Sarnasusi Lümfotsüüt ja Neutrofiil
Lümfotsüüt ja Neutrofiil on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Bakterid, Imetajad, Immuunsüsteem, Kude, Lümf, Lümfisõlm, Leukotsüüt, Luuüdi, Makrofaagid, Meditsiinisõnastik, Patogeen, Rakk, Rakutuum, Röntgenikiirgus, Retseptor (biokeemia), Selgroogsed, Tüümus, Terminologia Histologica, Tsütokiinid, Tsütoplasma, Vereliistak, Veri.
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Bakterid ja Lümfotsüüt · Bakterid ja Neutrofiil ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Lümfotsüüt · Imetajad ja Neutrofiil ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Immuunsüsteem ja Lümfotsüüt · Immuunsüsteem ja Neutrofiil ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Kude ja Lümfotsüüt · Kude ja Neutrofiil ·
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Lümf ja Lümfotsüüt · Lümf ja Neutrofiil ·
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Lümfisõlm ja Lümfotsüüt · Lümfisõlm ja Neutrofiil ·
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Lümfotsüüt ja Leukotsüüt · Leukotsüüt ja Neutrofiil ·
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Lümfotsüüt ja Luuüdi · Luuüdi ja Neutrofiil ·
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Lümfotsüüt ja Makrofaagid · Makrofaagid ja Neutrofiil ·
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Lümfotsüüt ja Meditsiinisõnastik · Meditsiinisõnastik ja Neutrofiil ·
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Lümfotsüüt ja Patogeen · Neutrofiil ja Patogeen ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Lümfotsüüt ja Rakk · Neutrofiil ja Rakk ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Lümfotsüüt ja Rakutuum · Neutrofiil ja Rakutuum ·
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Lümfotsüüt ja Röntgenikiirgus · Neutrofiil ja Röntgenikiirgus ·
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Lümfotsüüt ja Retseptor (biokeemia) · Neutrofiil ja Retseptor (biokeemia) ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Lümfotsüüt ja Selgroogsed · Neutrofiil ja Selgroogsed ·
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Lümfotsüüt ja Tüümus · Neutrofiil ja Tüümus ·
Terminologia Histologica
Terminologia Histologica (lühend TH) on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara.
Lümfotsüüt ja Terminologia Histologica · Neutrofiil ja Terminologia Histologica ·
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Lümfotsüüt ja Tsütokiinid · Neutrofiil ja Tsütokiinid ·
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Lümfotsüüt ja Tsütoplasma · Neutrofiil ja Tsütoplasma ·
Vereliistak
valgusmikroskoobi all vaadelduna. Vereliistakuid (3) on kujutatud lillaga. Neid ümbritsevad roosad punalibled Vereliistak ehk trombotsüüt (kreeka keeles θρόμβος 'hüüve´ + κύτος 'rakk'; ladina keeles thrombocytus) on paljudeselgroogsetel loomadel valdavalt luuüdist pärit megakarüotsüütide tsütoplasma fragmendid.
Lümfotsüüt ja Vereliistak · Neutrofiil ja Vereliistak ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lümfotsüüt ja Neutrofiil ühist
- Millised on sarnasused Lümfotsüüt ja Neutrofiil
Võrdlus Lümfotsüüt ja Neutrofiil
Lümfotsüüt on 61 suhted, samas Neutrofiil 95. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 14.10% = 22 / (61 + 95).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lümfotsüüt ja Neutrofiil. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: