Kiiremini kui brauser!
160 suhted: Aadel, Adrakohus, Altmargi vaherahu, Asehaldur, Balti kubermangud, Bohuslän, Brömsebro rahu, Bremeni peapiiskopkond, Daugava, Daugavpils, Distrikt, Dominioon, Eesti, Eestimaa, Eestimaa hertsog, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa kubermang, Eestimaa kuberner, Eestimaa kuberneride loend, Eestimaa rüütelkond, Erik XIV, Foogt, Gustaf Horn, Gustav II Adolf, Haapsalu asehaldurite loend, Halland, Harjumaa, Härjedalen, Hiiumaa, Idre, Ingeri, Ingeri sõda, Ingerimaa kubermang, Jaanilinn, Jakob De la Gardie, Jämtland, Järvamaa, Karjala, Karl XI, Käkisalmi lään, Keskaeg, Kindralkuberner, Kindralkuberner (Eesti), Kingissepp, Klas Horn (1517–1566), Konsistoorium, Koporje, Kristiina, Kroon (institutsioon), ..., Kubermang, Kuramaa hertsogiriik, Kuressaare krahvkond, Laadoga, Lars Ivarsson Fleming, Lään, Läänemaa, Läänemeri, Läti, Lõuna-Eesti, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa maapäev, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa vojevoodkond, Linnuselään, Maakond, Maanõunik, Magnus Gabriel De la Gardie, Mandri-Eesti, Marten Seppel, Møre og Romsdali maakond, Meeskohus, Moskva tsaaririik, Muhu, Narva, Nyen, Ojamaa, Oliwa rahu, Oudova, Oxenstierna, Paide, Pärnu vojevoodkond, Pärnumaa, Põhja-Eesti, Pljussa vaherahu, Porhov, Priozersk, Privileeg, Provints, Rüütelkond, Riia, Riia kreis, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsi asehaldur Tallinnas, Rootsi dominioonid, Rootsi Ingeri, Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Rootsi Pommeri, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Roskilde rahu, Ruhnu, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saaremaa asehaldurite loend, Saaremaa rüütelkond, Särna, Scania, Segaduste aeg, Seisus, Setomaa, Soome laht, Soome Suurvürstiriik, Staraja Russa, Stolbovo rahu, Suur reduktsioon, Taani valdused Eestis, Tallinn, Tartu vojevoodkond, Tartumaa, Täyssinä rahu, Toompea, Trøndelag, Vana-Liivimaa, Vassili Šuiski, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, Vene-Liivi sõda, Verden (riik), Virumaa, Vojevoodkond, Wismar, 10. detsember, 1561, 1581, 1583, 1584, 1617, 1620. aastad, 1621, 1629, 1634, 1645, 1654, 1660, 1686, 1694, 1705, 1710, 1721, 1917, 4. juuni, 6. juuni. Laienda indeks (110 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Aadel · Näe rohkem »
Adrakohus
Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Adrakohus · Näe rohkem »
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Asehaldur · Näe rohkem »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Balti kubermangud · Näe rohkem »
Bohuslän
Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Bohuslän · Näe rohkem »
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Brömsebro rahu · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Daugava · Näe rohkem »
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Daugavpils · Näe rohkem »
Distrikt
Distrikt (ladina sõnast districtus) on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Distrikt · Näe rohkem »
Dominioon
Victoria krooni alla kuuluva Briti impeeriumi kaart koos motoga "Meie impeerium on ulatuslikum kui eales varem" Dominioon oli osaliselt sõltumatu Briti impeeriumisse kuuluv riik (enamasti emamaa Suurbritannia endine koloonia).
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Dominioon · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eesti · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa hertsog
Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa hertsog · Näe rohkem »
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa kindralkuberneride loend · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »
Eestimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kubernerid.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa kuberneride loend · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Erik XIV · Näe rohkem »
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Foogt · Näe rohkem »
Gustaf Horn
Gustaf Horn Viki loss Uppsala lähedal Gustaf Horni vapp Soome Suurvürstkonna kaardil. Anders Bure kaardi järgi Joan Blaeu, 1662. Gustaf Horn af Björneborg (22. oktoober 1592 Örbyhus – 10. mai 1657 Skara) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik, Pori krahv, Alūksne (Marienburg) vabahärra, Häringe, Malla, Viki (Wijk), Ervala ja Espoo (Esbo) härra.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Gustaf Horn · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Haapsalu asehaldurite loend
See on Rootsi kuninga nimel Haapsalut valitsenud asehaldurite loend.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Haapsalu asehaldurite loend · Näe rohkem »
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Halland · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Harjumaa · Näe rohkem »
Härjedalen
Härjedalen on ajalooline maakond Rootsis.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Härjedalen · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Idre
Idre on paik (rootsi keeles tätort) Rootsis Dalarna läänis Älvdaleni vallas, ajaloolise haldusjaotuse järgi Dalarna maakonnas.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Idre · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Ingeri · Näe rohkem »
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Ingeri sõda · Näe rohkem »
Ingerimaa kubermang
Ingerimaa kubermang oli haldusterritoorium (kubermang) Rootsi kuningriigi (1617–1629) ja Vene tsaaririigi koosseisus kuni 1710.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Ingerimaa kubermang · Näe rohkem »
Jaanilinn
Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Jaanilinn · Näe rohkem »
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »
Jämtland
Jämtland on ajalooline maakond Rootsis.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Jämtland · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Järvamaa · Näe rohkem »
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Karjala · Näe rohkem »
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Karl XI · Näe rohkem »
Käkisalmi lään
Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Käkisalmi lään · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kindralkuberner
Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kindralkuberner · Näe rohkem »
Kindralkuberner (Eesti)
Kindralkuberner oli Eesti riigikorra kaitse juht sõjaseisukorra piirkonnas aastail 1920–1930.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kindralkuberner (Eesti) · Näe rohkem »
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kingissepp · Näe rohkem »
Klas Horn (1517–1566)
Vabahärra Klas Kristersson Horn af Åminne (ka Clas (Claes, Klaes) Christersson Horn; soome keeles Klaus Kristerinpoika Horn; u 1517 Turu linnus – 9. september 1566 Åby, Halland, Östergötland) oli soome päritolu Rootsi riiginõunik ja ülemadmiral.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Klas Horn (1517–1566) · Näe rohkem »
Konsistoorium
Konsistoorium ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Konsistoorium · Näe rohkem »
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Koporje · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kristiina · Näe rohkem »
Kroon (institutsioon)
Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)» Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kroon (institutsioon) · Näe rohkem »
Kubermang
Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kubermang · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Kuressaare krahvkond
Magnus Gabriel de la Gardie Kuressaare krahvkond oli aastatel 1648–1654 Saaremaal eksisteerinud Rootsi kuninga läänivaldus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kuressaare krahvkond · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Laadoga · Näe rohkem »
Lars Ivarsson Fleming
Lars Ivarsson Fleming (surnud 27. veebruaril 1562 Tallinnas) oli Rootsi riigitegelane ja väejuht, Nynäsi vabahärra.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Lars Ivarsson Fleming · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Lään · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Läti · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivimaa vojevoodkond
Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »
Linnuselään
Linnuselään oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Linnuselään · Näe rohkem »
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Maakond · Näe rohkem »
Maanõunik
Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Maanõunik · Näe rohkem »
Magnus Gabriel De la Gardie
Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Magnus Gabriel De la Gardie · Näe rohkem »
Mandri-Eesti
Mandri-Eesti keskpunkt Adaveres Mandri-Eesti on Eesti mandriosa, st kogu Eesti peale meresaarte lääne- ja põhjarannikul.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Mandri-Eesti · Näe rohkem »
Marten Seppel
Marten Seppel 2012. aastal Marten Seppel (sündinud 6. jaanuaril 1979) on eesti ajaloolane, kes uurib peamiselt agraarajalugu.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Marten Seppel · Näe rohkem »
Møre og Romsdali maakond
Møre og Romsdali maakond on Lääne-Norra kõige põhjapoolseim maakond.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Møre og Romsdali maakond · Näe rohkem »
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Meeskohus · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Muhu · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Narva · Näe rohkem »
Nyen
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Nyen · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Ojamaa · Näe rohkem »
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Oliwa rahu · Näe rohkem »
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Oudova · Näe rohkem »
Oxenstierna
Oxenstierna oli rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Oxenstierna · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Paide · Näe rohkem »
Pärnu vojevoodkond
Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Pärnumaa · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Pljussa vaherahu
Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »
Porhov
Porhov (eesti keeles ka Porkva) on linn Venemaal, Pihkva oblastis, Šeloni jõel.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Porhov · Näe rohkem »
Priozersk
Käkisalmi kindlus Priozersk (soome keeles Käkisalmi, rootsi keeles Kexholm) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Priozerski rajooni keskus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Priozersk · Näe rohkem »
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Privileeg · Näe rohkem »
Provints
Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Provints · Näe rohkem »
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rüütelkond · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Riia · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Riia kreis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rootsi asehaldur Tallinnas
Rootsi asehaldur Tallinnas oli Rootsi kuninga asemik ja valitseja Tallinnas Rootsi valitsusperioodil.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi asehaldur Tallinnas · Näe rohkem »
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »
Rootsi Ingeri
Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi Ingeri · Näe rohkem »
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend on Rootsi rüütelkonda introdutseeritud aadlisuguvõsade loend.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Näe rohkem »
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »
Roskilde rahu
Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla. Leping muutis jõudude tasakaalu Skandinaavias jäädavalt, tehes Rootsist võimsaima Skandinaavia riigi nii rahvaarvu kui pindala poolest Roskilde rahu sõlmiti Teise Põhjasõja ajal vkj 26.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Roskilde rahu · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Ruhnu · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa asehaldurite loend
Selles loendis on loetletud Saaremaa asehaldurid alates Taani võimuperioodist XVI sajandil kuni XX sajandi alguseni.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Saaremaa asehaldurite loend · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Särna
Särna. Silt ütleb: Särna – mägede värav (detsember, 2009) Särna kirik (juuli, 2011) Särna on koht (rootsi keeles tätort) Rootsis Dalarna läänis Älvdaleni vallas Österdalälveni kaldal, ajaloolise haldusjaotuse järgi Dalarna maakonnas.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Särna · Näe rohkem »
Scania
Maad, kus asuvad Scania tehased Scania A1 1901 Scania AB (Scania Aktiebolag) on Rootsi busse, veokeid tootev ettevõte, mille peakorter on Södertäljes ning tehased Argentinas, Brasiilias, Indias, Hollandis, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis ja Venemaal.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Scania · Näe rohkem »
Segaduste aeg
Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Segaduste aeg · Näe rohkem »
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Seisus · Näe rohkem »
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Setomaa · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Soome laht · Näe rohkem »
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »
Staraja Russa
Staraja Russa on linn Venemaa Novgorodi oblastis, samanimelise rajooni keskus.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Staraja Russa · Näe rohkem »
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu vojevoodkond
Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Tartu vojevoodkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Tartumaa · Näe rohkem »
Täyssinä rahu
Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Toompea · Näe rohkem »
Trøndelag
Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Trøndelag · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vassili Šuiski
Vassili Šuiski nime on kandnud mitu Šuiskite vürstisuguvõsa liiget.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Vassili Šuiski · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »
Verden (riik)
Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Verden (riik) · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Virumaa · Näe rohkem »
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Vojevoodkond · Näe rohkem »
Wismar
Wismar on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja Wismar · Näe rohkem »
10. detsember
10.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 10. detsember · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1561 · Näe rohkem »
1581
1581.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1581 · Näe rohkem »
1583
1583.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1583 · Näe rohkem »
1584
1584.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1584 · Näe rohkem »
1617
1617.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1617 · Näe rohkem »
1620. aastad
1620.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1620. aastad · Näe rohkem »
1621
1621.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1621 · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1629 · Näe rohkem »
1634
1634.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1634 · Näe rohkem »
1645
1645.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1645 · Näe rohkem »
1654
1654.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1654 · Näe rohkem »
1660
1660.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1660 · Näe rohkem »
1686
1686.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1686 · Näe rohkem »
1694
1694.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1694 · Näe rohkem »
1705
1705.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1705 · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1710 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1721 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1917 · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 4. juuni · Näe rohkem »
6. juuni
6.
Uus!!: Läänemereprovintsid ja 6. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Idamereprovintsid, Rootsi kuningriigi Idaprovintsid.
