Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Lätlased ja Liivimaa ristisõda
Lätlased ja Liivimaa ristisõda on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Baltlased, Eesti, Eestlased, Heiki Valk, Kuralased, Latgalid, Läti, Läti keel, Leedu suurvürstiriik, Liivimaa ordu, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Salatsi, Seelid, Semgalid, Võndlased.
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Lätlased · Baltlased ja Liivimaa ristisõda ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Lätlased · Eesti ja Liivimaa ristisõda ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eestlased ja Lätlased · Eestlased ja Liivimaa ristisõda ·
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Heiki Valk ja Lätlased · Heiki Valk ja Liivimaa ristisõda ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Kuralased ja Lätlased · Kuralased ja Liivimaa ristisõda ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Lätlased ja Latgalid · Latgalid ja Liivimaa ristisõda ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Lätlased · Läti ja Liivimaa ristisõda ·
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Läti keel ja Lätlased · Läti keel ja Liivimaa ristisõda ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Lätlased ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ristisõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Lätlased ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Liivimaa ristisõda ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Lätlased ja Liivlased · Liivimaa ristisõda ja Liivlased ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Lätlased ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Lätlased ja Riia peapiiskopkond · Liivimaa ristisõda ja Riia peapiiskopkond ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Lätlased ja Rootsi · Liivimaa ristisõda ja Rootsi ·
Salatsi
Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.
Lätlased ja Salatsi · Liivimaa ristisõda ja Salatsi ·
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Lätlased ja Seelid · Liivimaa ristisõda ja Seelid ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Lätlased ja Semgalid · Liivimaa ristisõda ja Semgalid ·
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lätlased ja Liivimaa ristisõda ühist
- Millised on sarnasused Lätlased ja Liivimaa ristisõda
Võrdlus Lätlased ja Liivimaa ristisõda
Lätlased on 46 suhted, samas Liivimaa ristisõda 236. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 6.38% = 18 / (46 + 236).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lätlased ja Liivimaa ristisõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
