Kiiremini kui brauser!
86 suhted: Albert Einstein, Ampère'i jõud, Ampère'i seadus, Amper, André-Marie Ampère, Ühikute detsimaaleesliited, Berliin, Biot'-Savarti seadus, CGS-süsteem, Charles Augustin de Coulomb, De magnete, Elektrigeneraator, Elektrilaeng, Elektrimootor, Elektriväli, Elektrivool, Elektrivoolu tugevus, Elektrodünaamika, Elektromagnet, Elektromagnetiline induktsioon, Elektromagnetiline kiirgus, Elektrostaatika, Elementaarosakesed, Energia, Energiatihedus, Faraday seadus, Félix Savart, Füüsika, Ferromagnetism, Florida, Galaktika, Gauss, Halli efekt, Hans Christian Ørsted, Heinrich Rudolf Hertz, Hendrik Lorentz, Induktiivpool, Induktiivsus, James Clerk Maxwell, Jõud, Kompass, Kvantelektrodünaamika, Kvantmehaanika, Laengukandja, Lõunapoolus, Lorentzi jõud, Maa, Maa magnetväli, Magneetumus, Magnet, ..., Magnetiline induktsioon, Magnetiline konstant, Magnetiline läbitavus, Magnetiline moment, Magnetiline monopoolus, Magnetism, Magnetnõel, Magnetomeeter, Magnetostaatika, Magnetvälja tugevus, Magnetvoog, Maxwelli võrrandid, Meeter, Michael Faraday, Neutrontäht, Njuuton, Pöördemoment, Pöörlemissagedus, Püsimagnet, Põhjapoolus, Pierre-Simon Laplace, Poolus, Relatiivsusteooria, Scientific American, SI, Siméon Denis Poisson, Spinn, Tesla, Vaakum, Väli, Väljajoon, Veeber, Vektor, Vektorkorrutis, Vektorväli, William Thomson. Laienda indeks (36 rohkem) »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Magnetväli ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Ampère'i jõud
Kaks paralleelset voolujuhti mõjutavad teineteist magnetvälja kaudu. Ülemisele juhile (vooluga ''I''1) mõjub Lorenzi jõud ''F''12, mille kutsub esile alumise juhi magnetväli ''B''2 (vastavat alumisele juhile mõjuvat jõudu pole näidatud) Ampère'i jõuks nimetatakse magnetostaatikas tõmbe- või tõukejõudu, mis tekib kahe voolujuhi vahel.
Uus!!: Magnetväli ja Ampère'i jõud · Näe rohkem »
Ampère'i seadus
Ampère'i seadus on üks esimesi magnetilise jõu seadusi.
Uus!!: Magnetväli ja Ampère'i seadus · Näe rohkem »
Amper
Amper (tähis A) on elektrivoolu tugevuse ühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Magnetväli ja Amper · Näe rohkem »
André-Marie Ampère
André-Marie Ampère André-Marie Ampère (20. jaanuar 1775 – 10. juuni 1836) oli prantsuse füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Magnetväli ja André-Marie Ampère · Näe rohkem »
Ühikute detsimaaleesliited
Mõõtühikute detsimaaleesliited ehk kümnendeesliited on tähised, mille abil lihtsustatakse mõõtühikute üleskirjutamist kümnendsüsteemis.
Uus!!: Magnetväli ja Ühikute detsimaaleesliited · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Magnetväli ja Berliin · Näe rohkem »
Biot'-Savarti seadus
Biot'-Savarti seadus (ka kujul Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus) on elektromagnetismi seadus, mis kirjeldab statsionaarse (püsiva) elektrivoolu tekitatud magnetvälja.
Uus!!: Magnetväli ja Biot'-Savarti seadus · Näe rohkem »
CGS-süsteem
CGS-süsteem on mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on pikkusühik sentimeeter, massiühik gramm ja ajaühik sekund.
Uus!!: Magnetväli ja CGS-süsteem · Näe rohkem »
Charles Augustin de Coulomb
Charles Augustin de Coulomb Charles Augustin de Coulomb (14. juuni 1736 Angoulême – 23. august 1806 Pariis) oli prantsuse teadlane, kes on tuntud oma elektri- ja magnetismialaste töödega.
Uus!!: Magnetväli ja Charles Augustin de Coulomb · Näe rohkem »
De magnete
"De magnete, magneticisque corporibus, et de magno magnete tellure" ("Magnetist, magnetilistest kehadest ja suurest magnetist Maast"), tuntud ka lihtsalt pealkirja alguse "De magnete" järgi, on inglise arsti ja teadlase William Gilberti 1600.
Uus!!: Magnetväli ja De magnete · Näe rohkem »
Elektrigeneraator
Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilist energiat (peamiselt pöörlemisliikumise energiat) elektrienergiaks.
Uus!!: Magnetväli ja Elektrigeneraator · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Magnetväli ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektrimootor
Elektrimootoreid. Ees keskel on suuruse võrdlemiseks 9-voldine patarei Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks.
Uus!!: Magnetväli ja Elektrimootor · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: Magnetväli ja Elektriväli · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Magnetväli ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Uus!!: Magnetväli ja Elektrivoolu tugevus · Näe rohkem »
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Uus!!: Magnetväli ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »
Elektromagnet
Elektromagnet on seadis magnetvälja tekitamiseks elektrivoolu abil, mis läbib juhtmekeerdudest koosnevat mähist.
Uus!!: Magnetväli ja Elektromagnet · Näe rohkem »
Elektromagnetiline induktsioon
Induktsiooni elektromotoorjõu tekkimine magnetväljas liikuva sirgjuhtme otste vahel Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog.
Uus!!: Magnetväli ja Elektromagnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Magnetväli ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektrostaatika
Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.
Uus!!: Magnetväli ja Elektrostaatika · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Magnetväli ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Magnetväli ja Energia · Näe rohkem »
Energiatihedus
Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).
Uus!!: Magnetväli ja Energiatihedus · Näe rohkem »
Faraday seadus
Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
Uus!!: Magnetväli ja Faraday seadus · Näe rohkem »
Félix Savart
Félix Savart'i büst Félix Savart (30. juuni 1791, Mézières – 16. märts 1841, Pariis) oli prantsuse füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Magnetväli ja Félix Savart · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Magnetväli ja Füüsika · Näe rohkem »
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Uus!!: Magnetväli ja Ferromagnetism · Näe rohkem »
Florida
Florida on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel.
Uus!!: Magnetväli ja Florida · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Magnetväli ja Galaktika · Näe rohkem »
Gauss
Gauss (tähis Gs) on magnetilise induktsiooni mõõtühik CGS-süsteemis.
Uus!!: Magnetväli ja Gauss · Näe rohkem »
Halli efekt
Halli efekti selgituseks: ''B'' ‒ magnetiline induktsioon; ''I'' ‒ elektrivool; ''U''H ‒ Halli pinge, mis tekib magnetvälja ja voolu koosmõjul Halli efekt on niisugune füüsikaline nähtus, mille korral elektrijuhis, mis paikneb püsivas magnetväljas ja mida läbib elektrivool, tekib elektriväli, kusjuures selle elektrivälja suund on risti magnetvälja suunaga ja ka juhti läbiva voolu suunaga. Selle elektrivälja põhjustatud potentsiaalide vahet nimetatakse Halli pingeks UH ja seda väljendab valem kus I on juhti läbiv vool, B ‒ magnetiline induktsioon, d ‒ juhi paksus ja AH ‒ Halli konstant, mis on pöördvõrdeline vabade laengukandjate tihedusega elektrijuhis.
Uus!!: Magnetväli ja Halli efekt · Näe rohkem »
Hans Christian Ørsted
Hans Christian Ørsted Hans Christian Ørsted (kirjutatakse ka Oersted; 14. august 1777 – 9. märts 1851) oli taani füüsik ja keemik.
Uus!!: Magnetväli ja Hans Christian Ørsted · Näe rohkem »
Heinrich Rudolf Hertz
Heinrich Rudolf Hertz (22. veebruar 1857 Hamburg – 1. jaanuar 1894 Bonn) oli saksa füüsik.
Uus!!: Magnetväli ja Heinrich Rudolf Hertz · Näe rohkem »
Hendrik Lorentz
… Hendrik Antoon Lorentz (18. juuli 1853 Arnhem – 4. veebruar 1928 Haarlem) oli hollandi füüsik.
Uus!!: Magnetväli ja Hendrik Lorentz · Näe rohkem »
Induktiivpool
Induktiivpool (lühidalt: pool) on elektroonikakomponent, mida kasutatakse elektriahelates võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina.
Uus!!: Magnetväli ja Induktiivpool · Näe rohkem »
Induktiivsus
Vooluga pooli ümbritsev magnetväli Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus.
Uus!!: Magnetväli ja Induktiivsus · Näe rohkem »
James Clerk Maxwell
James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.
Uus!!: Magnetväli ja James Clerk Maxwell · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Magnetväli ja Jõud · Näe rohkem »
Kompass
18. sajandi asimuutiline kompass Hispaaniast Harilik nõelaga "kuiva" tüüpi kompass Kompass (keskld. compassus – 'ring', 'sirkel') on navigatsiooniline mõõteriist, mille abil saab määrata ilmakaari.
Uus!!: Magnetväli ja Kompass · Näe rohkem »
Kvantelektrodünaamika
Kvantelektrodünaamika (inglise keeles quantum electrodynamics; akronüüm QED) on osakestefüüsikas elektrodünaamika relativistlik kvantväljateooria, mis sisuliselt näitab kuidas interakteeruvad omavahel valgus ja mateeria.
Uus!!: Magnetväli ja Kvantelektrodünaamika · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Magnetväli ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Laengukandja
Laengukandjateks on elektrilaengut kandvad kehad, mis saavad vabalt liikuda.
Uus!!: Magnetväli ja Laengukandja · Näe rohkem »
Lõunapoolus
Antarktika kaart lõunapoolusega Lõunapoolust tähistav vai Lõunapoolus ehk geograafiline lõunapoolus on lõunapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Magnetväli ja Lõunapoolus · Näe rohkem »
Lorentzi jõud
Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu.
Uus!!: Magnetväli ja Lorentzi jõud · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Magnetväli ja Maa · Näe rohkem »
Maa magnetväli
Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
Uus!!: Magnetväli ja Maa magnetväli · Näe rohkem »
Magneetumus
Magneetumus on vektorsuurus, mis iseloomustab füüsikalise keha magneetumist.
Uus!!: Magnetväli ja Magneetumus · Näe rohkem »
Magnet
Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.
Uus!!: Magnetväli ja Magnet · Näe rohkem »
Magnetiline induktsioon
Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.
Uus!!: Magnetväli ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Magnetiline konstant
Magnetiline konstant ehk vaakumi magnetiline läbitavus (ingl vacuum magnetic permeability) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.
Uus!!: Magnetväli ja Magnetiline konstant · Näe rohkem »
Magnetiline läbitavus
Magnetiline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab aine magneetumise võimet.
Uus!!: Magnetväli ja Magnetiline läbitavus · Näe rohkem »
Magnetiline moment
Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.
Uus!!: Magnetväli ja Magnetiline moment · Näe rohkem »
Magnetiline monopoolus
Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).
Uus!!: Magnetväli ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Uus!!: Magnetväli ja Magnetism · Näe rohkem »
Magnetnõel
Magnetnõel näitab suunda orienteerumiskompassis Magnetnõel on pöörlemisteljele asetatud magnet, mis näitab magnetjõudude suunda.
Uus!!: Magnetväli ja Magnetnõel · Näe rohkem »
Magnetomeeter
Kompass on lihtne magnetomeeter, mille nõel pöördub paralleelseks magnetvälja suunaga Magnetomeeter või magnetiline andur on magnetvälja ja magneetumise mõõtmise seade.
Uus!!: Magnetväli ja Magnetomeeter · Näe rohkem »
Magnetostaatika
Magnetostaatika on füüsika haru, mis uurib ühtlase, ajas muutumatu elektrivoolu tekitatud magnetvälju ja sellest tingitud juhtidele mõjuvaid jõude ning nende tasakaalutingimusi.
Uus!!: Magnetväli ja Magnetostaatika · Näe rohkem »
Magnetvälja tugevus
Magnetvälja tugevus ehk magnetväljatugevus on vektorsuurus, mis iseloomustab magnetvälja väärtust välja igas punktis ning igal hetkel.
Uus!!: Magnetväli ja Magnetvälja tugevus · Näe rohkem »
Magnetvoog
Magnetvoog läbi ringikujulise pinna (magnetvälja on kujutatud pinda läbivate jõujoontega) Magnetvoog (tähis &Phi) on füüsikaline suurus, mis väljendab mingit pinda läbiva magnetvälja määra.
Uus!!: Magnetväli ja Magnetvoog · Näe rohkem »
Maxwelli võrrandid
Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.
Uus!!: Magnetväli ja Maxwelli võrrandid · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: Magnetväli ja Meeter · Näe rohkem »
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Uus!!: Magnetväli ja Michael Faraday · Näe rohkem »
Neutrontäht
Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.
Uus!!: Magnetväli ja Neutrontäht · Näe rohkem »
Njuuton
Njuuton (tähis N) on jõu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Magnetväli ja Njuuton · Näe rohkem »
Pöördemoment
Pöördemoment on jõudude kogumi momentide geomeetriline summa, kui jõudude resultant on null.
Uus!!: Magnetväli ja Pöördemoment · Näe rohkem »
Pöörlemissagedus
Pöörlemissagedus (argikeeles ka pöörlemiskiirus või pöörete arv) on täispöörete arv ajaühiku jooksul.
Uus!!: Magnetväli ja Pöörlemissagedus · Näe rohkem »
Püsimagnet
Hoburaudmagnet (rauapuruga) Püsimagnet on magnet, mida püsivalt, alaliselt ümbritseb magnetväli.
Uus!!: Magnetväli ja Püsimagnet · Näe rohkem »
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Magnetväli ja Põhjapoolus · Näe rohkem »
Pierre-Simon Laplace
Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Magnetväli ja Pierre-Simon Laplace · Näe rohkem »
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Uus!!: Magnetväli ja Poolus · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Magnetväli ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Scientific American
1848. aasta esikaas Scientific American on Ameerika Ühendriikides ilmuv populaarteaduslik ajakiri.
Uus!!: Magnetväli ja Scientific American · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Magnetväli ja SI · Näe rohkem »
Siméon Denis Poisson
Siméon Poisson Parun Siméon Denis Poisson (21. juuni 1781 – 25. aprill 1840) oli prantsuse matemaatik, insener ja füüsik, kellel on palju olulisi teaduslikke saavutusi.
Uus!!: Magnetväli ja Siméon Denis Poisson · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Magnetväli ja Spinn · Näe rohkem »
Tesla
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Magnetväli ja Tesla · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Magnetväli ja Vaakum · Näe rohkem »
Väli
Väli on mateeria vorm, mida kutsub esile mõne ainelise keha mingi konkreetne omadus.
Uus!!: Magnetväli ja Väli · Näe rohkem »
Väljajoon
Väljajoon ehk jõujoon on vektorväljaga seotud füüsika mõiste.
Uus!!: Magnetväli ja Väljajoon · Näe rohkem »
Veeber
Veeber on magnetvoo mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).
Uus!!: Magnetväli ja Veeber · Näe rohkem »
Vektor
Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.
Uus!!: Magnetväli ja Vektor · Näe rohkem »
Vektorkorrutis
Vektorkorrutis parema käe koordinaat süsteemis Vektorkorrutis on binaarne tehe kahe kolmemõõtmelises ruumis asuva vektori vahel.
Uus!!: Magnetväli ja Vektorkorrutis · Näe rohkem »
Vektorväli
Vektorväli, mis tekib, kui tasandi punktile (''x'', y'') seatakse vastavusse vektor (−''y'', ''x'') Vektorväljaks nimetatakse vektoranalüüsis funktsiooni, mis seab eukleidilise ruumi (või lokaalselt eukleidilise ruumi) igale punktile vastavusse vektori.
Uus!!: Magnetväli ja Vektorväli · Näe rohkem »
William Thomson
William Thomson, esimene parun Kelvin (Largsi parun Kelvin), tuntud kui lord Kelvin, (26. juuni 1824 Belfast – 17. detsember 1907 Largs) oli iiri-šoti füüsik, matemaatik ja insener.
Uus!!: Magnetväli ja William Thomson · Näe rohkem »
