Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Alamsaksa keel, Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Balti keeled, Daativ, Diakriitiline märk, Diftong, Eesti, Eesvokaalid, Euroopa, Indoeuroopa keeled, Internet, Kaashäälik, Kaksus, Kanada, Katekismus, Katoliiklus, Kesksugu, Kirjakeel, Kura keel, Kuramaa, Kurši murrakud, Ladina tähestik, Latgale, Latgali keel, Läänemeresoome keeled, Läti, Läti laenud eesti keeles, Läti Riigikeelekeskus, Leedu, Leedu keel, Liivi keel, Liivi murre, Minevik, Mitmus, Murre, Olevik, Omadussõna, Palatalisatsioon, Rõhk (keeleteadus), Saksamaa, Sakslased, Sõnajärg, Sihitav kääne, Silp, Substraat (lingvistika), Suurbritannia, SVO, Tähestik, Täiend, ..., Täishäälik, Tegusõna, Trükis, Tulevik (keeleteadus), Valgevene, Vene keel, Venemaa, Vidzeme, 1585, 1730, 1865, 19. sajand, 1904, 1959. Laienda indeks (14 rohkem) »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Läti keel ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Läti keel ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Läti keel ja Austraalia · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Läti keel ja Balti keeled · Näe rohkem »
Daativ
Daativ on paljudes keeltes kääne, mis väljendab eelkõige kaudsihitist.
Uus!!: Läti keel ja Daativ · Näe rohkem »
Diakriitiline märk
Diakriitiline märk ehk diakriitik on kirjatähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks.
Uus!!: Läti keel ja Diakriitiline märk · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Läti keel ja Diftong · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Läti keel ja Eesti · Näe rohkem »
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Uus!!: Läti keel ja Eesvokaalid · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Läti keel ja Euroopa · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Läti keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Internet
Internetis asuvate ühenduste kujutus väikese Interneti osa kohta Internet on mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus.
Uus!!: Läti keel ja Internet · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Läti keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kaksus
Kaksus ehk duaal on grammatiline arv, mis esineb mõnes keeles kõrvu ainsuse ja mitmusega.
Uus!!: Läti keel ja Kaksus · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Läti keel ja Kanada · Näe rohkem »
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Uus!!: Läti keel ja Katekismus · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Läti keel ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Kesksugu
Kesksugu ehk neutrum on isikuliste asesõnade ja nimisõnade grammatiline kategooria mitmetes keeltes.
Uus!!: Läti keel ja Kesksugu · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Läti keel ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Kura keel
Kura ehk kurši keel on kuni 16.–17.
Uus!!: Läti keel ja Kura keel · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Läti keel ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kurši murrakud
Kurši murrakud on läti keele keskläti murde murrakud, mida on räägitud Lätis Kuramaa lõunaosas varasemal kura keele levikualal.
Uus!!: Läti keel ja Kurši murrakud · Näe rohkem »
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Uus!!: Läti keel ja Ladina tähestik · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Läti keel ja Latgale · Näe rohkem »
Latgali keel
Latgali keel ehk latgale murre (latgali keeles latgaļu volūda, latgalīšu volūda) on peamiselt Ida-Läti Latgale piirkonnas latgalite kõneldav läti keele murre, mõnede hinnangute kohaselt ka eraldiseisev balti keel.
Uus!!: Läti keel ja Latgali keel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Läti keel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Läti keel ja Läti · Näe rohkem »
Läti laenud eesti keeles
Läti laenud on eesti keelde läti keelest tulnud laentüved.
Uus!!: Läti keel ja Läti laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Läti Riigikeelekeskus
Läti Riigikeelekeskus (läti keeles Valsts valodas centrs, lühendatult VVC) on Läti justiitsministeeriumile alluv riigiasutus, mis tegeleb Läti keelepoliitikaga seotud teemadega.
Uus!!: Läti keel ja Läti Riigikeelekeskus · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Läti keel ja Leedu · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Läti keel ja Leedu keel · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Läti keel ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivi murre
Liivi murre (ka tāmnieku murre) on läti keele murre, mida iseloomustab eelkõige liivi keele substraat.
Uus!!: Läti keel ja Liivi murre · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: Läti keel ja Minevik · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Läti keel ja Mitmus · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Läti keel ja Murre · Näe rohkem »
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Uus!!: Läti keel ja Olevik · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Läti keel ja Omadussõna · Näe rohkem »
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Uus!!: Läti keel ja Palatalisatsioon · Näe rohkem »
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Uus!!: Läti keel ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Läti keel ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Läti keel ja Sakslased · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Läti keel ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Läti keel ja Sihitav kääne · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Läti keel ja Silp · Näe rohkem »
Substraat (lingvistika)
Substraat (inglise substrate, substratum) on mõjuvõimsamas (inglise higher power) ja prestiižsemas keeles olevad sugemed, mis pärinevad põliskeelest "Why Don't the English Speak Welsh?" Hildegard Tristram, in The Britons in Anglo-Saxon England, N. J. Higham (ed.), The Boydell Press, pp.
Uus!!: Läti keel ja Substraat (lingvistika) · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Läti keel ja Suurbritannia · Näe rohkem »
SVO
SVO on selline lause sõnajärg, milles esimesena tuleb subjekt (S), seejärel verb (V) ja objekt (O).
Uus!!: Läti keel ja SVO · Näe rohkem »
Tähestik
pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.
Uus!!: Läti keel ja Tähestik · Näe rohkem »
Täiend
Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna.
Uus!!: Läti keel ja Täiend · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Läti keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Läti keel ja Tegusõna · Näe rohkem »
Trükis
Trükised Trükis ehk trükiteos on toode, mis on tehtud trükitehnika vahenditegahttps://web.archive.org/web/20150120144533/http://web3.nlib.ee/termin/public_term/termin/view/4428 (vaadatud 19.01.2015).
Uus!!: Läti keel ja Trükis · Näe rohkem »
Tulevik (keeleteadus)
Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele.
Uus!!: Läti keel ja Tulevik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Läti keel ja Valgevene · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Läti keel ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Läti keel ja Venemaa · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Läti keel ja Vidzeme · Näe rohkem »
1585
1585.
Uus!!: Läti keel ja 1585 · Näe rohkem »
1730
1730.
Uus!!: Läti keel ja 1730 · Näe rohkem »
1865
1865.
Uus!!: Läti keel ja 1865 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Läti keel ja 19. sajand · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Läti keel ja 1904 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Läti keel ja 1959 · Näe rohkem »
