu · Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Läti ajalugu ja Latgalid · Latgalid ja Riia peapiiskopkond ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Läti ajalugu · Läti ja Riia peapiiskopkond ·
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Läti ajalugu ja Liivi laht · Liivi laht ja Riia peapiiskopkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Läti ajalugu ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Läti ajalugu ja Liivimaa · Liivimaa ja Riia peapiiskopkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Läti ajalugu ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Läti ajalugu ja Liivlased · Liivlased ja Riia peapiiskopkond ·
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Läti ajalugu ja Limbaži · Limbaži ja Riia peapiiskopkond ·
Mārtiņsala
Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.
Läti ajalugu ja Mārtiņsala · Mārtiņsala ja Riia peapiiskopkond ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Läti ajalugu ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Läti ajalugu ja Meinhard · Meinhard ja Riia peapiiskopkond ·
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Läti ajalugu ja Metsapoole · Metsapoole ja Riia peapiiskopkond ·
Nicolaus von Nauen
Nicolaus von Nauen (ka Nikolaus; suri 1253) oli Riia piiskop aastatel 1229–1253.
Läti ajalugu ja Nicolaus von Nauen · Nicolaus von Nauen ja Riia peapiiskopkond ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Läti ajalugu ja Paavst · Paavst ja Riia peapiiskopkond ·
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Läti ajalugu ja Peapiiskop · Peapiiskop ja Riia peapiiskopkond ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Läti ajalugu ja Preisimaa · Preisimaa ja Riia peapiiskopkond ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Läti ajalugu ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Riia peapiiskopkond ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Läti ajalugu ja Riia · Riia ja Riia peapiiskopkond ·
Riia lahing (1198)
Riia lahing oli 1198.
Läti ajalugu ja Riia lahing (1198) · Riia lahing (1198) ja Riia peapiiskopkond ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Läti ajalugu ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Riia peapiiskopkond ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Läti ajalugu ja Saksa ordu · Riia peapiiskopkond ja Saksa ordu ·
Straupe
Straupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on küla (lielciems) Straupe vallas Cēsise piirkonnas Lätis.
Läti ajalugu ja Straupe · Riia peapiiskopkond ja Straupe ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Läti ajalugu ja Tartu piiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Tartu piiskopkond ·
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Läti ajalugu ja Tālava · Riia peapiiskopkond ja Tālava ·
Turaida
Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.
Läti ajalugu ja Turaida · Riia peapiiskopkond ja Turaida ·
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Läti ajalugu ja Turaida (ajalooline piirkond) · Riia peapiiskopkond ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Läti ajalugu ja Väina liivlased · Riia peapiiskopkond ja Väina liivlased ·
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Läti ajalugu ja Võndlased · Riia peapiiskopkond ja Võndlased ·
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Läti ajalugu ja Vidzeme · Riia peapiiskopkond ja Vidzeme ·
Vissevalde
Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.
Läti ajalugu ja Vissevalde · Riia peapiiskopkond ja Vissevalde ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Läti ajalugu ja Zygmunt II August · Riia peapiiskopkond ja Zygmunt II August ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Läti ajalugu · 15. sajand ja Riia peapiiskopkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läti ajalugu ja Riia peapiiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Läti ajalugu ja Riia peapiiskopkond
Võrdlus Läti ajalugu ja Riia peapiiskopkond
Läti ajalugu on 578 suhted, samas Riia peapiiskopkond 108. Kuna neil ühist 45, Jaccard indeks on 6.56% = 45 / (578 + 108).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läti ajalugu ja Riia peapiiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
