Lääne-Rooma keisririik ja Läänegootide kuningriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Lääne-Rooma keisririik ja Läänegootide kuningriik

Lääne-Rooma keisririik vs. Läänegootide kuningriik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik. Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Aëtius

Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.

Aëtius ja Lääne-Rooma keisririik · Aëtius ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Akvitaania

Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.

Akvitaania ja Lääne-Rooma keisririik · Akvitaania ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Alarich I

Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.

Alarich I ja Lääne-Rooma keisririik · Alarich I ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Attila

Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).

Attila ja Lääne-Rooma keisririik · Attila ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Bütsants ja Lääne-Rooma keisririik · Bütsants ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Burgundid

Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.

Burgundid ja Lääne-Rooma keisririik · Burgundid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Frangid ja Lääne-Rooma keisririik · Frangid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Gallia ja Lääne-Rooma keisririik · Gallia ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Gallia Aquitania

Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.

Gallia Aquitania ja Lääne-Rooma keisririik · Gallia Aquitania ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik · Germaanlased ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Honorius

Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.

Honorius ja Lääne-Rooma keisririik · Honorius ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Hunnid ja Lääne-Rooma keisririik · Hunnid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Julius Nepos

Julius Nepos (430–480) oli eelviimane Lääne-Rooma keiser aastail 474–475.

Julius Nepos ja Lääne-Rooma keisririik · Julius Nepos ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Katalaunia lahing

Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.

Katalaunia lahing ja Lääne-Rooma keisririik · Katalaunia lahing ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Kristlus ja Lääne-Rooma keisririik · Kristlus ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Lääne-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik · Lääne-Rooma keisririik ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Lääne-Rooma keisririik ja Läänegoodid · Läänegoodid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Odoaker

Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.

Lääne-Rooma keisririik ja Odoaker · Läänegootide kuningriik ja Odoaker · Näe rohkem »

Pürenee poolsaar

Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.

Lääne-Rooma keisririik ja Pürenee poolsaar · Läänegootide kuningriik ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »

Püreneed

Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).

Lääne-Rooma keisririik ja Püreneed · Läänegootide kuningriik ja Püreneed · Näe rohkem »

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Lääne-Rooma keisririik ja Põhja-Aafrika · Läänegootide kuningriik ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Lääne-Rooma keisririik ja Prantsusmaa · Läänegootide kuningriik ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.

Lääne-Rooma keisririik ja Provence · Läänegootide kuningriik ja Provence · Näe rohkem »

Romulus Augustulus

Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.

Lääne-Rooma keisririik ja Romulus Augustulus · Läänegootide kuningriik ja Romulus Augustulus · Näe rohkem »

Septimaania

Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.

Lääne-Rooma keisririik ja Septimaania · Läänegootide kuningriik ja Septimaania · Näe rohkem »

Sueebid

Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.

Lääne-Rooma keisririik ja Sueebid · Läänegootide kuningriik ja Sueebid · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Lääne-Rooma keisririik ja Theoderich Suur · Läänegootide kuningriik ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Vana-Rooma keisrite loend

Kirjeldus ei ole.

Lääne-Rooma keisririik ja Vana-Rooma keisrite loend · Läänegootide kuningriik ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »