Sarnasusi Magma ja Vulkaan
Magma ja Vulkaan on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Gaas, Hapnik, Kristallstruktuur, Laava, Maa, Maakoor, Magmakamber, Mineraal, Moone (geoloogia), Ookeani keskahelik, Osaline sulamine, Räni, Ränidioksiid, Rõhk, Süsihappegaas, Subduktsioon, Tardkivim, Temperatuur, Vahevöö, Veeaur, Vesi, Vulkaanipurse.
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Magma · Gaas ja Vulkaan ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Magma · Hapnik ja Vulkaan ·
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Kristallstruktuur ja Magma · Kristallstruktuur ja Vulkaan ·
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Laava ja Magma · Laava ja Vulkaan ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Maa ja Magma · Maa ja Vulkaan ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Maakoor ja Magma · Maakoor ja Vulkaan ·
Magmakamber
Vulkaani ehitus. Magmakamber on joonisel tähistatud numbriga 11 Magmakamber on litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga.
Magma ja Magmakamber · Magmakamber ja Vulkaan ·
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Magma ja Mineraal · Mineraal ja Vulkaan ·
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Magma ja Moone (geoloogia) · Moone (geoloogia) ja Vulkaan ·
Ookeani keskahelik
kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.
Magma ja Ookeani keskahelik · Ookeani keskahelik ja Vulkaan ·
Osaline sulamine
Osaline sulamine ehk osaline ülessulamine on magmaline protsess, kus kivim hakkab sulama sulamisvahemiku alumises otsas, moodustades magma, mille keemiline koostis erineb lähtekivimi koostisest.
Magma ja Osaline sulamine · Osaline sulamine ja Vulkaan ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Magma ja Räni · Räni ja Vulkaan ·
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Magma ja Ränidioksiid · Ränidioksiid ja Vulkaan ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Magma ja Rõhk · Rõhk ja Vulkaan ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Magma ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Vulkaan ·
Subduktsioon
Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.
Magma ja Subduktsioon · Subduktsioon ja Vulkaan ·
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Magma ja Tardkivim · Tardkivim ja Vulkaan ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Magma ja Temperatuur · Temperatuur ja Vulkaan ·
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Magma ja Vahevöö · Vahevöö ja Vulkaan ·
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Magma ja Veeaur · Veeaur ja Vulkaan ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Magma ja Vesi · Vesi ja Vulkaan ·
Vulkaanipurse
Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Magma ja Vulkaan ühist
- Millised on sarnasused Magma ja Vulkaan
Võrdlus Magma ja Vulkaan
Magma on 41 suhted, samas Vulkaan 216. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 8.56% = 22 / (41 + 216).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Magma ja Vulkaan. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: