Sarnasusi Läänemaa ja Liivimaa ordu
Läänemaa ja Liivimaa ordu on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Alempois, Anti Selart, Eesti, Harjumaa, Hiiumaa, Ladina keel, Legaat, Lihula komtuurkond, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Paavst, Pihkva vürstiriik, Rootsi, Sakala, Saksa keel, Tallinn.
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Alempois ja Läänemaa · Alempois ja Liivimaa ordu ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Läänemaa · Anti Selart ja Liivimaa ordu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Läänemaa · Eesti ja Liivimaa ordu ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Läänemaa · Harjumaa ja Liivimaa ordu ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Hiiumaa ja Läänemaa · Hiiumaa ja Liivimaa ordu ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Läänemaa ja Ladina keel · Ladina keel ja Liivimaa ordu ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Läänemaa ja Legaat · Legaat ja Liivimaa ordu ·
Lihula komtuurkond
Lihula komtuurkonna alad (punane). Lihula komtuurkond oli Liivi ordu valdus (saksa keeles Gebiet) Läänemaal 13.–15. sajandil.
Läänemaa ja Lihula komtuurkond · Lihula komtuurkond ja Liivimaa ordu ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Läänemaa ja Liivlased · Liivimaa ordu ja Liivlased ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Läänemaa ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Läänemaa ja Paavst · Liivimaa ordu ja Paavst ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Läänemaa ja Pihkva vürstiriik · Liivimaa ordu ja Pihkva vürstiriik ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Läänemaa ja Rootsi · Liivimaa ordu ja Rootsi ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Läänemaa ja Sakala · Liivimaa ordu ja Sakala ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Läänemaa ja Saksa keel · Liivimaa ordu ja Saksa keel ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läänemaa ja Liivimaa ordu ühist
- Millised on sarnasused Läänemaa ja Liivimaa ordu
Võrdlus Läänemaa ja Liivimaa ordu
Läänemaa on 175 suhted, samas Liivimaa ordu 283. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 3.49% = 16 / (175 + 283).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läänemaa ja Liivimaa ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: