Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Lääne-Rooma keisririik ja Läänegoodid
Lääne-Rooma keisririik ja Läänegoodid on 36 ühist asja (Unioonpeedia): Adrianoopoli lahing (378), Akvitaania, Alarich I, Arcadius, Balkani poolsaar, Bütsants, Daakia, Doonau, Frangid, Gallia, Gallia Aquitania, Germaanlased, Goodid, Hilisantiikaeg, Hispaania, Honorius, Hunnid, Idagoodid, Kristlus, Lääne-Rooma keisririik, Läänegootide kuningriik, Maximianus, Pürenee poolsaar, Püreneed, Põhja-Aafrika, Portugal, Ravenna, Rooma riik, Septimaania, Stilicho, ..., Sueebid, Suur rahvasterändamine, Theoderich Suur, Theodosius I, Valens, Vana-Rooma keisrite loend. Laienda indeks (6 rohkem) »
Adrianoopoli lahing (378)
Adrianoopoli lahing peeti 378.
Adrianoopoli lahing (378) ja Lääne-Rooma keisririik · Adrianoopoli lahing (378) ja Läänegoodid ·
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Akvitaania ja Lääne-Rooma keisririik · Akvitaania ja Läänegoodid ·
Alarich I
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.
Alarich I ja Lääne-Rooma keisririik · Alarich I ja Läänegoodid ·
Arcadius
Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.
Arcadius ja Lääne-Rooma keisririik · Arcadius ja Läänegoodid ·
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Balkani poolsaar ja Lääne-Rooma keisririik · Balkani poolsaar ja Läänegoodid ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Lääne-Rooma keisririik · Bütsants ja Läänegoodid ·
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Daakia ja Lääne-Rooma keisririik · Daakia ja Läänegoodid ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Doonau ja Lääne-Rooma keisririik · Doonau ja Läänegoodid ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangid ja Lääne-Rooma keisririik · Frangid ja Läänegoodid ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Gallia ja Lääne-Rooma keisririik · Gallia ja Läänegoodid ·
Gallia Aquitania
Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.
Gallia Aquitania ja Lääne-Rooma keisririik · Gallia Aquitania ja Läänegoodid ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik · Germaanlased ja Läänegoodid ·
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Goodid ja Lääne-Rooma keisririik · Goodid ja Läänegoodid ·
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Hilisantiikaeg ja Lääne-Rooma keisririik · Hilisantiikaeg ja Läänegoodid ·
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Hispaania ja Lääne-Rooma keisririik · Hispaania ja Läänegoodid ·
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Honorius ja Lääne-Rooma keisririik · Honorius ja Läänegoodid ·
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Hunnid ja Lääne-Rooma keisririik · Hunnid ja Läänegoodid ·
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Idagoodid ja Lääne-Rooma keisririik · Idagoodid ja Läänegoodid ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Lääne-Rooma keisririik · Kristlus ja Läänegoodid ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Lääne-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik · Lääne-Rooma keisririik ja Läänegoodid ·
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Lääne-Rooma keisririik ja Läänegootide kuningriik · Läänegoodid ja Läänegootide kuningriik ·
Maximianus
Maximianus (Imperator Caesar Marcus Aurelius Valerius Maximianus Augustus; sünninimi teadmata; 21. juuli 250 – juuli 310) oli 1. aprillist 286 kuni 1. maini 305 (astus tagasi) koos Diocletianusega Vana-Rooma keiser.
Lääne-Rooma keisririik ja Maximianus · Läänegoodid ja Maximianus ·
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Lääne-Rooma keisririik ja Pürenee poolsaar · Läänegoodid ja Pürenee poolsaar ·
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Lääne-Rooma keisririik ja Püreneed · Läänegoodid ja Püreneed ·
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Lääne-Rooma keisririik ja Põhja-Aafrika · Läänegoodid ja Põhja-Aafrika ·
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Lääne-Rooma keisririik ja Portugal · Läänegoodid ja Portugal ·
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Lääne-Rooma keisririik ja Ravenna · Läänegoodid ja Ravenna ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Lääne-Rooma keisririik ja Rooma riik · Läänegoodid ja Rooma riik ·
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Lääne-Rooma keisririik ja Septimaania · Läänegoodid ja Septimaania ·
Stilicho
Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.
Lääne-Rooma keisririik ja Stilicho · Läänegoodid ja Stilicho ·
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Lääne-Rooma keisririik ja Sueebid · Läänegoodid ja Sueebid ·
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Lääne-Rooma keisririik ja Suur rahvasterändamine · Läänegoodid ja Suur rahvasterändamine ·
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Lääne-Rooma keisririik ja Theoderich Suur · Läänegoodid ja Theoderich Suur ·
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Lääne-Rooma keisririik ja Theodosius I · Läänegoodid ja Theodosius I ·
Valens
Valens (täisnimi Flavius Julius Valens Augustus; 328 Cibalae – 9. august 378 Adrianoopol) oli Ida-Rooma keiser aastatel 364–378.
Lääne-Rooma keisririik ja Valens · Läänegoodid ja Valens ·
Vana-Rooma keisrite loend
Kirjeldus ei ole.
Lääne-Rooma keisririik ja Vana-Rooma keisrite loend · Läänegoodid ja Vana-Rooma keisrite loend ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lääne-Rooma keisririik ja Läänegoodid ühist
- Millised on sarnasused Lääne-Rooma keisririik ja Läänegoodid
Võrdlus Lääne-Rooma keisririik ja Läänegoodid
Lääne-Rooma keisririik on 157 suhted, samas Läänegoodid 93. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 14.40% = 36 / (157 + 93).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lääne-Rooma keisririik ja Läänegoodid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
