Sarnasusi Läänemereprovintsid ja Liivimaa rüütelkond
Läänemereprovintsid ja Liivimaa rüütelkond on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Aadel, Eestimaa rüütelkond, Gustav II Adolf, Karl XI, Kindralkuberner, Kristiina, Läti, Lõuna-Eesti, Liivimaa, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa maapäev, Rüütelkond, Riia, Rootsi aeg, Rootsi kuningas, Saaremaa rüütelkond, Seisus, Suur reduktsioon.
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Aadel ja Läänemereprovintsid · Aadel ja Liivimaa rüütelkond ·
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Eestimaa rüütelkond ja Läänemereprovintsid · Eestimaa rüütelkond ja Liivimaa rüütelkond ·
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Gustav II Adolf ja Läänemereprovintsid · Gustav II Adolf ja Liivimaa rüütelkond ·
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Karl XI ja Läänemereprovintsid · Karl XI ja Liivimaa rüütelkond ·
Kindralkuberner
Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.
Kindralkuberner ja Läänemereprovintsid · Kindralkuberner ja Liivimaa rüütelkond ·
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Kristiina ja Läänemereprovintsid · Kristiina ja Liivimaa rüütelkond ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läänemereprovintsid ja Läti · Läti ja Liivimaa rüütelkond ·
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Läänemereprovintsid ja Lõuna-Eesti · Lõuna-Eesti ja Liivimaa rüütelkond ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Läänemereprovintsid ja Liivimaa · Liivimaa ja Liivimaa rüütelkond ·
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Läänemereprovintsid ja Liivimaa kindralkuberner · Liivimaa kindralkuberner ja Liivimaa rüütelkond ·
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Läänemereprovintsid ja Liivimaa maapäev · Liivimaa maapäev ja Liivimaa rüütelkond ·
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Läänemereprovintsid ja Rüütelkond · Liivimaa rüütelkond ja Rüütelkond ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Läänemereprovintsid ja Riia · Liivimaa rüütelkond ja Riia ·
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Läänemereprovintsid ja Rootsi aeg · Liivimaa rüütelkond ja Rootsi aeg ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Läänemereprovintsid ja Rootsi kuningas · Liivimaa rüütelkond ja Rootsi kuningas ·
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Läänemereprovintsid ja Saaremaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond ·
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Läänemereprovintsid ja Seisus · Liivimaa rüütelkond ja Seisus ·
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Läänemereprovintsid ja Suur reduktsioon · Liivimaa rüütelkond ja Suur reduktsioon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läänemereprovintsid ja Liivimaa rüütelkond ühist
- Millised on sarnasused Läänemereprovintsid ja Liivimaa rüütelkond
Võrdlus Läänemereprovintsid ja Liivimaa rüütelkond
Läänemereprovintsid on 160 suhted, samas Liivimaa rüütelkond 56. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 8.33% = 18 / (160 + 56).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läänemereprovintsid ja Liivimaa rüütelkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: