Sarnasusi Läänemaa ja Mõõgavendade ordu
Läänemaa ja Mõõgavendade ordu on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Alempois, Eesti Raamat, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Tarvel, Harjumaa, Henriku Liivimaa kroonika, Ladina keel, Latgalid, Legaat, Lihula komtuurkond, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Liivimaa vanem riimkroonika, Otepää lahing, Paavst, Pihkva vürstiriik, Revala, Richard Kleis, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa (maakond), Sakala, Sulev Vahtre, Theoderich (Eestimaa piiskop), Toompea loss, Ugandi, Valdemar II, Varbola Jaanilinn, Wilhelm Modenast.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Läänemaa · Albert (Riia piiskop) ja Mõõgavendade ordu ·
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Alempois ja Läänemaa · Alempois ja Mõõgavendade ordu ·
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Eesti Raamat ja Läänemaa · Eesti Raamat ja Mõõgavendade ordu ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läänemaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Läänemaa · Enn Tarvel ja Mõõgavendade ordu ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Läänemaa · Harjumaa ja Mõõgavendade ordu ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Läänemaa · Henriku Liivimaa kroonika ja Mõõgavendade ordu ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Läänemaa ja Ladina keel · Ladina keel ja Mõõgavendade ordu ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Läänemaa ja Latgalid · Latgalid ja Mõõgavendade ordu ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Läänemaa ja Legaat · Legaat ja Mõõgavendade ordu ·
Lihula komtuurkond
Lihula komtuurkonna alad (punane). Lihula komtuurkond oli Liivi ordu valdus (saksa keeles Gebiet) Läänemaal 13.–15. sajandil.
Läänemaa ja Lihula komtuurkond · Lihula komtuurkond ja Mõõgavendade ordu ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Läänemaa ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Läänemaa ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu ·
Liivimaa vanem riimkroonika
Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.
Läänemaa ja Liivimaa vanem riimkroonika · Liivimaa vanem riimkroonika ja Mõõgavendade ordu ·
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Läänemaa ja Otepää lahing · Mõõgavendade ordu ja Otepää lahing ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Läänemaa ja Paavst · Mõõgavendade ordu ja Paavst ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Läänemaa ja Pihkva vürstiriik · Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Läänemaa ja Revala · Mõõgavendade ordu ja Revala ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Läänemaa ja Richard Kleis · Mõõgavendade ordu ja Richard Kleis ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Läänemaa ja Riia peapiiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Läänemaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Läänemaa ja Saaremaa (maakond) · Mõõgavendade ordu ja Saaremaa (maakond) ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Läänemaa ja Sakala · Mõõgavendade ordu ja Sakala ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Läänemaa ja Sulev Vahtre · Mõõgavendade ordu ja Sulev Vahtre ·
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion. Lk 47 Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).
Läänemaa ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Mõõgavendade ordu ja Theoderich (Eestimaa piiskop) ·
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Läänemaa ja Toompea loss · Mõõgavendade ordu ja Toompea loss ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Läänemaa ja Ugandi · Mõõgavendade ordu ja Ugandi ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Läänemaa ja Valdemar II · Mõõgavendade ordu ja Valdemar II ·
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Läänemaa ja Varbola Jaanilinn · Mõõgavendade ordu ja Varbola Jaanilinn ·
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Läänemaa ja Wilhelm Modenast · Mõõgavendade ordu ja Wilhelm Modenast ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läänemaa ja Mõõgavendade ordu ühist
- Millised on sarnasused Läänemaa ja Mõõgavendade ordu
Võrdlus Läänemaa ja Mõõgavendade ordu
Läänemaa on 175 suhted, samas Mõõgavendade ordu 178. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 8.50% = 30 / (175 + 178).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läänemaa ja Mõõgavendade ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: