Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Läänegoodid ja Läänegootide kuningriik
Läänegoodid ja Läänegootide kuningriik on 37 ühist asja (Unioonpeedia): Akvitaania, Alarich I, Arianism, Astuuria kuningriik, Barcelona, Baskid, Bütsants, Chlodovech I, Covadonga lahing, Frangid, Gallia, Gallia Aquitania, Gallia Narbonensis, Germaanlased, Gooti keel, Hispania Baetica, Honorius, Hunnid, Judaism, Justinianus I, Katoliiklus, Kristlus, Lääne-Rooma keisririik, Narbonne, Nikaia usutunnistus, Pürenee poolsaar, Püreneed, Põhja-Aafrika, Pelayo, Rekkeswinth, ..., Septimaania, Sueebid, Theoderich Suur, Toledo, Toulouse, Vana-Rooma keisrite loend, Vandaalid. Laienda indeks (7 rohkem) »
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Akvitaania ja Läänegoodid · Akvitaania ja Läänegootide kuningriik ·
Alarich I
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.
Alarich I ja Läänegoodid · Alarich I ja Läänegootide kuningriik ·
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Arianism ja Läänegoodid · Arianism ja Läänegootide kuningriik ·
Astuuria kuningriik
Astuuria kuningriik (ladina Regnum Asturorum) oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust Pürenee poolsaarel (711–719) rajasid.
Astuuria kuningriik ja Läänegoodid · Astuuria kuningriik ja Läänegootide kuningriik ·
Barcelona
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.
Barcelona ja Läänegoodid · Barcelona ja Läänegootide kuningriik ·
Baskid
Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.
Baskid ja Läänegoodid · Baskid ja Läänegootide kuningriik ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Läänegoodid · Bütsants ja Läänegootide kuningriik ·
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Chlodovech I ja Läänegoodid · Chlodovech I ja Läänegootide kuningriik ·
Covadonga lahing
Covadonga lahing oli esimene kristlaste poolt Pürenee poolsaarel võidetud lahing pärast moslemitest mauride Hispaania invasiooni aastal 711.
Covadonga lahing ja Läänegoodid · Covadonga lahing ja Läänegootide kuningriik ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangid ja Läänegoodid · Frangid ja Läänegootide kuningriik ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Gallia ja Läänegoodid · Gallia ja Läänegootide kuningriik ·
Gallia Aquitania
Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.
Gallia Aquitania ja Läänegoodid · Gallia Aquitania ja Läänegootide kuningriik ·
Gallia Narbonensis
Gallia Narbonensise provints Rooma keisririigis, umbes aastal 117 pKr Rooma provintsid Gallias 58. aasta paiku eKr Gallia Narbonensis ("Narbonne'i Gallia", peamise asula järgi) oli Rooma provints tänapäeva Languedocis ja Provence'is Lõuna-Prantsusmaal.
Gallia Narbonensis ja Läänegoodid · Gallia Narbonensis ja Läänegootide kuningriik ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Germaanlased ja Läänegoodid · Germaanlased ja Läänegootide kuningriik ·
Gooti keel
Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.
Gooti keel ja Läänegoodid · Gooti keel ja Läänegootide kuningriik ·
Hispania Baetica
''Hispania Baetica'' provintsi asukoht Ibeeria poolsaarel Hispania Baetica, sageli lühendatult Baetica, oli üks kolmest Rooma provintsist Hispanias (Ibeeria poolsaarel).
Hispania Baetica ja Läänegoodid · Hispania Baetica ja Läänegootide kuningriik ·
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Honorius ja Läänegoodid · Honorius ja Läänegootide kuningriik ·
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Hunnid ja Läänegoodid · Hunnid ja Läänegootide kuningriik ·
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Judaism ja Läänegoodid · Judaism ja Läänegootide kuningriik ·
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Justinianus I ja Läänegoodid · Justinianus I ja Läänegootide kuningriik ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Läänegoodid · Katoliiklus ja Läänegootide kuningriik ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Läänegoodid · Kristlus ja Läänegootide kuningriik ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Lääne-Rooma keisririik ja Läänegoodid · Lääne-Rooma keisririik ja Läänegootide kuningriik ·
Narbonne
Narbonne on linn Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas.
Läänegoodid ja Narbonne · Läänegootide kuningriik ja Narbonne ·
Nikaia usutunnistus
Nikaia usutunnistus on Nikaia I kirikukogul 325.
Läänegoodid ja Nikaia usutunnistus · Läänegootide kuningriik ja Nikaia usutunnistus ·
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Läänegoodid ja Pürenee poolsaar · Läänegootide kuningriik ja Pürenee poolsaar ·
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Läänegoodid ja Püreneed · Läänegootide kuningriik ja Püreneed ·
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Läänegoodid ja Põhja-Aafrika · Läänegootide kuningriik ja Põhja-Aafrika ·
Pelayo
Pelayo (algupärane ladina nimi Pelagius; umbes 685 – 737 Cangas de Onís) oli Astuuria kuningriigi asutaja (astuurlaste vürst), kes valitses seda aastast 718 kuni surmani aastal 737.
Läänegoodid ja Pelayo · Läänegootide kuningriik ja Pelayo ·
Rekkeswinth
Rekkeswinth (suri 1. septembril 672) oli läänegootide kuningas aastail 649–672.
Läänegoodid ja Rekkeswinth · Läänegootide kuningriik ja Rekkeswinth ·
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Läänegoodid ja Septimaania · Läänegootide kuningriik ja Septimaania ·
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Läänegoodid ja Sueebid · Läänegootide kuningriik ja Sueebid ·
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Läänegoodid ja Theoderich Suur · Läänegootide kuningriik ja Theoderich Suur ·
Toledo
Toledo on linn Hispaanias, Castilla–La Mancha piirkonna pealinn ja Toledo provintsi keskus.
Läänegoodid ja Toledo · Läänegootide kuningriik ja Toledo ·
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Läänegoodid ja Toulouse · Läänegootide kuningriik ja Toulouse ·
Vana-Rooma keisrite loend
Kirjeldus ei ole.
Läänegoodid ja Vana-Rooma keisrite loend · Läänegootide kuningriik ja Vana-Rooma keisrite loend ·
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Läänegoodid ja Vandaalid · Läänegootide kuningriik ja Vandaalid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läänegoodid ja Läänegootide kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Läänegoodid ja Läänegootide kuningriik
Võrdlus Läänegoodid ja Läänegootide kuningriik
Läänegoodid on 93 suhted, samas Läänegootide kuningriik 94. Kuna neil ühist 37, Jaccard indeks on 19.79% = 37 / (93 + 94).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läänegoodid ja Läänegootide kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
