Sisukord
154 suhted: Aëtius, Adrianoopoli lahing (378), Akvitaania, Alarich I, Alemannid, Alpid, Andaluusia, Aquileia, Arcadius, Attila, Augustus (lisanimi), Autun, Balkani poolsaar, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Bodeni järv, Britannia, Burgundia kuningriik, Burgundid, Cartagena (Hispaania), Constans, Constantinus II, Constantinus Suur, Constantius II, Constantius III, Daakia, Dalmaatsia, Diocletianus, Doktriin, Dominaat, Doonau, Drava, Edirne, Egiptus, Frangid, Galerius, Galicia, Gallia, Gallia Aquitania, Gallia Belgica, Gallia Cisalpina, Germaanlased, Glycerius, Goodid, Hõim, Hilisantiikaeg, Hispaania, Honorius, Hunnid, Ida-Euroopa, ... Laienda indeks (104 rohkem) »
- 3. sajand
- 4. sajand
- 5. sajand
- Aafrika ajaloolised riigid
- Itaalia ajaloolised riigid
Aëtius
Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Aëtius
Adrianoopoli lahing (378)
Adrianoopoli lahing peeti 378.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Adrianoopoli lahing (378)
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Akvitaania
Alarich I
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Alarich I
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Alemannid
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Alpid
Andaluusia
Andaluusia on Hispaania suurima pindalaga autonoomne piirkond.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Andaluusia
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Aquileia
Arcadius
Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Arcadius
Attila
Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Attila
Augustus (lisanimi)
Augustus (ladina keeles 'suursugune') oli Rooma keisrite lisanimi, hiljem sai sellest imperaatori ehk tseesari sünonüüm, näiteks Otto I puhul.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Augustus (lisanimi)
Autun
Autun on asula Ida-Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Autun
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Balkani poolsaar
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Bütsants
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Bütsantsi keisrite loend
Bodeni järv
Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Bodeni järv
Britannia
Britannia on muistne ühisnimi Inglismaa, Walesi ja Šotimaa kohta.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Britannia
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Burgundia kuningriik
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Burgundid
Cartagena (Hispaania)
Cartagena on sadamalinn Hispaanias Murcia autonoomses piirkonnas.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Cartagena (Hispaania)
Constans
Keiser Constansi marmorbüst Constans (täisnimega Flavius Julius Constans; 320/323 – veebruar 350) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–350.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Constans
Constantinus II
Constantinus II (täisnimega Flavius Claudius Constantinus; 316 Arles – 340 Aquileia) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–340.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Constantinus II
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Constantinus Suur
Constantius II
Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Constantius II
Constantius III
pisi Flavius Constantius (tuntud kui Constantius III; suri 2. septembril 421) oli Lääne-Rooma keiser seitse kuud aastal 421.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Constantius III
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Daakia
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Dalmaatsia
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Diocletianus
Doktriin
Doktriin (ladina keeles doctrina õpetus, juhtmõte) on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Doktriin
Dominaat
Dominaat (ladina k. dominus - isand) oli printsipaadile järgnenud Hilise keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse (284–305) valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Dominaat
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Doonau
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Drava
Edirne
Edirne (varem Adrianoopol) on linn Ida-Traakias (Türgi Euroopa-osas), Kreeka ja Bulgaaria piiri lähedal.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Edirne
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Egiptus
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Frangid
Galerius
Galerius (Imperator Caesar Caius Galerius Valerius Maximianus Augustus); sünninimi Maximinus; 255 – 5. mai 311) oli Vana-Rooma keiser 1. maist 305 kuni surmani. Kuulutas 311. aasta aprillis, veidi enne oma surma, kristluse praktiseerimise lubatuks Rooma keisririigi aladel. Lisanimed: Germanicus maximus (293), Gothicus maximus (293), Aegyptiacus maximus (294), Thebaicus maximus (294), Sarmaticus maximus (294), Persicus maximus (295?), Britannicus maximus (296?), Carpicus maximus (297?), Medicus maximus (298), Adiabenicus maximus (298).
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Galerius
Galicia
Galicia autonoomne piirkond on autonoomne piirkond Hispaania loodeosas.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Galicia
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Gallia
Gallia Aquitania
Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Gallia Aquitania
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Gallia Belgica
Gallia Cisalpina
Alpideesine Gallia (ladina: Gallia Cisalpina, 'Gallia siinpool Alpe', ka Gallia Citerior või Gallia Togata) oli Itaalia osa, mida 4.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Gallia Cisalpina
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Germaanlased
Glycerius
Keiser Glyceriuse solidus (kuldmünt). Glycerius (?- ca. 500 pKr) oli Lääne-Rooma keiser aastatel 473-474 ja Salona piiskop 474- ca.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Glycerius
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Goodid
Hõim
Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Hõim
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Hilisantiikaeg
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Hispaania
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Honorius
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Hunnid
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Ida-Euroopa
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Idagoodid
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Illüüria
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Itaalia
Johannes (vastukeiser)
pisi Johannes (ladina keeles Iohannes Augustus; suri juunis või juulis 425 Aquileias) oli Lääne-Rooma vastukeiser aastatel 423-425.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Johannes (vastukeiser)
Julianus (keiser)
Flavius Claudius Iulianus Julianus Apostata (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser aastast 361 kuni surmani.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Julianus (keiser)
Julius Nepos
Julius Nepos (430–480) oli eelviimane Lääne-Rooma keiser aastail 474–475.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Julius Nepos
Katalaunia lahing
Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Katalaunia lahing
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Köln
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Konstantinoopol
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Kristlus
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Läänegoodid
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Läänegootide kuningriik
Licinius
Licinius (Imperator Caesar Valerius Licinianus Licinius Augustus); sünninimi teadmata; (265 – kevad 325) oli Vana-Rooma keiser 11. november 308 kuni 19. september 324, astus tagasi.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Licinius
Maas
Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Maas
Magnentius
Magnentius (täisnimega Flavius Magnus Magnentius; 303 – 11. august 353) oli Vana-Rooma keiser 18. jaanuarist 350 kuni oma surmani 11. augustil 353.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Magnentius
Maxentius
Maxentius (Imperator Caesar Divi Valerii Maximiani Marcus Aurelius Valerius Maxentius Augustus; sünninimi Marcus Valerius Maxentius; u 278 – 28. oktoober 312) oli Vana-Rooma keiser 28.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Maxentius
Maximianus
Maximianus (Imperator Caesar Marcus Aurelius Valerius Maximianus Augustus; sünninimi teadmata; 21. juuli 250 – juuli 310) oli 1. aprillist 286 kuni 1. maini 305 (astus tagasi) koos Diocletianusega Vana-Rooma keiser.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Maximianus
Mediolanum
Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Mediolanum
Moseli jõgi
Mosel (saksa; prantsuse Moselle) on jõgi, mis voolab läbi Prantsusmaa, Luksemburgi ja Saksamaa.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Moseli jõgi
Nikaia I kirikukogu
Nikaia esimene kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Nikaia I kirikukogu
Noricum
Noricum oli keltide kuningriik (ladina keeles Regnum Noricum) tänapäeva Austria alal ning hiljem Rooma riigi provints.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Noricum
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Odoaker
Oikumeenia
Oikumeenia tähendab kristlikus maailmas koostööd konfessioonide vahel.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Oikumeenia
Orléans
Orléans on linn Prantsusmaal, Centre-Val de Loire'i piirkonna ja Loiret' departemangu keskus.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Orléans
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Pannoonia
Pärsia Impeerium
Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse Pärsia impeeriumiks või Pärsia impeeriumiks, mis ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Pärsia Impeerium
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Pürenee poolsaar
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Püreneed
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Põhja-Aafrika
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Portugal
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Prantsusmaa
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Provence
Rahandus
Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Rahandus
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Ravenna
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Rein
Romulus Augustulus
Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Romulus Augustulus
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Rooma
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Rooma keiser
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Rooma keisririik
Rooma kodusõjad
Termin Rooma kodusõjad hõlmab hulka Vana-Rooma riigis toimunud kodusõdasid, millest suur osa leidis aset Rooma vabariigi lõpuperioodil.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Rooma kodusõjad
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Rooma riik
Sarmaadid
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Sarmaadid
Savoia
Savoia asend Euroopas Savoia (prantsuse keeles Savoie, itaalia keeles Savoia) on Prantsusmaa ajalooline provints, mis jaguneb tänapäeval Ülem-Savoia (pr Haute-Savoie) ja Savoia (pr Savoie) departemangu vahel.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Savoia
Schelde
Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Schelde
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Septimaania
Severus
Trieris vermitud Follis Severuse profiiliga Severus (ladina keeles Flavius Valerius Severus Augustus; sünniaeg teadmata – 16. september 307), tuntud ka kui Severus II, oli Vana-Rooma ohvitser ja hiljem keiser augustist 306 aprillini 307, mil ta astus tagasi.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Severus
Solidus
Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Solidus
Stilicho
Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Stilicho
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Sueebid
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Suur rahvasterändamine
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Teravili
Tetrarhia
Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Tetrarhia
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Theoderich Suur
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Theodosius I
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Traakia
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Ungarlased
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Usund
Valens
Valens (täisnimi Flavius Julius Valens Augustus; 328 Cibalae – 9. august 378 Adrianoopol) oli Ida-Rooma keiser aastatel 364–378.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Valens
Valentinianus III
Valentinianus III (sünninimega Flavius Placidius Valentinianus; 419–455) oli Lääne-Rooma keiser 424–455.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Valentinianus III
Viinamari
Valged viinamarjad on tegelikult rohelised Kollased viinamarjad Mustjassinised viinamarjad Punased viinamarjad Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Viinamari
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Worms
Zeno
Flavius Zeno, kreekapäraselt Zenon (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus; kreeka keeles:Ζήνων; umbes 425 – 9. aprill 491), oli Ida-Rooma keiser 29. jaanuarist 474 kuni 9. jaanuarini 475 ja teist korda augustist 476 kuni 9. aprillini 491.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja Zeno
2. sajand
2.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 2. sajand
285
285.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 285
293
293.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 293
3. sajand
3.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 3. sajand
3. sajand eKr
3.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 3. sajand eKr
3. sajandi kriis
Rooma keisririik ning sellest lahku löönud Gallia ja Palmüüria impeeriumid 271. aastal. 3.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 3. sajandi kriis
313
313.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 313
324
324.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 324
337
337.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 337
340
340.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 340
350
350.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 350
351
351.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 351
352
352.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 352
353
353.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 353
354
354.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 354
355
355.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 355
356
356.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 356
357
357.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 357
361
361.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 361
375
375.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 375
378
378.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 378
395
395.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 395
4. sajand
4.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 4. sajand
400
400.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 400
407
407.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 407
409
409.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 409
411
411.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 411
412
412.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 412
421
421.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 421
423
423.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 423
425
425.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 425
451
451.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 451
456
456.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 456
461
461.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 461
465
465.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 465
472
472.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 472
473
473.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 473
475
475.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 475
476
476.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 476
480
480.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 480
493
493.
Vaata Lääne-Rooma keisririik ja 493
Vaata ka
3. sajand
- 3. sajand
- Lääne-Rooma keisririik
4. sajand
- 4. sajand
- Hilisantiikaeg
- Lääne-Rooma keisririik
- Solidus
5. sajand
- 5. sajand
- Hilisantiikaeg
- Keskaeg
- Lääne-Rooma keisririik
- Merovingid
Aafrika ajaloolised riigid
- Ühinenud Araabia Vabariik
- Bütsants
- Biafra
- Briti Betšuaanamaa
- Ciskei
- Darfur
- Edela-Aafrika
- Etioopia Keisririik
- Lääne-Rooma keisririik
- Lõuna-Aafrika Liit
- Lõuna-Rodeesia
- Mamelukkide riik
- Ndzwani
- Osmanite riik
- Rodeesia
- Rooma keisririik
- Rooma vabariik
- Zaire'i Vabariik
Itaalia ajaloolised riigid
- Amalfi hertsogkond
- Brixeni piiskopkond
- Capua vürstkond
- Etruria
- Ferrara hertsogkond
- Firenze hertsogkond
- Gaeta hertsogkond
- Genova vabariik
- Idagootide kuningriik
- Itaalia ajalooliste riikide loend
- Itaalia katepanikion
- Itaalia kuningriik (1861–1946)
- Itaalia kuningriik (keskaegne)
- Itaalia vabariik (Napoleoni)
- Kesk-Itaalia ühendatud provintsid
- Korsika vabariik
- Lääne-Rooma keisririik
- Liguuria vabariik
- Lucca vabariik
- Massa ja Carrara hertsogkond
- Milano hertsogiriik
- Modena ja Reggio hertsogkond
- Montferrat' mark
- Napoli hertsogkond
- Napoli kuningriik
- Parma hertsogkond
- Piombino vürstkond
- Pisa vabariik
- Ravenna eksarhaat
- Rooma keisririik
- Rooma vabariik
- Siena vabariik
- Sitsiilia kuningriik
- Sorrento hertsogkond
- Taranto vürstkond
- Toscana suurhertsogkond
- Transpadaani vabariik
- Tsisalpiini vabariik
- Tsispadaani vabariik
- Veneetsia vabariik
Tuntud ka kui Lääne-Rooma, Lääne-Rooma Impeerium, Lääne-Rooma riik.