Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maa ja Veenus
Maa ja Veenus on 37 ühist asja (Unioonpeedia): Aastaajad, Asteroid, Atmosfäär, Austraalia, Basalt, Diameeter, Ekvaator, Erosioon, Graniit, Impaktstruktuur, Kaalium, Kaltsium, Kosmos, Kuu, Laamtektoonika, Looded, Maa tüüpi planeedid, Maakoor, Magnetväli, Manner, Mass, Metallid, NASA, Nikkel, Ookean, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiit, Päike, Päikesesüsteem, Pöörlemine, ..., Planeedi kaaslane, Planeet, Raud, Süsihappegaas, Settekivim, Temperatuur, Vahevöö. Laienda indeks (7 rohkem) »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Aastaajad ja Maa · Aastaajad ja Veenus ·
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Asteroid ja Maa · Asteroid ja Veenus ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Maa · Atmosfäär ja Veenus ·
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Austraalia ja Maa · Austraalia ja Veenus ·
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Basalt ja Maa · Basalt ja Veenus ·
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Diameeter ja Maa · Diameeter ja Veenus ·
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Ekvaator ja Maa · Ekvaator ja Veenus ·
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Erosioon ja Maa · Erosioon ja Veenus ·
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Graniit ja Maa · Graniit ja Veenus ·
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Impaktstruktuur ja Maa · Impaktstruktuur ja Veenus ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaalium ja Maa · Kaalium ja Veenus ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Maa · Kaltsium ja Veenus ·
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Kosmos ja Maa · Kosmos ja Veenus ·
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Laamtektoonika ja Maa · Laamtektoonika ja Veenus ·
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Looded ja Maa · Looded ja Veenus ·
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Maa ja Maa tüüpi planeedid · Maa tüüpi planeedid ja Veenus ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Maa ja Maakoor · Maakoor ja Veenus ·
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Maa ja Magnetväli · Magnetväli ja Veenus ·
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Maa ja Manner · Manner ja Veenus ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Maa ja Mass · Mass ja Veenus ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Maa ja Metallid · Metallid ja Veenus ·
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Maa ja NASA · NASA ja Veenus ·
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Maa ja Nikkel · Nikkel ja Veenus ·
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Maa ja Ookean · Ookean ja Veenus ·
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Maa ja Orbiidi ekstsentrilisus · Orbiidi ekstsentrilisus ja Veenus ·
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Maa ja Orbiit · Orbiit ja Veenus ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Maa ja Päike · Päike ja Veenus ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Maa ja Päikesesüsteem · Päikesesüsteem ja Veenus ·
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Maa ja Pöörlemine · Pöörlemine ja Veenus ·
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Maa ja Planeedi kaaslane · Planeedi kaaslane ja Veenus ·
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Maa ja Planeet · Planeet ja Veenus ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Maa ja Raud · Raud ja Veenus ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Maa ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Veenus ·
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Maa ja Settekivim · Settekivim ja Veenus ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Maa ja Temperatuur · Temperatuur ja Veenus ·
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maa ja Veenus ühist
- Millised on sarnasused Maa ja Veenus
Võrdlus Maa ja Veenus
Maa on 178 suhted, samas Veenus 127. Kuna neil ühist 37, Jaccard indeks on 12.13% = 37 / (178 + 127).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maa ja Veenus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
