Sarnasusi Läänemaa ja Vigala kihelkond
Läänemaa ja Vigala kihelkond on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Kihelkond, Kullamaa kihelkond, Ladina keel, Lääne kreis, Märjamaa kihelkond, Muinaskihelkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa keel, Soontagana.
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Kihelkond ja Läänemaa · Kihelkond ja Vigala kihelkond ·
Kullamaa kihelkond
Kullamaa kirik Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Kullamaa kihelkond ja Läänemaa · Kullamaa kihelkond ja Vigala kihelkond ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Läänemaa ja Ladina keel · Ladina keel ja Vigala kihelkond ·
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд). Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.
Lääne kreis ja Läänemaa · Lääne kreis ja Vigala kihelkond ·
Märjamaa kihelkond
Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Läänemaa ja Märjamaa kihelkond · Märjamaa kihelkond ja Vigala kihelkond ·
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Läänemaa ja Muinaskihelkond · Muinaskihelkond ja Vigala kihelkond ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Läänemaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Saare-Lääne piiskopkond ja Vigala kihelkond ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Läänemaa ja Saksa keel · Saksa keel ja Vigala kihelkond ·
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läänemaa ja Vigala kihelkond ühist
- Millised on sarnasused Läänemaa ja Vigala kihelkond
Võrdlus Läänemaa ja Vigala kihelkond
Läänemaa on 175 suhted, samas Vigala kihelkond 67. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 3.72% = 9 / (175 + 67).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läänemaa ja Vigala kihelkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: