Sisukord
175 suhted: Aðalsýsla, Adramaa, Aivar Kriiska, Albert (Riia piiskop), Alempois, Andres Tvauri, Anti Selart, Asehalduskord, Audru kihelkond, Autine linnus, Carsten Selch Jensen, Dünamünde klooster, Eelviikingiaeg, Eesti, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti haldusjaotus, Eesti iseseisvumine, Eesti Raamat, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Emmaste kihelkond, Enn Tarvel, Evald Tõnisson, Gustav II Adolf, Haapsalu, Haapsalu härraskond, Haapsalu piiskopilinnus, Haapsalu rajoon, Hanila kihelkond, Harald Kaunisjuus, Harjumaa, Heiki Valk, Heinrich Laakmann (ajaloolane), Henriku Liivimaa kroonika, Hiiu maakond, Hiiu maakond (1946–1950), Hiiumaa, Hilisrauaaeg, Huno Rätsep, Ingvar, Island, Ivar Leimus, Jakob De la Gardie, Johan Sverkersson, Kangurkalme, Karuse kihelkond, Karuse linnus, Käina kihelkond, Keblaste Taramägi, Kihelkond, Kirbla kihelkond, ... Laienda indeks (125 rohkem) »
Aðalsýsla
Adalsysla ehk Aðalsýsla (ka Adalsyssla) on Islandi saagades mainitud maa praeguse Lääne-Eesti mandriosas.
Vaata Läänemaa ja Aðalsýsla
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Läänemaa ja Adramaa
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Vaata Läänemaa ja Aivar Kriiska
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Vaata Läänemaa ja Albert (Riia piiskop)
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Läänemaa ja Alempois
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Vaata Läänemaa ja Andres Tvauri
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Vaata Läänemaa ja Anti Selart
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Vaata Läänemaa ja Asehalduskord
Audru kihelkond
Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Audru kihelkond
Autine linnus
Autine linnus oli tänapäeva Läti territooriumil 13.
Vaata Läänemaa ja Autine linnus
Carsten Selch Jensen
Carsten Selch Jensen on taani ajaloolane (medievist).
Vaata Läänemaa ja Carsten Selch Jensen
Dünamünde klooster
Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.
Vaata Läänemaa ja Dünamünde klooster
Eelviikingiaeg
Eelviikingiaeg on periood Põhja-Euroopa ajaloos, mis jääb rahvasterännuaja ja viikingiaja vahele.
Vaata Läänemaa ja Eelviikingiaeg
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Läänemaa ja Eesti
Eesti Ajaloomuuseum
Eesti Ajaloomuuseumi hoone Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja museoloogilise töö edendamine.
Vaata Läänemaa ja Eesti Ajaloomuuseum
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Vaata Läänemaa ja Eesti haldusjaotus
Eesti iseseisvumine
Eesti iseseisvumine oli poliitilistest ja sõjalistest sündmustest mõjutatud protsess peamiselt alates 1917.
Vaata Läänemaa ja Eesti iseseisvumine
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Vaata Läänemaa ja Eesti Raamat
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Vaata Läänemaa ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Emmaste kihelkond
Emmaste kirik Emmaste kihelkond (lühend Emm; saksa keeles Kirchspiel Emmast) oli haldusüksus Läänemaal.
Vaata Läänemaa ja Emmaste kihelkond
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Läänemaa ja Enn Tarvel
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Vaata Läänemaa ja Evald Tõnisson
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Läänemaa ja Gustav II Adolf
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Läänemaa ja Haapsalu
Haapsalu härraskond
Krahv Jakob De la Gardie (1583 Tallinn – 1652 Stockholm) Haapsalu härraskond oli 1628–1691 Läänemaal eksisteerinud Rootsi kuninga läänivaldus.
Vaata Läänemaa ja Haapsalu härraskond
Haapsalu piiskopilinnus
Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 konvendihoone läänetiiva Vahitorn Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17.
Vaata Läänemaa ja Haapsalu piiskopilinnus
Haapsalu rajoon
Haapsalu rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s aastatel 1950-1989.
Vaata Läänemaa ja Haapsalu rajoon
Hanila kihelkond
Hanila kirik Hanila kihelkond (lühend Han; saksa keeles Kirchspiel Hannehl) on kihelkond Läänemaal ja oli Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Hanila kihelkond
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Vaata Läänemaa ja Harald Kaunisjuus
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Läänemaa ja Harjumaa
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Vaata Läänemaa ja Heiki Valk
Heinrich Laakmann (ajaloolane)
Carl Heinrich Laakmann (11. jaanuar 1892 Rauza, Aumeistri kihelkond, Valga kreis (praegu Palsmane vald, Smiltene piirkond) – 16. detsember 1955 Marburg) oli Eesti ajaloolane.
Vaata Läänemaa ja Heinrich Laakmann (ajaloolane)
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Läänemaa ja Henriku Liivimaa kroonika
Hiiu maakond
Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Läänemaa ja Hiiu maakond
Hiiu maakond (1946–1950)
Hiiu maakond oli Eesti NSV haldusüksus, mis eksisteeris aastail 1946–1950.
Vaata Läänemaa ja Hiiu maakond (1946–1950)
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Läänemaa ja Hiiumaa
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Vaata Läänemaa ja Hilisrauaaeg
Huno Rätsep
Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).
Vaata Läänemaa ja Huno Rätsep
Ingvar
Ingvar või Yngvar Harra (Halljuuks) (surnud 7. sajandil) oli Östeni poeg, poolmüütiline Rootsi kuningas, kes taastas Rootsi troonil Yngligrid pärast seda, kui rootslased olid tõstnud mässu Sölvi vastu.
Vaata Läänemaa ja Ingvar
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Läänemaa ja Island
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Vaata Läänemaa ja Ivar Leimus
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Vaata Läänemaa ja Jakob De la Gardie
Johan Sverkersson
Johan Sverkersson (ka Johan I, vanemates allikates tihti Jon; 1201 – 10. märts 1222) oli Rootsi kuningas aastatel 1216–1222.
Vaata Läänemaa ja Johan Sverkersson
Kangurkalme
Kangurkalme on kivikalme tüüp, kus kivid on laotud kompaktse, selgepiirilise ja maapinnalt kõrgemale ulatuva kivivarena, mille läbimõõt jääb üldjuhul 10–20 m piiridesse.
Vaata Läänemaa ja Kangurkalme
Karuse kihelkond
Karuse kirik Karuse kihelkond (lühend Kse; saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Karuse kihelkond
Karuse linnus
Vatla maalinn aerofotol Linnus maapinnalt Karuse linnus ehk Vatla linnuse maalinn ehk Vatla maalinn ehk Linnuse maalinn oli ringvall-linnus Läänemaal Kotsu muinaskihelkonnas, mis nüüdisajal asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Läänemaa ja Karuse linnus
Käina kihelkond
Käina kirik Käina kihelkond (lühend Käi; saksa keeles Kirchspiel Keinis, varem ka Keina kihelkond) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis, Kassaril ning väiksematel saartel.
Vaata Läänemaa ja Käina kihelkond
Keblaste Taramägi
Keblaste Taramägi, tuntud ka kui Keblaste Taaramägi, on muinaseestlaste Linnamägi Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Piisu külas.
Vaata Läänemaa ja Keblaste Taramägi
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Läänemaa ja Kihelkond
Kirbla kihelkond
Kirbla Püha Nikolause kirik Kirbla kihelkond (lühend Kir; saksa keeles Kirchspiel Kirrefer) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Kirbla kihelkond
Kivi-Vigala
Kivi-Vigala on küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Vaata Läänemaa ja Kivi-Vigala
Kivivarekalme
Kivivarekalme on kivikalme tüüp, kus kivid on asetatud selge konstruktsioonita laialivalguva madala varena.
Vaata Läänemaa ja Kivivarekalme
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Vaata Läänemaa ja Koiva jõgi
Kotsu
Kotsu (ka Cozzo) oli muinaskihelkond Läänemaal.
Vaata Läänemaa ja Kotsu
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Läänemaa ja Krahv
Kullamaa kihelkond
Kullamaa kirik Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Kullamaa kihelkond
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Läänemaa ja Ladina keel
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Läänemaa ja Latgalid
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).
Vaata Läänemaa ja Lääne kreis
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Vaata Läänemaa ja Lääne maakond
Lääne-Nigula kihelkond
Lääne-Nigula kirik Lääne-Nigula kihelkond (lühend LNg; saksa keeles Kirchspiel Poenal) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Lääne-Nigula kihelkond
Läänemaa (mootorpurjelaev)
Läänemaa oli esimene moodne teraskerega kaubalaev, mis ehitati Eestis.
Vaata Läänemaa ja Läänemaa (mootorpurjelaev)
Läänemaa (sihtasutus)
Läänemaa on Eesti sihtasutus, mis jagab info-, nõustamis- ja koolitusteenusi Lääne maakonna ettevõtetele, vabaühendustele ja kohalikele omavalitsustele.
Vaata Läänemaa ja Läänemaa (sihtasutus)
Lēdurga (ajalooline piirkond)
Ledurga piirkond Liivi lahega piirnemas ja Läti kivilinnused 1185-1230 Lēdurga on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Vaata Läänemaa ja Lēdurga (ajalooline piirkond)
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Läänemaa ja Leedulased
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Läänemaa ja Legaat
Lembit Jaanits
Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.
Vaata Läänemaa ja Lembit Jaanits
Lemmejõgi
Lemmejõgi on jõgi Pärnumaal.
Vaata Läänemaa ja Lemmejõgi
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Läänemaa ja Lihula
Lihula kihelkond
Lihula kirik Lihula kihelkond (lühend Lih; saksa keeles Kirchspiel Leal) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Lihula kihelkond
Lihula komtuurkond
Lihula komtuurkonna alad (punane). Lihula komtuurkond oli Liivi ordu valdus (saksa keeles Gebiet) Läänemaal 13.–15. sajandil.
Vaata Läänemaa ja Lihula komtuurkond
Lihula lahing
Lihula lahing toimus 1220.
Vaata Läänemaa ja Lihula lahing
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Vaata Läänemaa ja Lihula linnus
Lihula muinaskihelkond
Lihula muinaskihelkond oli muinaskihelkond Läänemaal.
Vaata Läänemaa ja Lihula muinaskihelkond
Lihula piiskopkond
Lihula piiskopkond ehk Eestimaa piiskopkond oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond Eestimaal aastatel 1211–1235, kuni see nimetati ümber Tartu piiskopkonnaks.
Vaata Läänemaa ja Lihula piiskopkond
Lihula rajoon
Lihula rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s. Lihula rajoon moodustati aastal 1950 pärast maakondade likvideerimist.
Vaata Läänemaa ja Lihula rajoon
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Läänemaa ja Liivimaa ordu
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Läänemaa ja Liivimaa ristisõda
Liivimaa vanem riimkroonika
Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.
Vaata Läänemaa ja Liivimaa vanem riimkroonika
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Läänemaa ja Liivlased
Linda Kaljundi
Linda Kaljundi 2022. aasta Arvamusfestivalil Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane ja kuraator.
Vaata Läänemaa ja Linda Kaljundi
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Läänemaa ja Linnus
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Vaata Läänemaa ja Linnusepiirkond
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Vaata Läänemaa ja Madisepäeva lahing
Maianpata linnus
Maianpata linnus (ka Maianpathe) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Läänemaal.
Vaata Läänemaa ja Maianpata linnus
Marek Tamm
sümpoosionil 3. septembril 2012 Marek Tamm (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2021).
Vaata Läänemaa ja Marek Tamm
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Vaata Läänemaa ja Marika Mägi
Martna kihelkond
Martna kirik Martna kihelkond (lühend Mar; saksa keeles Kirchspiel Martens) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Martna kihelkond
Märjamaa
Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.
Vaata Läänemaa ja Märjamaa
Märjamaa kihelkond
Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Märjamaa kihelkond
Märjamaa rajoon
Märjamaa rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s. Rajooni keskus oli Märjamaa alevis.
Vaata Läänemaa ja Märjamaa rajoon
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Läänemaa ja Mõõgavendade ordu
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Vaata Läänemaa ja Metsapoole
Mihkli
Mihkli on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Läänemaa ja Mihkli
Mihkli kihelkond
Mihkli kirik Mihkli kihelkond (lühend Mih; Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolisel Läänemaal ja Pärnumaal – Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Mihkli kihelkond
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Vaata Läänemaa ja Muinaskihelkond
Navesti jõgi
Navesti jõgi (vana nimega Pala või Paala jõgi) on jõgi Eesti edelaosas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Läänemaa ja Navesti jõgi
Noarootsi kihelkond
Noarootsi kirik Noarootsi kihelkond (lühend Noa; rootsi keeles Nuckö socken, saksa keeles Kirchspiel Nukkö) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Noarootsi kihelkond
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Vaata Läänemaa ja Norra kuningas
Novgorodi vürst
Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.
Vaata Läänemaa ja Novgorodi vürst
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Vaata Läänemaa ja Otepää lahing
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Läänemaa ja Paavst
Paehalle linnus
Paehalle linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Läänemaal.
Vaata Läänemaa ja Paehalle linnus
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Vaata Läänemaa ja Pärnu jõgi
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Vaata Läänemaa ja Pärnu maakond
Pärnu-Jaagupi kihelkond
Pärnu-Jaagupi kihelkond (lühend PJg; saksa keeles Kirchspiel St. Jakobi) oli kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Läänemaa ja Pärnu-Jaagupi kihelkond
Pärnu-Jaagupi rajoon
Pärnu-Jaagupi rajoon oli haldusüksus (rajoon) Eesti NSV-s aastatel 1950–1959.
Vaata Läänemaa ja Pärnu-Jaagupi rajoon
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Vaata Läänemaa ja Pärnumaa
Pühalepa kihelkond
Pühalepa kirik Pühalepa kihelkond (lühend Phl; saksa keeles Kirchspiel Pühhalep) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Pühalepa kihelkond
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Läänemaa ja Pihkva vürstiriik
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Vaata Läänemaa ja Polotski vürstiriik
Rahvasterännuaeg
Rahvasterännuaeg on ajalooperiood Euroopas, mis oli mõjutatud Suurest rahvasterändamisest.
Vaata Läänemaa ja Rahvasterännuaeg
Raivo Palmaru
Raivo Palmaru (2018) Raivo Palmaru (sündinud 27. novembril 1951 Pärnus) on eesti sotsiaalteadlane, ajakirjanik ja endine kultuuriminister.
Vaata Läänemaa ja Raivo Palmaru
Rajoon (NSVL)
Rajoon (prantsuse sõnast rayon 'piirkond') oli Nõukogude Liidus haldusüksuse tüüp.
Vaata Läänemaa ja Rajoon (NSVL)
Rapla maakond
Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Läänemaa ja Rapla maakond
Rapla rajoon
Rapla rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s. Rajoon moodustati 1950.
Vaata Läänemaa ja Rapla rajoon
Reigi kihelkond
Reigi kirik Reigi pastoraadihoone Reigi kihelkond (lühend Rei; saksa keeles Kirchspiel Roicks) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Reigi kihelkond
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Vaata Läänemaa ja Revala
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Vaata Läänemaa ja Richard Kleis
Ridala kihelkond
Ridala kirik Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Ridala kihelkond
Ridala muinaskihelkond
Ridala muinaskihelkond oli muinaskihelkond Läänemaal.
Vaata Läänemaa ja Ridala muinaskihelkond
Riia lahing (1215)
Riia lahing oli 1215.
Vaata Läänemaa ja Riia lahing (1215)
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Läänemaa ja Riia peapiiskopkond
Ringvall-linnus
Ringvall-linnus on IV linnustetüüpi kuuluvate linnustega.
Vaata Läänemaa ja Ringvall-linnus
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Läänemaa ja Rootsi
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Läänemaa ja Rootsi aeg
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Vaata Läänemaa ja Saaga
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Läänemaa ja Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Läänemaa ja Saare-Lääne piiskopkond
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Vaata Läänemaa ja Saaremaa (maakond)
Saaremaa lahing (1222)
Saaremaa lahing oli 1222.
Vaata Läänemaa ja Saaremaa lahing (1222)
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata Läänemaa ja Sakala
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Läänemaa ja Saksa keel
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Vaata Läänemaa ja Silvia Laul
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Läänemaa ja Skandinaavia
Snorri Sturluson
Lehekülg Heimskringla käsikirjast Snorri Sturluson (islandi keeles Snorri Sturluson, norra keeles Snorre Sturlason, rootsi ja taani keeles ka Snorre Sturlasson) (1178 või 1179 – 23. september 1241) oli Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik.
Vaata Läänemaa ja Snorri Sturluson
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Vaata Läänemaa ja Soontagana
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Vaata Läänemaa ja Sulev Vahtre
Sverre Sigurdsson
Sverre Sigurdsson (Unasson) (umbes 1149 Fääri saared – 9. märts 1202 Bergen) oli Norra kuningas aastatel 1177–1202, ta oli üks tuntumaid Norra kuningaid.
Vaata Läänemaa ja Sverre Sigurdsson
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Vaata Läänemaa ja Taani hindamisraamat
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Läänemaa ja Taani kuningas
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Läänemaa ja Tallinn
Tallinna asehaldurkond
Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.
Vaata Läänemaa ja Tallinna asehaldurkond
Tallinna piiramine (veebruar-märts 1223)
Tallinna piiramine toimus 1223.
Vaata Läänemaa ja Tallinna piiramine (veebruar-märts 1223)
Tõnno Jonuks
Tõnno Jonuks 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal Tõnno Jonuks (sündinud 21. aprill 1974) on eesti usundiuurija ja religiooniarheoloog.
Vaata Läänemaa ja Tõnno Jonuks
Tõstamaa kihelkond
Tõstamaa kihelkond (lühend Tõs) on ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Tõstamaa kihelkond
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227.
Vaata Läänemaa ja Theoderich (Eestimaa piiskop)
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Läänemaa ja Toompea loss
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Vaata Läänemaa ja Turaida (ajalooline piirkond)
Turaida lahing
Turaida lahing oli Turaida muinaslinnust piiranud paganlike saarlaste, ridalaste ehk läänemaalaste ja revalaste ning kristlastest linnuse kaitsjate ja neile Riiast saabunud abiväe vahel toimunud lahing 1211.
Vaata Läänemaa ja Turaida lahing
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Vaata Läänemaa ja Ugandi
Urmas Sutrop
Urmas Sutrop 17. detsembril 2013 Õigekeelsussõnaraamat 2013 esitlusel Margit Sutrop ja Urmas Sutrop Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012 Urmas Sutrop (sündinud 7. juunil 1956) on eesti keeleteadlane.
Vaata Läänemaa ja Urmas Sutrop
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Vaata Läänemaa ja Valdemar II
Valjad
Valjad on koos suuraudade ehk suuliste ja ratsmetega nahkrihmadest päitsed hobuste juhtimiseks ja valitsemiseks.
Vaata Läänemaa ja Valjad
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Vaata Läänemaa ja Valter Lang
Varbla
Varbla on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Läänemaa ja Varbla
Varbla kihelkond
Varbla kirik Varbla kihelkond (lühend Var) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Läänemaa ja Varbla kihelkond
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Vaata Läänemaa ja Varbola Jaanilinn
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Vaata Läänemaa ja Vello Lõugas
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Läänemaa ja Vene keel
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Läänemaa ja Venemaa Keisririik
Venestusaeg
Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.
Vaata Läänemaa ja Venestusaeg
Vigala kihelkond
Vigala kirik Vigala kihelkond (lühend Vig; saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.
Vaata Läänemaa ja Vigala kihelkond
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Vaata Läänemaa ja Viikingiaeg
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Läänemaa ja Viljandi
Virussaare rabasaar
Virussaare rabasaar 2006. aastal Virussaare rabasaar on looduskaitsealune salumetsaga kaetud moreenkõrgendik Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Maima rabas.
Vaata Läänemaa ja Virussaare rabasaar
Vormsi kihelkond
Vormsi kirik Vormsi kihelkond (lühend Vor; rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Kirchspiel Worms) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis, Vormsi saarel.
Vaata Läänemaa ja Vormsi kihelkond
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Vaata Läänemaa ja Wilhelm Modenast
1625
1625.
Vaata Läänemaa ja 1625
1628
1628.
Vaata Läänemaa ja 1628
17. sajand
17.
Vaata Läänemaa ja 17. sajand
1783
1783.
Vaata Läänemaa ja 1783
1946
1946.
Vaata Läänemaa ja 1946
1950
1950.
Vaata Läänemaa ja 1950
1982
1982.
Vaata Läänemaa ja 1982
Tuntud ka kui Wyk.