Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maa ja Seismilised lained
Maa ja Seismilised lained on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Astenosfäär, Energia, Maakoor, P-lained, S-laine, Sisetuum, Temperatuur, Tihedus, Vahevöö, Välistuum, Vedelik.
Astenosfäär
tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.
Astenosfäär ja Maa · Astenosfäär ja Seismilised lained ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Maa · Energia ja Seismilised lained ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Maa ja Maakoor · Maakoor ja Seismilised lained ·
P-lained
P-Lainete mudel P-lained ehk primaarlained ehk pikilained on seismiliste lainete liik ja üks kehalainete liikidest.
Maa ja P-lained · P-lained ja Seismilised lained ·
S-laine
S-laine (nimi tuleneb ingl.k. secondary) ehk seismiline nihkelaine on seismiline laine, mille levikul toimub aineosakeste siire risti laine levisuunale.
Maa ja S-laine · S-laine ja Seismilised lained ·
Sisetuum
Maa siseehitus. Sisetuum on märgitud numbriga 6 Sisetuum on Maa tuuma keskosa, tuuma kõige kuumem osa.
Maa ja Sisetuum · Seismilised lained ja Sisetuum ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Maa ja Temperatuur · Seismilised lained ja Temperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Maa ja Tihedus · Seismilised lained ja Tihedus ·
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Maa ja Vahevöö · Seismilised lained ja Vahevöö ·
Välistuum
Maa siseehitus. Välistuum on märgitud numbriga 5 Välistuum on Maa tuuma välimine osa, umbes 2266 km paksune vedel kiht, mis koosneb rauast ja niklist.
Maa ja Välistuum · Seismilised lained ja Välistuum ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maa ja Seismilised lained ühist
- Millised on sarnasused Maa ja Seismilised lained
Võrdlus Maa ja Seismilised lained
Maa on 178 suhted, samas Seismilised lained 48. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 4.87% = 11 / (178 + 48).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maa ja Seismilised lained. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
