Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Magma ja Vulkaan

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Magma ja Vulkaan

Magma vs. Vulkaan

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Sarnasusi Magma ja Vulkaan

Magma ja Vulkaan on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Gaas, Hapnik, Kristallstruktuur, Laava, Maa, Maakoor, Magmakamber, Mineraal, Moone (geoloogia), Ookeani keskahelik, Osaline sulamine, Räni, Ränidioksiid, Rõhk, Süsihappegaas, Subduktsioon, Tardkivim, Temperatuur, Vahevöö, Veeaur, Vesi, Vulkaanipurse.

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Gaas ja Magma · Gaas ja Vulkaan · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Hapnik ja Magma · Hapnik ja Vulkaan · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Kristallstruktuur ja Magma · Kristallstruktuur ja Vulkaan · Näe rohkem »

Laava

Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.

Laava ja Magma · Laava ja Vulkaan · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Maa ja Magma · Maa ja Vulkaan · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Maakoor ja Magma · Maakoor ja Vulkaan · Näe rohkem »

Magmakamber

Vulkaani ehitus. Magmakamber on joonisel tähistatud numbriga 11 Magmakamber on litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga.

Magma ja Magmakamber · Magmakamber ja Vulkaan · Näe rohkem »

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Magma ja Mineraal · Mineraal ja Vulkaan · Näe rohkem »

Moone (geoloogia)

Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.

Magma ja Moone (geoloogia) · Moone (geoloogia) ja Vulkaan · Näe rohkem »

Ookeani keskahelik

kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.

Magma ja Ookeani keskahelik · Ookeani keskahelik ja Vulkaan · Näe rohkem »

Osaline sulamine

Osaline sulamine ehk osaline ülessulamine on magmaline protsess, kus kivim hakkab sulama sulamisvahemiku alumises otsas, moodustades magma, mille keemiline koostis erineb lähtekivimi koostisest.

Magma ja Osaline sulamine · Osaline sulamine ja Vulkaan · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Magma ja Räni · Räni ja Vulkaan · Näe rohkem »

Ränidioksiid

Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.

Magma ja Ränidioksiid · Ränidioksiid ja Vulkaan · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Magma ja Rõhk · Rõhk ja Vulkaan · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Magma ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Vulkaan · Näe rohkem »

Subduktsioon

Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.

Magma ja Subduktsioon · Subduktsioon ja Vulkaan · Näe rohkem »

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Magma ja Tardkivim · Tardkivim ja Vulkaan · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Magma ja Temperatuur · Temperatuur ja Vulkaan · Näe rohkem »

Vahevöö

Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.

Magma ja Vahevöö · Vahevöö ja Vulkaan · Näe rohkem »

Veeaur

Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.

Magma ja Veeaur · Veeaur ja Vulkaan · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Magma ja Vesi · Vesi ja Vulkaan · Näe rohkem »

Vulkaanipurse

Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.

Magma ja Vulkaanipurse · Vulkaan ja Vulkaanipurse · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Magma ja Vulkaan

Magma on 41 suhted, samas Vulkaan 216. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 8.56% = 22 / (41 + 216).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Magma ja Vulkaan. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »