Sisukord
90 suhted: Aadel, Alam-Saksi, Albrecht (Saksi-Wittenberg), Albrecht I (Braunschweig), Amt, Anna Eleonore von Hessen-Darmstadt, Askania dünastia, Augsburgi usutunnistus, August I (Braunschweig-Lüneburg), Bernhard I (Braunschweig-Lüneburg), Bernhard II (Braunschweig-Lüneburg), Bleckede, Braunschweig, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Calenberg, Calenbergi vürstkond, Celle, Christian (Braunschweig-Lüneburg), Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg), Dannenberg, Dannenbergi krahvkond, Deister, Ernst I (Braunschweig-Lüneburg), Ernst II (Braunschweig-Lüneburg), Franz (Braunschweig-Lüneburg), Franz Otto, Friedrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel), Friedrich II (Braunschweig-Lüneburg), Friedrich IV (Braunschweig-Lüneburg), Georg (Braunschweig-Calenberg), Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg), George I, Gifhorn, Gifhorni hertsogkond, Gifhorni loss, Grubenhageni vürstkond, Hamburg, Hannover, Harburg, Heinrich (Braunschweig-Dannenberg), Heinrich I (Braunschweig), Heinrich I (Braunschweig-Lüneburg), Heinrich II (Braunschweig), Heinrich II (Braunschweig-Grubenhagen), Heinrich Lõvi, Hildesheimi piiskopkonna vaenus, Hitzacker, Ilmenau jõgi, Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg), ... Laienda indeks (40 rohkem) »
- Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Aadel
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Alam-Saksi
Albrecht (Saksi-Wittenberg)
Albrecht (suri 28. juunil 1385) oli Saksi-Wittenbergi hertsogi Otto poeg.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Albrecht (Saksi-Wittenberg)
Albrecht I (Braunschweig)
Albrecht I, litograafia, 1840 Albrecht Suur (1236–1279) Welfide dünastiast oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog aastatel 1252–1269 ja esimene vastloodud Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna valitseja alates 1269.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Albrecht I (Braunschweig)
Amt
Amt on teatud haldusüksus omavalitsuste rühma juhtimiseks, tänapäeval vaid Saksamaal, kuid varem üldiselt ka teistes Põhja-Euroopa maades.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Amt
Anna Eleonore von Hessen-Darmstadt
Anna Eleonore von Hessen-Darmstadt (30. juuli 1601 – 6. mai 1659) oli Hessen-Darmstadti maakrahvi Ludwig V ja Magdalena von Brandenburgi tütar.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Anna Eleonore von Hessen-Darmstadt
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Askania dünastia
Augsburgi usutunnistus
Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Augsburgi usutunnistus
August I (Braunschweig-Lüneburg)
August I Vanem (1568–1636) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1633–1636 ja luterlik Ratzeburgi piiskop 1610–1636.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja August I (Braunschweig-Lüneburg)
Bernhard I (Braunschweig-Lüneburg)
Bernhard (1358. ja 1364. aasta vahel – 11. juuni 1434 Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, kes valitses mitut Braunschweig-Lüneburgi vürstkonda.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Bernhard I (Braunschweig-Lüneburg)
Bernhard II (Braunschweig-Lüneburg)
Bernhard II (u. 1437–1464) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, oli aastatel 1452 kuni 1458 Hildesheimi piiskop (kui Bernhard III), samuti Lüneburgi vürst aastatel 1457 kuni 1464.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Bernhard II (Braunschweig-Lüneburg)
Bleckede
Loss Bleckede (polaabi: Bleketsa) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüneburgi kreisis.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Bleckede
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Braunschweig
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Calenberg
Calenberg. Taustal on Alt Calenbergi küla endiste töölismajadega ja Calenbergi vana linnuse võsastunud varemetega. Calenberg aastal 1771. Kaart ei ole põhja orienteeritud. Calenberg on mägi Kesk-Saksamaal Leine nõos Pattenseni lähistel.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Calenberg
Calenbergi vürstkond
Calenbergi vürstkond oli Welfide Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna dünastiline jaotus Saksa-Rooma riigis aastatel 1494–1705, kui Calenbergi vürst kuurvürst Georg I Ludwig päris Hannoveri riigi moodustamiseks Lüneburgi vürstkonna.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Calenbergi vürstkond
Celle
Celle loss Celle vana raekoda Celle on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Celle kreisi keskus.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Celle
Christian (Braunschweig-Lüneburg)
Christian Vanem (1566–1633) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1611–1633.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Christian (Braunschweig-Lüneburg)
Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg)
Christian Ludwig (25. veebruar 1622 Herzberg am Harz – 15. märts 1665 Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst aastatel 1641–1648 ning Lüneburgi vürst 1648.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg)
Dannenberg
Dannenberg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Dannenberg
Dannenbergi krahvkond
Dannenbergi krahvkond (saksa: Grafschaft Dannenberg) oli lään Saksimaa hertsogiriigis.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Dannenbergi krahvkond
Deister
Deister Deister on küngasteahelik Saksamaa Alam-Saksi liidumaal, umbes 25 km Hannoveri linnast edelas.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Deister
Ernst I (Braunschweig-Lüneburg)
Maal Ernst Usutunnistajast Hoppeneri majal Celles Ernst I (1497–1546), sageli kutsutud ka Ernst Usutunnistajaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst ning valitses aastast 1520 kuni oma surmani.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Ernst I (Braunschweig-Lüneburg)
Ernst II (Braunschweig-Lüneburg)
Ernst II (1564–1611) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1592–1611.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Ernst II (Braunschweig-Lüneburg)
Franz (Braunschweig-Lüneburg)
Braunschweig-Lüneburgi hertsog Franz Franz (1508–1549) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Franz (Braunschweig-Lüneburg)
Franz Otto
Franz Otto (1530–1559) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst ning valitses aastast 1555 kuni oma surmani.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Franz Otto
Friedrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Friedrich (u 1357 – 5. juuni 1400 Kleinenglis) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna valitseja aastast 1373.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Friedrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Friedrich II (Braunschweig-Lüneburg)
Friedrich II (1418–1478), tuntud ka kui Friedrich Vaga (saksa der Fromme), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1434 kuni 1457 ja aastast 1472 kuni oma surmani 1478.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Friedrich II (Braunschweig-Lüneburg)
Friedrich IV (Braunschweig-Lüneburg)
Friedrich (1574–1648) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1636–1648.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Friedrich IV (Braunschweig-Lüneburg)
Georg (Braunschweig-Calenberg)
Georg (17. november 1582 Celle – 2. aprill 1641 Hildesheim) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst aastast 1635 kuni oma surmani.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Georg (Braunschweig-Calenberg)
Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg)
Georg Wilhelm (26. jaanuar 1624 Herzberg am Harz – 28. august 1705 Wienhausen) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst ning Lüneburgi vürst.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg)
George I
pisi George I (sünninimi: Georg Ludwig; 7. juuni (28. mai) 1660 – 22. juuni (11. juuni) 1727) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg I).
Vaata Lüneburgi vürstkond ja George I
Gifhorn
Vana raekoda Gifhorn on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaa idaosas.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Gifhorn
Gifhorni hertsogkond
Gifhorni hertsogkond oli hertsogkond Saksamaal Gifhornis, mis asutati aastal 1539 ja kestis kuni valitseja hertsog Franzi surmani 1549.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Gifhorni hertsogkond
Gifhorni loss
Lossihoov. Vasakult: ''Kommandantenhaus'' koos trepitorniga (''Treppenturm''), lossikabel (''Schlosskapelle'') ja ''Ablagerhaus'' Gifhorni loss (saksa keeles Schloss Gifhorn) on loss Gifhornis Saksamaal, ehitatud aastatel 1525–1581 Weseri renessanss-stiilis.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Gifhorni loss
Grubenhageni vürstkond
Herzbergi loss Grubenhageni vürstkond oli Welfide Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alljaotus Saksa-Rooma riigis, tuntud ka kui Braunschweig-Grubenhagen.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Grubenhageni vürstkond
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Hamburg
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Hannover
Harburg
Harburgi raekoda Harburg on Hamburgi linnarajoon.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Harburg
Heinrich (Braunschweig-Dannenberg)
Heinrich III (1533–1598) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst ning valitses aastast 1559 kuni oma surmani hertsogkonna Dannenbergi osa üle.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Heinrich (Braunschweig-Dannenberg)
Heinrich I (Braunschweig)
Heinrich I (ladina Henricus, suri 14. oktoobril 1416), kutsutud Heinrich Leebeks, Braunschweig-Lüneburgi hertsog, oli koos oma venna Bernhardiga aastatel 1388 kuni 1409 Lüneburgi vürst ning aastatel 1400 kuni 1409 ka Wolfenbütteli vürst, ja aastast 1409 kuni oma surmani Lüneburgi ainuvürst.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Heinrich I (Braunschweig)
Heinrich I (Braunschweig-Lüneburg)
Heinrich Keskmine, Braunschweig-Lüneburgi hertsog Heinrich Keskmine (1468–1532) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1486–1520.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Heinrich I (Braunschweig-Lüneburg)
Heinrich II (Braunschweig)
Heinrich (1411 – 7. detsember 1473), kutsutud Rahumeelseks (ladina Henricus Pacificus, saksa Heinrich der Friedfertige), Braunschweig-Lüneburgi hertsog, valitses Braunschweig-Lüneburgi mõlema osa üle.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Heinrich II (Braunschweig)
Heinrich II (Braunschweig-Grubenhagen)
Heinrich II (enne aastat 1296 – pärast aastat 1351), kutsutud ka de Graecia ('kreeklane') või Heinrich Rahumeelne, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Heinrich II (Braunschweig-Grubenhagen)
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Heinrich Lõvi
Hildesheimi piiskopkonna vaenus
Vürst-piiskopkond 1500. aasta paiku (enne vaenust). Hildesheimi piiskopkonna vaenus (saksa: Hildesheimer Stiftsfehde) või Suur piiskopkonna vaenus, mõnikord ka "kapiitlivaenus", oli konflikt, mis puhkes aastal 1519 Hildesheimi piiskopkonna (Hochstift Hildesheim) ning Braunschweig-Wolfenbütteli ja Calenbergi vürstkondade vahel, mida valitsesid Welfid.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Hildesheimi piiskopkonna vaenus
Hitzacker
Vaade Weinbergilt üle vanalinna Hitzacker on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Hitzacker
Ilmenau jõgi
Ilmenau on jõgi Saksamaal Alam-Saksimaal.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Ilmenau jõgi
Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg)
Johann Friedrich (25. aprill 1625 Herzberg am Harz – 18. detsember 1679 Augsburg) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst aastast 1665 kuni oma surmani.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg)
Johann I (Braunschweig-Lüneburg)
Johann (1242–1277) valitses koos oma venna Albrechtiga kui teine Braunschweig-Lüneburgi hertsog kuni hertsogkonna jaotamiseni.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Johann I (Braunschweig-Lüneburg)
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Karl IV
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Karl V
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Lübeck
Lüchow
Lüchow (Wendland) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Samtgemeinde Lüchowi ja Lüchow-Dannenbergi kreisi keskus.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Lüchow
Lüchow-Dannenbergi kreis
Lüchow-Dannenberg (ka Hannoversches Wendland) on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Lüchow-Dannenbergi kreis
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Lüneburg
Lüneburgi Kalkberg
Lüneburgi Kalkberg lõunast Lüneburgi Kalkberg (mitte segi ajada Segebergi Kalkbergiga) on soolakupli kattekivim Saksamaa linna Lüneburgi lääneosas.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Lüneburgi Kalkberg
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Lüneburgi nõmm
Lüneburgi pärilussõda
Lüneburgi pärilussõda oli konflikt, mis puhkes 1370.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Lüneburgi pärilussõda
Lüneburgi Sate
Lüneburgi vürstkonna vapp "Lüneburgi Sate" (saksa: Lüneburger Sate) või Lüneburgi leping (Sate on alamsaksa keeles leping) oli aastal 1392 koostatud territoriaalne kokkulepe maaisanda (Landesherr; s.o Welfist Lüneburgi vürsti) ja seisuste (Landesstände) vahel Lüneburgi vürstkonnas.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Lüneburgi Sate
Leine
Leine Hannoveris Leine jõgi Sarstedt-Ruthe juures Leine (vanasaksi: Lagina) on jõgi Tüüringis ja Alam-Saksimaal Saksamaal.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Leine
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Linnus
Maapäev
Maapäev (saksa keeles Landtag) on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Maapäev
Magnus II (Braunschweig-Lüneburg)
Magnus II (1324–1373), kutsutud ka Magnus Kaelakeega (Magnus Torquatus), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, valitses Wolfenbütteli vürstkonda ja ajutiselt ka Lüneburgi vürstkonda.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Magnus II (Braunschweig-Lüneburg)
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Martin Luther
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Mecklenburg
Moisburg
Moisburg on omavalitsus Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harburgi kreisis.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Moisburg
Otto I (Braunschweig)
Otto I (u 1204 – 1252) oli esimene Braunschweig-Lüneburgi hertsog aastast 1235 kuni oma surmani.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Otto I (Braunschweig)
Otto I (Braunschweig-Lüneburg-Harburg)
Otto I (1495–1549) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst (Otto VI nime all) aastatel 1520–1527 ning Harburgi isand aastatel 1527–1549.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Otto I (Braunschweig-Lüneburg-Harburg)
Otto II (Braunschweig-Lüneburg)
Otto II (u. 1266 – 10. aprill 1330), tuntud ka kui Otto Range (Otto der Strenge), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastast 1277 kuni oma surmani.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Otto II (Braunschweig-Lüneburg)
Otto III (Braunschweig-Lüneburg)
Otto III (u. 1296 – 1352) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastast 1330 kuni oma surmani.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Otto III (Braunschweig-Lüneburg)
Otto IV (Braunschweig-Lüneburg)
Otto IV, tuntud ka kui Otto Kõverjalg või Otto Lombakas (suri aastal 1446), oli aastast 1434 kuni oma surmani Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Otto IV (Braunschweig-Lüneburg)
Otto V (Braunschweig-Lüneburg)
Otto II Võidukas, Braunschweig-Lüneburgi hertsog (1439–71) Otto, hüüdnimega Võidukas või Suuremeelne (1439 – 9. jaanuar 1471), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastast 1457 kuni oma surmani.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Otto V (Braunschweig-Lüneburg)
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Reformatsioon
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Rootsi
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Saksa-Rooma riik
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Saksi-Lauenburg
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Saksimaa hertsogiriik
Scharnebeck
Scharnebeck on vald Alam-Saksi liidumaal Saksamaal Lüneburgi kreisis.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Scharnebeck
Sophie Dorothea von Braunschweig-Lüneburg
Jacques Vaillanti Sophie Dorothea von Braunschweig-Lüneburg (15. september 1666 Celle – 13. november 1726 Ahlden) oli George I hüljatud naine ja George II ema.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Sophie Dorothea von Braunschweig-Lüneburg
Uelzen
Hundertwasseri raudteejaam Uelzenis Uelzen (ametlikult Hansalinn Uelzen, saksa Hansestadt Uelzen, alamsaksa Ülz'n) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaa kirdeosas, Uelzeni kreisi keskus.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Uelzen
Urbanus Rhegius
Urbanus Rhegius Urbanus Henricus Rhegius või Urban Rieger (mai 1489 Langenargen – 23. mai 1541 Celle) oli reformaator, kes tegutses nii Põhja- kui ka Lõuna-Saksamaal, et edendada luterlikku ühtsust Saksa-Rooma riigis.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Urbanus Rhegius
Wölpe krahvkond
Wölpe krahvkond (saksa: Grafschaft Wölpe) oli ühe aadliperekonna territoriaalne isandkond keskajal Weseri keskjooksu piirkonnas Nienburgi lähistel, mis lõpetati aastal 1302.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Wölpe krahvkond
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Welfid
Wenzel I (Saksi-Wittenberg)
Wenzel von Sachsen-Wittenberg Wenzel I (umbes 1337 – 15. mai 1388 Celle) oli Saksi-Wittenbergi hertsog Askania dünastiast.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Wenzel I (Saksi-Wittenberg)
Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Wilhelm (u. 1392 – 1482), kutsutud Võidukaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Wilhelm II (Braunschweig-Lüneburg)
Wilhelm II (u. 1300 – 1369) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastast 1330 kuni oma surmani.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Wilhelm II (Braunschweig-Lüneburg)
Wilhelm Noorem (Braunschweig-Lüneburg)
Wilhelm (keskel), ette lugemas oma lastele. Wilhelm (1535–1592), kutsutud ka Wilhelm Noorem, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastast 1559 kuni oma surmani.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Wilhelm Noorem (Braunschweig-Lüneburg)
Wustrow (Wendland)
Wustrow on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis, Salzwedelist põhjas.
Vaata Lüneburgi vürstkond ja Wustrow (Wendland)
Vaata ka
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
- Blankenburgi krahvkond
- Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
- Calenbergi vürstkond
- Göttingeni vürstkond
- Grubenhageni vürstkond
- Hildesheimi piiskopkonna vaenus
- Lüneburgi vürstkond
- Soltau lahing
Tuntud ka kui Celle vürstkond.