Kiiremini kui brauser!
123 suhted: Aachen, Abielu, Akvitaania, Akvitaania hertsogkond, Akvitaania kuningriik, Alam-Burgundia, Alemannia, Allood, Araablased, Arelaat, Arnulf (Frangi keiser), Austraasia, Île-de-France, Ülem-Burgundia, Baieri hertsogkond, Bourbonid, Bretagne, Bretagne'i hertsogkond, Bretagne'i kuningriik, Bretoonid, Burgundia, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Burgundia kuningriik, Charles II Paljaspea, Charles III (Lääne-Frangi), Danelaw, Feodalism, Flandria krahvkond, Frangi keiser, Frangi riik, Frangid, Friisimaa, Friisimaa provints, Hispaania mark, Hobune, Hugues Capet, Ida-Frangi kuningas, Ida-Frangi riik, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jahipidamine, Johannes VIII (paavst), Kapetingid, Karl Paks, Karl Suur, Karlmann (Ida-Frangi kuningas), Karolingid, Karolingide impeerium, Karolingide renessanss, Kesk-Frangi riik, ..., Keskaegne Prantsusmaa, Konrad I (Saksa kuningas), Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Krahv, Ladina keel, Le Mans, Lombardia, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lotharingia, Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Louis III (Lääne-Frangi kuningas), Louis IV, Louis V, Ludwig III Laps, Ludwig Noorem, Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Madalmaad, Markkrahv, Neustria, Normandia, Normandia hertsogkond, Normannid, Paavst, Pariis, Pariisi krahv, Philippe II, Prantsusmaa kuningriik, Provence, Rahvusriik, Reetia, Rein, Rhône, Richard Justiciarius, Robert I (Lääne-Frangi kuningas), Rudolf I (Burgundia), Saali dünastia, Saint-Quentin, Saksa kuningas, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Sakslased, Seine, Septimaania, Spoleto hertsogkond, Toscana mark, Toulouse'i krahv, Troyes, Valois'd, Verduni leping, Vienne, Viikingiaeg, Viikingid, Worms, 7. september, 843, 877, 878, 879, 880, 882, 884, 885, 888, 890, 893, 898, 9. sajand, 907, 911, 917, 987. Laienda indeks (73 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Aachen · Näe rohkem »
Abielu
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Abielu · Näe rohkem »
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Akvitaania · Näe rohkem »
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Akvitaania hertsogkond · Näe rohkem »
Akvitaania kuningriik
Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Akvitaania kuningriik · Näe rohkem »
Alam-Burgundia
Alam-Burgundia oli kuningriik tänapäeva Kagu-Prantsusmaa aladel.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Alam-Burgundia · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Alemannia · Näe rohkem »
Allood
Allood ehk pärusvaldus oli feodaalajal maaomand, mida omanik võis piiramata käsutada.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Allood · Näe rohkem »
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Araablased · Näe rohkem »
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Arelaat · Näe rohkem »
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Arnulf (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Austraasia · Näe rohkem »
Île-de-France
Île-de-France ('Prantsuse saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Île-de-France · Näe rohkem »
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Ülem-Burgundia · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Bourbonid
Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Bourbonid · Näe rohkem »
Bretagne
Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Bretagne · Näe rohkem »
Bretagne'i hertsogkond
Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Bretagne'i hertsogkond · Näe rohkem »
Bretagne'i kuningriik
Bretagne'i kuningriigi kasv aastatel 845-867 Bretagne'i kuningriik (prantsuse Royaume de Bretagne, bretooni Rouantelezh Breizh) (818–913) tekkis kolme varajase Aremorica kuningriigi ühendamisest: Vannes, Domnonée ja Broërec.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Bretagne'i kuningriik · Näe rohkem »
Bretoonid
Bretoonid rahvarõivastes Bretoonid on Prantsusmaal Bretagne'i poolsaarel elav rahvas, kes põlvnevad 5.–6.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Bretoonid · Näe rohkem »
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Burgundia · Näe rohkem »
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Burgundia hertsog · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Charles III (Lääne-Frangi)
Charles III. Georges Rouget' (1783–1869) maal. Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Charles III (Lääne-Frangi) · Näe rohkem »
Danelaw
Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium Danelaw ehk Danelag (inglise keeles ka Danelagh; vanainglise Dena lagu;; taani Danelagen) oli aastatel 865–954 Inglismaa osa, kus kehtisid anglosakside seaduste üle domineerinud taanlaste seadused.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Danelaw · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Feodalism · Näe rohkem »
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Frangi keiser · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Frangid · Näe rohkem »
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Friisimaa · Näe rohkem »
Friisimaa provints
Friisimaa provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Friisimaa provints · Näe rohkem »
Hispaania mark
Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Hispaania mark · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Hobune · Näe rohkem »
Hugues Capet
Hugues Capet hilisemal maalil Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Hugues Capet · Näe rohkem »
Ida-Frangi kuningas
Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Ida-Frangi kuningas · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Jahipidamine
Jahipukk ja söödaplats Kõrvemaal 2018 Jahipidamine ehk küttimine on jahiuluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Jahipidamine · Näe rohkem »
Johannes VIII (paavst)
Johannes VIII (ladinapäraselt Ioannes VIII) oli paavst 872–882.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Johannes VIII (paavst) · Näe rohkem »
Kapetingid
Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Kapetingid · Näe rohkem »
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Karl Paks · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karlmann (Ida-Frangi kuningas)
Karlmann (umbes 830–880) oli Karolingide dünastiast pärinev Baieri ja hiljem Ida-Frangi kuningas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Karlmann (Ida-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Karolingide renessanss
Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Karolingide renessanss · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Konrad I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Krahv · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Ladina keel · Näe rohkem »
Le Mans
Le Mans on linn Prantsusmaal Pays de la Loire'i piirkonnas, Sarthe'i departemangu keskus.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Le Mans · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Lombardia · Näe rohkem »
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Lothar II (Lotring) · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Lotharingia · Näe rohkem »
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Louis III (Lääne-Frangi kuningas)
Louis III (Lääne-Frangi kuningas) Louis III (germaani- ja saksapäraselt Ludwig III; u 865 – 5. august 882) oli koos oma venna Karlmanniga Lääne-Frangi kuningas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Louis III (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Louis IV
Louis IV (920 – 10. september 954) oli Lääne-Frangi kuningas 936–954.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Louis IV · Näe rohkem »
Louis V
Louis V (umbes 967 – 21. mai 987) oli Prantsusmaa (Lääne-Frangi) kuningas aastail 986–987.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Louis V · Näe rohkem »
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Ludwig III Laps · Näe rohkem »
Ludwig Noorem
Ludwig Noorem (mõnikord ka Ludwig III; umbes 835–882) oli Karolingide dünastiast Saksimaa kuningas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Ludwig Noorem · Näe rohkem »
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Madalmaad · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Markkrahv · Näe rohkem »
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Neustria · Näe rohkem »
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Normandia · Näe rohkem »
Normandia hertsogkond
Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Normandia hertsogkond · Näe rohkem »
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Normannid · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Paavst · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Pariis · Näe rohkem »
Pariisi krahv
Pariisi krahv oli Pariisi lähiümbruse valitseja tiitel.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Pariisi krahv · Näe rohkem »
Philippe II
Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Philippe II · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Provence · Näe rohkem »
Rahvusriik
Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Rahvusriik · Näe rohkem »
Reetia
Reetia provints Reetia (ladina keeles Rætia, saksa keeles Rätien või Rhätia) oli reedi rahva järgi nimetatud Rooma keisririigi provints.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Reetia · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Rein · Näe rohkem »
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Rhône · Näe rohkem »
Richard Justiciarius
Richard Justiciarius (prantsuse keeles Richard le Justicier; suri 921) oli Autuni krahv ja Burgundia hertsog 888–921.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Richard Justiciarius · Näe rohkem »
Robert I (Lääne-Frangi kuningas)
Robert I (15. august 866 – 15. juuni 923 Soissons) oli Lääne-Frangi kuningas aastatel 922–923.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Robert I (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Rudolf I (Burgundia)
Rudolf I (859 – 25. oktoober 912) oli Ülem-Burgundia kuningas 888.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Rudolf I (Burgundia) · Näe rohkem »
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Saali dünastia · Näe rohkem »
Saint-Quentin
Raekoda Saint-Quentin on linn Prantsusmaal Aisne'i departemangus.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Saint-Quentin · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Sakslased · Näe rohkem »
Seine
Seine on jõgi Prantsusmaal.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Seine · Näe rohkem »
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Septimaania · Näe rohkem »
Spoleto hertsogkond
Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Spoleto hertsogkond · Näe rohkem »
Toscana mark
Toscana või Tuscia mark (või markkrahvkond või markiikond) oli piirimark Kesk-Itaalias, mis piirnes Kirikuriigiga lõunas ja idas, Liguuria merega läänes ning Itaalia kuningriigi riismetega põhjas.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Toscana mark · Näe rohkem »
Toulouse'i krahv
Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I. Sellele kuninga poolt nimetatule pole järglasi teada, kuigi mõned nimed on tänapäevani säilinud.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »
Troyes
Troyes on linn ja vald Prantsusmaal, Aube'i departemangu keskus.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Troyes · Näe rohkem »
Valois'd
Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Valois'd · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Verduni leping · Näe rohkem »
Vienne
Vienne on linn Prantsusmaal Isère'i departemangus.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Vienne · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Viikingid · Näe rohkem »
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja Worms · Näe rohkem »
7. september
7.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 7. september · Näe rohkem »
843
843.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 843 · Näe rohkem »
877
877.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 877 · Näe rohkem »
878
878.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 878 · Näe rohkem »
879
879.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 879 · Näe rohkem »
880
880.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 880 · Näe rohkem »
882
882.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 882 · Näe rohkem »
884
884.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 884 · Näe rohkem »
885
885.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 885 · Näe rohkem »
888
888.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 888 · Näe rohkem »
890
890.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 890 · Näe rohkem »
893
893.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 893 · Näe rohkem »
898
898.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 898 · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 9. sajand · Näe rohkem »
907
907.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 907 · Näe rohkem »
911
911.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 911 · Näe rohkem »
917
917.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 917 · Näe rohkem »
987
987.
Uus!!: Lääne-Frangi riik ja 987 · Näe rohkem »
