Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maa ja Vesinik
Maa ja Vesinik on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Aasta, Aatom, Atmosfäär, Energia, Gravitatsioon, Hapnik, Hüdrosfäär, Inimene, Isotoop, Kaalium, Kaltsium, Keemiline element, Linnutee, Maailmameri, Maakoor, Mass, Metallid, Organism, Päike, Päikesesüsteem, Poolestusaeg, Radioaktiivne isotoop, Süsinik, Universum, Vedelik, Vesi.
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Aasta ja Maa · Aasta ja Vesinik ·
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Maa · Aatom ja Vesinik ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Maa · Atmosfäär ja Vesinik ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Maa · Energia ja Vesinik ·
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Gravitatsioon ja Maa · Gravitatsioon ja Vesinik ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Maa · Hapnik ja Vesinik ·
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Hüdrosfäär ja Maa · Hüdrosfäär ja Vesinik ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Maa · Inimene ja Vesinik ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Maa · Isotoop ja Vesinik ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaalium ja Maa · Kaalium ja Vesinik ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Maa · Kaltsium ja Vesinik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Maa · Keemiline element ja Vesinik ·
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Linnutee ja Maa · Linnutee ja Vesinik ·
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Maa ja Maailmameri · Maailmameri ja Vesinik ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Maa ja Maakoor · Maakoor ja Vesinik ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Maa ja Mass · Mass ja Vesinik ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Maa ja Metallid · Metallid ja Vesinik ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Maa ja Organism · Organism ja Vesinik ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Maa ja Päike · Päike ja Vesinik ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Maa ja Päikesesüsteem · Päikesesüsteem ja Vesinik ·
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Maa ja Poolestusaeg · Poolestusaeg ja Vesinik ·
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Maa ja Radioaktiivne isotoop · Radioaktiivne isotoop ja Vesinik ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Maa ja Süsinik · Süsinik ja Vesinik ·
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Maa ja Universum · Universum ja Vesinik ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Maa ja Vedelik · Vedelik ja Vesinik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maa ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Maa ja Vesinik
Võrdlus Maa ja Vesinik
Maa on 178 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 8.02% = 26 / (178 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maa ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
