Sarnasusi Lätlased ja Riia peapiiskopkond
Lätlased ja Riia peapiiskopkond on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Latgalid, Läti, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Poola keel, Saksa keel, Võndlased, Vidzeme.
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Lätlased ja Latgalid · Latgalid ja Riia peapiiskopkond ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Lätlased · Läti ja Riia peapiiskopkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Lätlased ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Lätlased ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Lätlased ja Liivlased · Liivlased ja Riia peapiiskopkond ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Lätlased ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Lätlased ja Poola keel · Poola keel ja Riia peapiiskopkond ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Lätlased ja Saksa keel · Riia peapiiskopkond ja Saksa keel ·
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Lätlased ja Võndlased · Riia peapiiskopkond ja Võndlased ·
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lätlased ja Riia peapiiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Lätlased ja Riia peapiiskopkond
Võrdlus Lätlased ja Riia peapiiskopkond
Lätlased on 46 suhted, samas Riia peapiiskopkond 108. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 6.49% = 10 / (46 + 108).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lätlased ja Riia peapiiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: