62 suhted: Alam-Saksi, Alamsorbi keel, Austria, Austria keisririik, Austria-Ungari, Čechy, Ülemsorbi keel, Baltlased, Bütsants, Bolesław I Chrobry, Dalmaatsia, Habsburgid, Horvaadid, Horvaatia, Idaslaavlased, Jordanes, Kašuubi keel, Kašuubid, Katoliiklus, Katoliku kirik, Lausitz, Lääne-Euroopa, Läänemeri, Lääneslaavi keeled, Läti, Lõunaslaavlased, Leedu, Mieszko I, Obodriidid, Otto III (Saksa-Rooma keiser), Přemysliidid, Polaabid, Poola, Poola ajalugu, Poola keel, Poolakad, Rügen, Rooma keisririik, Rumeenia, Russiinid, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Samo, Serbia, Slaavlased, Slovaki keel, Slovakid, Slovakkia, Sloveenid, Sorbid, ..., Suur-Määri riik, Tacitus, Tšehhi, Tšehhi keel, Tšehhi kuningriik, Tšehhid, Ukraina, Ungari, Ungari kuningriik, Valgevene, Vendi ristisõda, Vendid. Laienda indeks (12 rohkem) »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Alam-Saksi · Näe rohkem »
Alamsorbi keel
Alamsorbikeelne teeviit Dissenis Alamsorbi keel on lääneslaavi keel, mida räägitakse Saksamaal Brandenburgi liidumaal Cottbusis ja mõnedes selle ümbruse külades, valdavalt Spree-Neiße kreisis.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Alamsorbi keel · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Austria · Näe rohkem »
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Austria keisririik · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Čechy · Näe rohkem »
Ülemsorbi keel
Crostwitzis Ülemsorbi keel on lääneslaavi keel, mida räägitakse Saksamaal Saksimaa liidumaal Oberlausitzi piirkonnas Bautzeni (Budyšin), Kamenzi (Kamjenc) ja Hoyerswerda ümbruses.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Ülemsorbi keel · Näe rohkem »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Baltlased · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Bütsants · Näe rohkem »
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Uus!!: Lääneslaavlased ja Bolesław I Chrobry · Näe rohkem »
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Dalmaatsia · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Habsburgid · Näe rohkem »
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Horvaadid · Näe rohkem »
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Horvaatia · Näe rohkem »
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Idaslaavlased · Näe rohkem »
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Jordanes · Näe rohkem »
Kašuubi keel
Kašuubi keel (kaszëbsczi jãzëk) on lääneslaavi keelte hulka kuuluv Poola põline piirkondlik keel, mida kõnelevad põhiliselt Pomorze piirkonnas elavad kašuubid.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Kašuubi keel · Näe rohkem »
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Kašuubid · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Lääneslaavlased ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Lausitz · Näe rohkem »
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lääneslaavi keeled
Poola keel, kašuubi keel ja sileesia keelpolaabi keel, ülemsorbi keel ja alamsorbi keeltšehhi keel ja slovaki keel Lääneslaavi keeled on indoeuroopa keelkonna alla slaavi keelte hulka kuuluv keelterühm, mille leviala asub Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Lääneslaavi keeled · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Läti · Näe rohkem »
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Leedu · Näe rohkem »
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Mieszko I · Näe rohkem »
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Uus!!: Lääneslaavlased ja Obodriidid · Näe rohkem »
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Přemysliidid · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Polaabid · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Lääneslaavlased ja Poola · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Poola keel · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Poolakad · Näe rohkem »
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Rügen · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Rumeenia · Näe rohkem »
Russiinid
Russiinid rahvarõivais Russiinid, ka ruteenid või rusnakid (endanimetus Русины ja Руснаки) on idaslaavi rahvas Taga-Karpaatias ning selle lähiümbruses – Bukoviinas, Podkarpacies, Transilvaanias ja Vojvodinas ning samuti Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Russiinid · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Saksamaa · Näe rohkem »
Samo
Samo asutas esimese teadaoleva slaavi hõimude poliitilise liidu, tuntud kui Samo riik (kuningriik või hõimuliit), mis ulatus Sileesiast tänapäeva Sloveeniani, valitsedes seda aastast 623 kuni oma surmani aastal 658.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Samo · Näe rohkem »
Serbia
Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Serbia · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Slaavlased · Näe rohkem »
Slovaki keel
Slovaki keel (slovenčina, slovenský jazyk) on indoeuroopa keel, mis kuulub lääneslaavi keelte hulka.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Slovaki keel · Näe rohkem »
Slovakid
Slovaki tüdrukud rahvariietes Slovakkide diasporaa Slovakid on lääneslaavi rahvas, Slovakkia põhirahvus.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Slovakid · Näe rohkem »
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Slovakkia · Näe rohkem »
Sloveenid
Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Sloveenid · Näe rohkem »
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Sorbid · Näe rohkem »
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Uus!!: Lääneslaavlased ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Tacitus · Näe rohkem »
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Lääneslaavlased ja Tšehhi · Näe rohkem »
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Tšehhi keel · Näe rohkem »
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Tšehhid · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Ukraina · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Lääneslaavlased ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Valgevene · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Vendid · Näe rohkem »