Kiiremini kui brauser!
89 suhted: Anaximandros, Andid, Aristoteles, Assüüria, Astronoomia, Austraalia manner, Babüloonia, Cayenne, Christiaan Huygens, Dunkerque, Ekvaator, Ellips, Ellipsoid, Eratosthenes, Filosoof, Geograafiline laius, Geograafiline pikkus, Geoid, Giovanni Domenico Cassini, Gravitatsiooniseadus, India, India elevant, India ookean, Isaac Newton, Jupiter, Kaal, Kartograafia, Keha (matemaatika), Kera, Kilpkonnalised, Kuuvarjutus, Lapimaa, Maa, Maa pöörlemine, Maa tuum, Maateadus, Mõõtühik, Meeter, Meremees, Meridiaan, Olümpos, Olümpose jumalad, Ookean, Paljas silm, Paralleel, Pariis, Pöörlemissagedus, Pendel, Peruu, Pind, ..., Plaat, Plinius Vanem, Poolus, Prantsuse Guajaana, Prantsuse revolutsioon, Prantsuse Teaduste Akadeemia, Pythagoras, Raadius, Raskusjõud, Raskuskiirendus, Referentsellipsoid, Reljeef, Ringjoon, Sammas, Saturn, Siht, Silinder, Taevakeha, Taevas, Taevavõlv, Teoloog, Tsentrifugaaljõud, Tsentripetaaljõud, Vana-Kreeka, 1519, 1522, 1672, 1673, 17. sajand, 1700, 1735, 1736, 1743, 1792, 1799, 1842, 1859, 1873, 19. sajand. Laienda indeks (39 rohkem) »
Anaximandros
Anaximandros (umbes 610 eKr – umbes 546 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetose koolkonnast, Thalese õpilane.
Uus!!: Maa kuju ja Anaximandros · Näe rohkem »
Andid
Andide põhjaosa reljeefkaart Cono de Arita (Salta provints, Argentina) Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat.
Uus!!: Maa kuju ja Andid · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Maa kuju ja Aristoteles · Näe rohkem »
Assüüria
Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.
Uus!!: Maa kuju ja Assüüria · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Maa kuju ja Astronoomia · Näe rohkem »
Austraalia manner
Austraalia asend Austraalia reljeef (USGS-i andmed).''Suurendamiseks vajuta kaardile!'' Austraalia satelliidilt Austraalia manner on Uus-Meremaa mandri järel väikseim manner Maal.
Uus!!: Maa kuju ja Austraalia manner · Näe rohkem »
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Uus!!: Maa kuju ja Babüloonia · Näe rohkem »
Cayenne
Cayenne'i raekoda, juuni 2003 Cayenne on Prantsusmaa meretaguse territooriumi Prantsuse Guajaana pealinn.
Uus!!: Maa kuju ja Cayenne · Näe rohkem »
Christiaan Huygens
Christiaan Huygens (hollandikeelne hääldus) (14. aprill 1629 Haag – 8. juuli 1695 Haag) oli Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik.
Uus!!: Maa kuju ja Christiaan Huygens · Näe rohkem »
Dunkerque
Dunkerque (hollandi Duinkerke(n), inglise Dunkirk) on sadamalinn Prantsusmaal Nordi departemangus, Dunkerque'i ringkonna keskus.
Uus!!: Maa kuju ja Dunkerque · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Maa kuju ja Ekvaator · Näe rohkem »
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Uus!!: Maa kuju ja Ellips · Näe rohkem »
Ellipsoid
Ellipsoid on kolmemõõtmeline kujund, mille ristlõiked on ellipsid ja ringid.
Uus!!: Maa kuju ja Ellipsoid · Näe rohkem »
Eratosthenes
Eratosthenes Aleksandrias õpetamas Eratosthenes Küreenest (umbes 276 eKr – umbes 194 eKr) oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom.
Uus!!: Maa kuju ja Eratosthenes · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Maa kuju ja Filosoof · Näe rohkem »
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Uus!!: Maa kuju ja Geograafiline laius · Näe rohkem »
Geograafiline pikkus
Pikkus ehk geograafiline pikkus (λ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust algmeridiaanist.
Uus!!: Maa kuju ja Geograafiline pikkus · Näe rohkem »
Geoid
Geoidi pind Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga.
Uus!!: Maa kuju ja Geoid · Näe rohkem »
Giovanni Domenico Cassini
pisi Giovanni Domenico Cassini (prantsuspäraselt Jean-Dominique Cassini; 8. juuni 1625 Perinaldo – 14. september 1712 Pariis) oli itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog, kes töötas algul Itaalias ning hiljem Prantsusmaal (Prantsusmaa alam 1673. aastast).
Uus!!: Maa kuju ja Giovanni Domenico Cassini · Näe rohkem »
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Uus!!: Maa kuju ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Maa kuju ja India · Näe rohkem »
India elevant
thumb Aasia elevandi üks kolmest alaliigist ''Elephas maximus maximus'' Sri Lankas India elevant ehk aasia elevant (Elephas maximus) on elevantlaste sugukonda kuuluv londiline.
Uus!!: Maa kuju ja India elevant · Näe rohkem »
India ookean
India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.
Uus!!: Maa kuju ja India ookean · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Maa kuju ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Maa kuju ja Jupiter · Näe rohkem »
Kaal
Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.
Uus!!: Maa kuju ja Kaal · Näe rohkem »
Kartograafia
Vahemere merekaart 14. sajandi II poolest Kartograafia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb kaartide (sealhulgas gloobuste) valmistamise, uurimise ja kasutamisega.
Uus!!: Maa kuju ja Kartograafia · Näe rohkem »
Keha (matemaatika)
Keha on matemaatikas piirpindadega tõkestatud kujund ruumis, mis täielikult ei paikne ühelgi pinnal.
Uus!!: Maa kuju ja Keha (matemaatika) · Näe rohkem »
Kera
right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.
Uus!!: Maa kuju ja Kera · Näe rohkem »
Kilpkonnalised
Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.
Uus!!: Maa kuju ja Kilpkonnalised · Näe rohkem »
Kuuvarjutus
Kuuvarjutus 2008. aasta augustis Eestist vaadatuna Kuuvarjutuse skeem Kuuvarjutus on selline varjutus, kui Kuu satub Maa tekitatud varju.
Uus!!: Maa kuju ja Kuuvarjutus · Näe rohkem »
Lapimaa
Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.
Uus!!: Maa kuju ja Lapimaa · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Maa kuju ja Maa · Näe rohkem »
Maa pöörlemine
Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje. Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal ESO Paranali observatooriumis Tšiilis.http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal, ES Maa pöörlemine on Maa kui tahke keha pöörlemine ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.
Uus!!: Maa kuju ja Maa pöörlemine · Näe rohkem »
Maa tuum
Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.
Uus!!: Maa kuju ja Maa tuum · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Maa kuju ja Maateadus · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: Maa kuju ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: Maa kuju ja Meeter · Näe rohkem »
Meremees
Meremees on inimene, kes töötab laeval või on laeval sõjaväeteenistuses, laevapere liige.
Uus!!: Maa kuju ja Meremees · Näe rohkem »
Meridiaan
Paralleelid ja meridiaanid (nullmeridiaan on märgitud punase joonega) Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel.
Uus!!: Maa kuju ja Meridiaan · Näe rohkem »
Olümpos
Olümpos (vanakreeka keeles ῎Ολυμπος ehk Olympos, uuskreeka keeles hääldatud ka kui Olimbos) on kõrguselt teine mäemassiiv Balkani poolsaarel, asukohaga Egeuse mere ranniku lähistel.
Uus!!: Maa kuju ja Olümpos · Näe rohkem »
Olümpose jumalad
Olümpose jumalad (nimetatud ka kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase Olümpose mäel elutseva perekonna.
Uus!!: Maa kuju ja Olümpose jumalad · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Maa kuju ja Ookean · Näe rohkem »
Paljas silm
Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Uus!!: Maa kuju ja Paljas silm · Näe rohkem »
Paralleel
Paralleelid ja meridiaanid (nullmeridiaan on märgitud helepunase joonega) Paralleel on kujutletav ekvaatoriga paralleelne ringjoon Maa pinnal.
Uus!!: Maa kuju ja Paralleel · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Maa kuju ja Pariis · Näe rohkem »
Pöörlemissagedus
Pöörlemissagedus (argikeeles ka pöörlemiskiirus või pöörete arv) on täispöörete arv ajaühiku jooksul.
Uus!!: Maa kuju ja Pöörlemissagedus · Näe rohkem »
Pendel
Matemaatilise pendli võnkumine Pendel on raskusjõu mõjul võnkuv keha.
Uus!!: Maa kuju ja Pendel · Näe rohkem »
Peruu
Peruu hümn USA mereväeorkestri esituses Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul.
Uus!!: Maa kuju ja Peruu · Näe rohkem »
Pind
Pind (ka geomeetriline pind) on matemaatikas ja eriti topoloogias punktihulk, mis moodustab kahemõõtmelise topoloogilise muutkonna, ka ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund.
Uus!!: Maa kuju ja Pind · Näe rohkem »
Plaat
Plaadiks nimetatakse mehaanikas prismalist või silindrilist keha, mille kõrgus (plaadi paksus), mida tähistame tähega h, on võrreldes teiste mõõtmetega väike.
Uus!!: Maa kuju ja Plaat · Näe rohkem »
Plinius Vanem
Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Maa kuju ja Plinius Vanem · Näe rohkem »
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Uus!!: Maa kuju ja Poolus · Näe rohkem »
Prantsuse Guajaana
Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang Lõuna-Ameerika kirdeosas.
Uus!!: Maa kuju ja Prantsuse Guajaana · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Uus!!: Maa kuju ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »
Prantsuse Teaduste Akadeemia
Prantsuse Teaduste Akadeemia (prantsuse Académie des sciences) on 1666 asutatud Prantsusmaa riiklik teadusasutus (teaduste akadeemia); ühtlasi Prantsusmaa Instituudi üks viiest akadeemiast.
Uus!!: Maa kuju ja Prantsuse Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Pythagoras
Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini'' Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 570 eKr – 496 eKr)"Antiigileksikon", 2.
Uus!!: Maa kuju ja Pythagoras · Näe rohkem »
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Uus!!: Maa kuju ja Raadius · Näe rohkem »
Raskusjõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
Uus!!: Maa kuju ja Raskusjõud · Näe rohkem »
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Uus!!: Maa kuju ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »
Referentsellipsoid
Referentsellipsoid on geodeesias kasutusel olev matemaatilisel mudelil põhinev maa või ka teiste taevakehade kuju.
Uus!!: Maa kuju ja Referentsellipsoid · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Maa kuju ja Reljeef · Näe rohkem »
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Uus!!: Maa kuju ja Ringjoon · Näe rohkem »
Sammas
Joonia samba kapiteel Sambaks nimetatakse püsttoendit.
Uus!!: Maa kuju ja Sammas · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Maa kuju ja Saturn · Näe rohkem »
Siht
Siht on eukleidilises ja afiinses geomeetrias sirgete paralleelsust iseloomustav mõiste: kahel sirgel on sama siht, kui nad on paralleelsed.
Uus!!: Maa kuju ja Siht · Näe rohkem »
Silinder
Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.
Uus!!: Maa kuju ja Silinder · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Maa kuju ja Taevakeha · Näe rohkem »
Taevas
Taevas päikeseloojangul. Näha on pilved ja kuusirp Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.
Uus!!: Maa kuju ja Taevas · Näe rohkem »
Taevavõlv
Taevavõlv ehk taevalaotus (heebrea keeles raqia‘, vanakreeka keeles stereôma, ladina keeles firmamentum) on taevas, niivõrd kui see näib kuplikujulise võlvina.
Uus!!: Maa kuju ja Taevavõlv · Näe rohkem »
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Uus!!: Maa kuju ja Teoloog · Näe rohkem »
Tsentrifugaaljõud
Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega.
Uus!!: Maa kuju ja Tsentrifugaaljõud · Näe rohkem »
Tsentripetaaljõud
Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud on kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud trajektoori kõveruskeskmesse (ringliikumise korral ringjoone keskpunkti).
Uus!!: Maa kuju ja Tsentripetaaljõud · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Maa kuju ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
1519
1519.
Uus!!: Maa kuju ja 1519 · Näe rohkem »
1522
1522.
Uus!!: Maa kuju ja 1522 · Näe rohkem »
1672
1672.
Uus!!: Maa kuju ja 1672 · Näe rohkem »
1673
1673.
Uus!!: Maa kuju ja 1673 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Maa kuju ja 17. sajand · Näe rohkem »
1700
1700.
Uus!!: Maa kuju ja 1700 · Näe rohkem »
1735
1735.
Uus!!: Maa kuju ja 1735 · Näe rohkem »
1736
1736.
Uus!!: Maa kuju ja 1736 · Näe rohkem »
1743
1743.
Uus!!: Maa kuju ja 1743 · Näe rohkem »
1792
1792.
Uus!!: Maa kuju ja 1792 · Näe rohkem »
1799
1799.
Uus!!: Maa kuju ja 1799 · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Maa kuju ja 1842 · Näe rohkem »
1859
1859.
Uus!!: Maa kuju ja 1859 · Näe rohkem »
1873
1873.
Uus!!: Maa kuju ja 1873 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Maa kuju ja 19. sajand · Näe rohkem »
