Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maa ja Mineraal
Maa ja Mineraal on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Alumiinium, Hapnik, Jää, Kaalium, Kaltsium, Keemiline element, Kivim, Maakoor, Magneesium, Mass, Naatrium, Raud, Räni, Ruumala, Tardkivim, Tihedus, Väävel, Vedelik, Vesi.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Maa · Aatom ja Mineraal ·
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Alumiinium ja Maa · Alumiinium ja Mineraal ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Maa · Hapnik ja Mineraal ·
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Jää ja Maa · Jää ja Mineraal ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaalium ja Maa · Kaalium ja Mineraal ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Maa · Kaltsium ja Mineraal ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Maa · Keemiline element ja Mineraal ·
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Kivim ja Maa · Kivim ja Mineraal ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Maa ja Maakoor · Maakoor ja Mineraal ·
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Maa ja Magneesium · Magneesium ja Mineraal ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Maa ja Mass · Mass ja Mineraal ·
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Maa ja Naatrium · Mineraal ja Naatrium ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Maa ja Raud · Mineraal ja Raud ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Maa ja Räni · Mineraal ja Räni ·
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Maa ja Ruumala · Mineraal ja Ruumala ·
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Maa ja Tardkivim · Mineraal ja Tardkivim ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Maa ja Tihedus · Mineraal ja Tihedus ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Maa ja Väävel · Mineraal ja Väävel ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Maa ja Vedelik · Mineraal ja Vedelik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maa ja Mineraal ühist
- Millised on sarnasused Maa ja Mineraal
Võrdlus Maa ja Mineraal
Maa on 178 suhted, samas Mineraal 123. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 6.64% = 20 / (178 + 123).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maa ja Mineraal. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
