Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Läänemaa ja Liivlased
Läänemaa ja Liivlased on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Eesti, Evald Tõnisson, Haapsalu, Henriku Liivimaa kroonika, Kihelkond, Koiva jõgi, Ladina keel, Latgalid, Lēdurga (ajalooline piirkond), Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Mõõgavendade ordu, Metsapoole, Paavst, Pihkva vürstiriik, Polotski vürstiriik, Riia peapiiskopkond, Sakala, Saksa keel, Skandinaavia, Tallinn, Turaida (ajalooline piirkond), Valter Lang.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Läänemaa · Albert (Riia piiskop) ja Liivlased ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Läänemaa · Eesti ja Liivlased ·
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Evald Tõnisson ja Läänemaa · Evald Tõnisson ja Liivlased ·
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Haapsalu ja Läänemaa · Haapsalu ja Liivlased ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Läänemaa · Henriku Liivimaa kroonika ja Liivlased ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Kihelkond ja Läänemaa · Kihelkond ja Liivlased ·
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Koiva jõgi ja Läänemaa · Koiva jõgi ja Liivlased ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Läänemaa ja Ladina keel · Ladina keel ja Liivlased ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Läänemaa ja Latgalid · Latgalid ja Liivlased ·
Lēdurga (ajalooline piirkond)
Ledurga piirkond Liivi lahega piirnemas ja Läti kivilinnused 1185-1230 Lēdurga on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Läänemaa ja Lēdurga (ajalooline piirkond) · Liivlased ja Lēdurga (ajalooline piirkond) ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Läänemaa ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Liivlased ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Läänemaa ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Liivlased ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Läänemaa ja Mõõgavendade ordu · Liivlased ja Mõõgavendade ordu ·
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Läänemaa ja Metsapoole · Liivlased ja Metsapoole ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Läänemaa ja Paavst · Liivlased ja Paavst ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Läänemaa ja Pihkva vürstiriik · Liivlased ja Pihkva vürstiriik ·
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Läänemaa ja Polotski vürstiriik · Liivlased ja Polotski vürstiriik ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Läänemaa ja Riia peapiiskopkond · Liivlased ja Riia peapiiskopkond ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Läänemaa ja Sakala · Liivlased ja Sakala ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Läänemaa ja Saksa keel · Liivlased ja Saksa keel ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Läänemaa ja Skandinaavia · Liivlased ja Skandinaavia ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Läänemaa ja Tallinn · Liivlased ja Tallinn ·
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Läänemaa ja Turaida (ajalooline piirkond) · Liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läänemaa ja Liivlased ühist
- Millised on sarnasused Läänemaa ja Liivlased
Võrdlus Läänemaa ja Liivlased
Läänemaa on 175 suhted, samas Liivlased 180. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 6.76% = 24 / (175 + 180).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läänemaa ja Liivlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
