Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Lõuna-Ruhja kihelkond ja Põhja-Ruhja kihelkond
Lõuna-Ruhja kihelkond ja Põhja-Ruhja kihelkond on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Kõrvalmõis, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Läti keel, Liivimaa, Patronaadiõigus, Rüütlimõis, Riigimõis, Ruhja kihelkond, Ruhja kirik, Saksa keel, Volmari kreis.
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Kõrvalmõis ja Lõuna-Ruhja kihelkond · Kõrvalmõis ja Põhja-Ruhja kihelkond ·
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Kihelkonnakirik ja Lõuna-Ruhja kihelkond · Kihelkonnakirik ja Põhja-Ruhja kihelkond ·
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Kirikumõis ja Lõuna-Ruhja kihelkond · Kirikumõis ja Põhja-Ruhja kihelkond ·
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Läti keel ja Lõuna-Ruhja kihelkond · Läti keel ja Põhja-Ruhja kihelkond ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Lõuna-Ruhja kihelkond ja Liivimaa · Liivimaa ja Põhja-Ruhja kihelkond ·
Patronaadiõigus
Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.
Lõuna-Ruhja kihelkond ja Patronaadiõigus · Põhja-Ruhja kihelkond ja Patronaadiõigus ·
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Lõuna-Ruhja kihelkond ja Rüütlimõis · Põhja-Ruhja kihelkond ja Rüütlimõis ·
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Lõuna-Ruhja kihelkond ja Riigimõis · Põhja-Ruhja kihelkond ja Riigimõis ·
Ruhja kihelkond
Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889.
Lõuna-Ruhja kihelkond ja Ruhja kihelkond · Põhja-Ruhja kihelkond ja Ruhja kihelkond ·
Ruhja kirik
Rūjiena kirik ehk Ruhja kirik (Ruhja Püha Bartholomeuse ehk Püha Pärtli kirik) on luteri kirik Rūjiena (eestipäraselt Ruhja) linnas.
Lõuna-Ruhja kihelkond ja Ruhja kirik · Põhja-Ruhja kihelkond ja Ruhja kirik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Lõuna-Ruhja kihelkond ja Saksa keel · Põhja-Ruhja kihelkond ja Saksa keel ·
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Lõuna-Ruhja kihelkond ja Volmari kreis · Põhja-Ruhja kihelkond ja Volmari kreis ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lõuna-Ruhja kihelkond ja Põhja-Ruhja kihelkond ühist
- Millised on sarnasused Lõuna-Ruhja kihelkond ja Põhja-Ruhja kihelkond
Võrdlus Lõuna-Ruhja kihelkond ja Põhja-Ruhja kihelkond
Lõuna-Ruhja kihelkond on 29 suhted, samas Põhja-Ruhja kihelkond 24. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 22.64% = 12 / (29 + 24).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lõuna-Ruhja kihelkond ja Põhja-Ruhja kihelkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
