Kiiremini kui brauser!
159 suhted: Adelheid, Aizpute, Albrecht Achilles, Albrecht von Hohenzollern, Andres Adamson, Anna, Audru mõis, Augsburgi usutunnistus, Balthasar Russow, Barbara, Barnim IX, Christian I, Christian II, Christian III, Christoffer Valkendorf, Christoph von Münchhausen, Christoph von Mecklenburg, Daugava, Dünaburgi komtuur, De facto, Dietrich Behr, Dietrich von Fahrensbach, Dorothea, Dresden, Dundaga, Elisabeth, Erik XIV, Esimese öö õigus, Fahrensbach, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Flensburg, Franz von Siegenhoven, Frederik I, Frederik II, Friedrich II (Brandenburg), Güstrow, Georg von Syburg zu Wischlingen, Gotthard Kettler, Grobiņa, Gustav I Vasa, Haapsalu, Haeska mõis, Härgmäe lahing, Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel), Heinrich Lüdinghausen-Wulff, Hermann II Wesel, Hiiumaa, Hohenzollernid, Ivan Julm, Johann, ..., Johann Albrecht I, Johann Cicero, Johann Renner, Johann Robertus von Geldern, Johann V, Johann von Uexküll (surnud 1583), Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Kaliningrad, Kasti mõis, Katoliku kirik Eestis, Käina, Kõpu, Kihelkonna kihelkond, Kiviloo piiskopilinnus, Klaipėda, Koadjuutor, Koadjuutorivaenus, Kolga mõis, Koluvere piiskopilinnus, Kopenhaagen, Kuldīga, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Kuressaare, Laiuse ordulinnus, Last, Läänemaa stiftifoogt, Lümanda, Lihula, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa kuningas, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Linnased, Lode, Maasilinn, Maasilinna foogtkond, Magnus (eesnimi), Magnus (film), Magnus I, Märjamaa, Mihklipäev, Možaisk, Moritz von Wrangel, Moskva, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Nunn, Ojamaa, Oldenburg, Padise klooster, Pajumõisa, Pärnu, Pärnu komtuur, Pärnu ordulinnus, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põltsamaa, Piltene, Poola kuningas, Porkuni piiskopilinnus, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Riia, Saarde, Saare-Lääne piiskop, Saaremaa, Saaremaa stiftifoogt, Sauga mõis, Sälitis, Sõtke mõis, Staritsa, Stefan Batory, Suvistepüha, Svante Stensson Sture, Taani kuningas, Tallinn, Tallinna komtuur, Tallinna piiskop, Tartu, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tšernjahhovsk, Tiesenhausen, Titus Christiani, Toompea loss, Tori mõis, Uexküll, Ungern-Sternberg, Vana-Pärnu, Vana-Vigala, Vanalõve, Velise mõis, Ventspils, Verden, Vietinghoff, Vigala mõis, Viljandi, Vilnius, Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Wrangell, Zygmunt II August, 1560. aasta Läänemaa ülestõus, 1570, 1577. Laienda indeks (109 rohkem) »
Adelheid
Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.
Uus!!: Magnus ja Adelheid · Näe rohkem »
Aizpute
Aizpute on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Magnus ja Aizpute · Näe rohkem »
Albrecht Achilles
St. Gumbertus (1484) Albrecht III (9. november 1414 – 11. märts 1486) oli Brandenburgi kuurvürst 1471.
Uus!!: Magnus ja Albrecht Achilles · Näe rohkem »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Magnus ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Andres Adamson
Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.
Uus!!: Magnus ja Andres Adamson · Näe rohkem »
Anna
kopti fresko katkend (8. sajand) Leonardo da Vinci. Maarja ja Jeesus koos Annaga (16. sajandi algus) Anna oli Jeesuse ema Maarja ema.
Uus!!: Magnus ja Anna · Näe rohkem »
Audru mõis
Audru mõis (saksa keeles Audern) on endine rüütlimõis Pärnumaa Audru kihelkonnas, mille süda asub tänapäeval Audru alevikus Pärnu linnas Pärnumaal.
Uus!!: Magnus ja Audru mõis · Näe rohkem »
Augsburgi usutunnistus
Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.
Uus!!: Magnus ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »
Balthasar Russow
Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
Uus!!: Magnus ja Balthasar Russow · Näe rohkem »
Barbara
Barbara võib tähendada järgmist.
Uus!!: Magnus ja Barbara · Näe rohkem »
Barnim IX
Barnim IX von Pommern-Stettin Barnim IX (2. detsember 1501 – 2. november 1573) oli Pommeri hertsog 1523–1569.
Uus!!: Magnus ja Barnim IX · Näe rohkem »
Christian I
Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.
Uus!!: Magnus ja Christian I · Näe rohkem »
Christian II
Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.
Uus!!: Magnus ja Christian II · Näe rohkem »
Christian III
See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.
Uus!!: Magnus ja Christian III · Näe rohkem »
Christoffer Valkendorf
Christoffer Valkendorf Christoffer Henningsen Valkendorf (1. september 1525 Glorupi mõis, Fyn – 17. jaanuar 1601 Kopenhaagen) oli Taani aadlik ja riigitegelane.
Uus!!: Magnus ja Christoffer Valkendorf · Näe rohkem »
Christoph von Münchhausen
Christoph von Münchhausen (ka Mönnikhusen) oli Läänemaa stiftifoogt aastatel 1557–1561, arvatava vaheajaga 1558–1559.
Uus!!: Magnus ja Christoph von Münchhausen · Näe rohkem »
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Uus!!: Magnus ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Magnus ja Daugava · Näe rohkem »
Dünaburgi komtuur
Dünaburgi ehk Daugavpilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Dünaburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünaburgi komtuurkonda.
Uus!!: Magnus ja Dünaburgi komtuur · Näe rohkem »
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Uus!!: Magnus ja De facto · Näe rohkem »
Dietrich Behr
Dietrich Behr (u.1505–1575) oli Verdeni piiskopkonnast pärit Taani riigitegelane.
Uus!!: Magnus ja Dietrich Behr · Näe rohkem »
Dietrich von Fahrensbach
Dietrich von Fahrensbach (ka Dirick Varensbeck, ? – pärast aastat 1576) oli Liivimaa ametnik.
Uus!!: Magnus ja Dietrich von Fahrensbach · Näe rohkem »
Dorothea
Dorothea võib tähendada järgmist.
Uus!!: Magnus ja Dorothea · Näe rohkem »
Dresden
Dresden Dresden Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.
Uus!!: Magnus ja Dresden · Näe rohkem »
Dundaga
Dundaga (liivi Duoņig; eesti keeles mööndav ka Tooninga) on küla (lielciems) Lätis Kurzemes Talsi piirkonnas, Dundaga valla halduskeskus.
Uus!!: Magnus ja Dundaga · Näe rohkem »
Elisabeth
Elisabeth on naisenimi.
Uus!!: Magnus ja Elisabeth · Näe rohkem »
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Uus!!: Magnus ja Erik XIV · Näe rohkem »
Esimese öö õigus
"Pravo gospodina". Vassili Polenovi maal 1874. aastast. Moskva, Tretjakovi galerii Esimese öö õigus (ladina keeles ius primae noctis) tähendab feodaalisanda õigust veeta oma pärisorja abiellumise korral pulmaöö (esimene öö) pärisorja pruudiga.
Uus!!: Magnus ja Esimese öö õigus · Näe rohkem »
Fahrensbach
Fahrensbachide vapp Fahrensbach (Varresbeck, Varensbach, Farensbach, Францбеков) oli Reinimaalt pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Magnus ja Fahrensbach · Näe rohkem »
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Uus!!: Magnus ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Flensburg
Flensburg (taani Flensborg, friisi Flansborj) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Lõuna-Schleswigis.
Uus!!: Magnus ja Flensburg · Näe rohkem »
Franz von Siegenhoven
Franz von Siegenhoven, teise nimega Anstel (ka Segenhaven-Anstell) oli Liivi ordu liige ja Tallinna komtuur aastatel 1553–1558.
Uus!!: Magnus ja Franz von Siegenhoven · Näe rohkem »
Frederik I
Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.
Uus!!: Magnus ja Frederik I · Näe rohkem »
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Uus!!: Magnus ja Frederik II · Näe rohkem »
Friedrich II (Brandenburg)
Friedrich II 16. või 17. sajandi kujutluses Friedrich II (19. november 1413 – 10. veebruar 1471), hüüdnimega "Raudne" (der Eiserne) ja mõnikord "Raudhammas" (Eisenzahn), oli Brandenburgi markkrahvkonna kuurvürst 1440.
Uus!!: Magnus ja Friedrich II (Brandenburg) · Näe rohkem »
Güstrow
Güstrow on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal, see on Rostocki kreisi keskus.
Uus!!: Magnus ja Güstrow · Näe rohkem »
Georg von Syburg zu Wischlingen
Georg von Syburg zu Wischlingen (ka Sieburg zu Wisslingen, Sieberg zu Wyschlingen, Siberch jne) oli Liivimaa ordu liige, Dünaburgi komtuur Vene-Liivimaa sõja alguses (1558–1559) ning Liivi ordu mitmekordne saadik Saksa-Rooma riigis aastatel 1554–1561.
Uus!!: Magnus ja Georg von Syburg zu Wischlingen · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Magnus ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Magnus ja Grobiņa · Näe rohkem »
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Uus!!: Magnus ja Gustav I Vasa · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Magnus ja Haapsalu · Näe rohkem »
Haeska mõis
Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas, praeguse Haapsalu linna territooriumil Läänemaal.
Uus!!: Magnus ja Haeska mõis · Näe rohkem »
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Uus!!: Magnus ja Härgmäe lahing · Näe rohkem »
Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Heinrich I (14. juuni 1463 – 23. juuni 1514, Leer), kutsutud Vanemaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1491 kuni oma surmani.
Uus!!: Magnus ja Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel) · Näe rohkem »
Heinrich Lüdinghausen-Wulff
Heinrich Lüdinghausen-Wulff (ka Lüdingshausen-Wulff või Lüdingshausen, genannt Wulf; enne 1510 – 1574) oli Vana-Liivimaa aadlik, enne Liivi sõda Maasilinna foogt ning hiljem Taani valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis.
Uus!!: Magnus ja Heinrich Lüdinghausen-Wulff · Näe rohkem »
Hermann II Wesel
Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.
Uus!!: Magnus ja Hermann II Wesel · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Magnus ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Magnus ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Magnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Johann
Johann on mitme inimese nimi.
Uus!!: Magnus ja Johann · Näe rohkem »
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Uus!!: Magnus ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »
Johann Cicero
Johann Cicero Johann II (2. august 1455 – 9. jaanuar 1499) oli Brandenburgi kuurvürst 1486.
Uus!!: Magnus ja Johann Cicero · Näe rohkem »
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Uus!!: Magnus ja Johann Renner · Näe rohkem »
Johann Robertus von Geldern
Johann(es) Robert(us) von Geldern (umbes 1515 – 29. mai 1572 Tallinn) oli Tallinna vaimulik.
Uus!!: Magnus ja Johann Robertus von Geldern · Näe rohkem »
Johann V
Johann V nime kandvad valitsejad.
Uus!!: Magnus ja Johann V · Näe rohkem »
Johann von Uexküll (surnud 1583)
Johann von Uexküll (surnud 1583) oli Liivimaa aadlik Taani teenistuses.
Uus!!: Magnus ja Johann von Uexküll (surnud 1583) · Näe rohkem »
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Uus!!: Magnus ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Magnus ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Kasti mõis
Kasti mõisa kaart aastast 1888. Redigeerinud Tiit Tilk Kasti mõis (saksa keeles Kasty) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas, mis praeguse haldusjaotuse järgi kuulub Saaremaal Kaarma valla Kasti küla piiridesse.
Uus!!: Magnus ja Kasti mõis · Näe rohkem »
Katoliku kirik Eestis
Roomakatoliku kirik Eestis, ametliku nimega Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev struktuur.
Uus!!: Magnus ja Katoliku kirik Eestis · Näe rohkem »
Käina
Käina on alevik Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Uus!!: Magnus ja Käina · Näe rohkem »
Kõpu
Kõpu on alevik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Magnus ja Kõpu · Näe rohkem »
Kihelkonna kihelkond
Kihelkonna kirik (2005) Kihelkonna kihelkond (lühend Khk; saksa keeles Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Magnus ja Kihelkonna kihelkond · Näe rohkem »
Kiviloo piiskopilinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade idast 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Droonivideo Kiviloo piiskopilinnusest 2021. aasta kevadel Kiviloo piiskopilinnus (saksa keeles Fegefeur, Fegwevr) asub Harjumaal, Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.
Uus!!: Magnus ja Kiviloo piiskopilinnus · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Magnus ja Klaipėda · Näe rohkem »
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Uus!!: Magnus ja Koadjuutor · Näe rohkem »
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Uus!!: Magnus ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »
Kolga mõis
Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Magnus ja Kolga mõis · Näe rohkem »
Koluvere piiskopilinnus
Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.
Uus!!: Magnus ja Koluvere piiskopilinnus · Näe rohkem »
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Uus!!: Magnus ja Kopenhaagen · Näe rohkem »
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Uus!!: Magnus ja Kuldīga · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Magnus ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Magnus ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Magnus ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Uus!!: Magnus ja Kuressaare · Näe rohkem »
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Uus!!: Magnus ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »
Last
Last ehk laadung ehk veos ehk koorem on sõidukile (näiteks autole, laevale, lennukile, kanderaketile vms) laaditud (lastitud) objekt, mis on tõste- või transpordivahendiga teisaldatav.
Uus!!: Magnus ja Last · Näe rohkem »
Läänemaa stiftifoogt
Läänemaa stiftifoogt oli Saare-Lääne piiskopkonna Läänemaa stifti tähtsaim ilmalik võimukandja (stiftifoogt).
Uus!!: Magnus ja Läänemaa stiftifoogt · Näe rohkem »
Lümanda
Lümanda (1977. aastani Aleviku küla) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Magnus ja Lümanda · Näe rohkem »
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Uus!!: Magnus ja Lihula · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Magnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Magnus ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
Uus!!: Magnus ja Liivimaa konföderatsioon · Näe rohkem »
Liivimaa kuningas
Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.
Uus!!: Magnus ja Liivimaa kuningas · Näe rohkem »
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Uus!!: Magnus ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Magnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Linnased
Odralinnased Linnased (Saaremaal ka maged) on idandatud teravili, mida kasutatakse peamiselt õlle, kalja ning mitmete pagaritoodete, aga ka piirituse või pärmi valmistamisel.
Uus!!: Magnus ja Linnased · Näe rohkem »
Lode
Lode suguvõsa aadlivapp Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.
Uus!!: Magnus ja Lode · Näe rohkem »
Maasilinn
Maasilinna varemed Maasilinn ehk Maasi linnus (saksa keeles Soneburg) on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Saaremaa vallas Maasi külas.
Uus!!: Magnus ja Maasilinn · Näe rohkem »
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Uus!!: Magnus ja Maasilinna foogtkond · Näe rohkem »
Magnus (eesnimi)
Magnus on mehenimi.
Uus!!: Magnus ja Magnus (eesnimi) · Näe rohkem »
Magnus (film)
"Magnus" on 2007.
Uus!!: Magnus ja Magnus (film) · Näe rohkem »
Magnus I
Magnus I ja Magnuse nimelisi valitsejaid on olnud mitu.
Uus!!: Magnus ja Magnus I · Näe rohkem »
Märjamaa
Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.
Uus!!: Magnus ja Märjamaa · Näe rohkem »
Mihklipäev
Neli peainglit: Gabriel, Miikael, Uriel, ja Raafael Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril.
Uus!!: Magnus ja Mihklipäev · Näe rohkem »
Možaisk
Možaisk on linn Venemaal Moskva oblastis, Možaiski rajooni keskus.
Uus!!: Magnus ja Možaisk · Näe rohkem »
Moritz von Wrangel
Moritz von Wrangel (ka Mauritius von Wrangel; mõnikord kasutati tema nime ka ilma aadliseisusele viitava partiklita "von") oli Tallinna piiskop (täpsemalt elekt ehk valitud piiskop) aastatel 1558–1560.
Uus!!: Magnus ja Moritz von Wrangel · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Magnus ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Magnus ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Magnus ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Nunn
Nunn on vaimsele elule pühendunud naisisik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi (katoliku kirikus) vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige.
Uus!!: Magnus ja Nunn · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Magnus ja Ojamaa · Näe rohkem »
Oldenburg
Oldenburgi kesklinn, sealhulgas Püha Lamberti kirik Oldenburg on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Magnus ja Oldenburg · Näe rohkem »
Padise klooster
Padise kloostri varemed Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.
Uus!!: Magnus ja Padise klooster · Näe rohkem »
Pajumõisa
Pajumõisa on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Magnus ja Pajumõisa · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Magnus ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu komtuur
Pärnu komtuur (saksa keeles Komtur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.
Uus!!: Magnus ja Pärnu komtuur · Näe rohkem »
Pärnu ordulinnus
Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.
Uus!!: Magnus ja Pärnu ordulinnus · Näe rohkem »
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
Uus!!: Magnus ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Uus!!: Magnus ja Põltsamaa · Näe rohkem »
Piltene
Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.
Uus!!: Magnus ja Piltene · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Magnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Porkuni piiskopilinnus
Porkuni linnuse rekonstruktsioon Porkuni piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal.
Uus!!: Magnus ja Porkuni piiskopilinnus · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Magnus ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Magnus ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Magnus ja Riia · Näe rohkem »
Saarde
Saarde on küla Saarde vallas Pärnu maakonnas.
Uus!!: Magnus ja Saarde · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Magnus ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Magnus ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa stiftifoogt
Saaremaa stiftifoogt oli Saare-Lääne piiskopkonna Saaremaa stifti tähtsaim ilmalik võimukandja (stiftifoogt).
Uus!!: Magnus ja Saaremaa stiftifoogt · Näe rohkem »
Sauga mõis
Sauga mõisa pärnaallee Sauga mõis eestvaates märtsis aastal 2021 Sauga mõis (saksa keeles Sauck) oli linnamõis Pärnu kihelkonnas Pärnumaal Sauga jõe alamjooksul.
Uus!!: Magnus ja Sauga mõis · Näe rohkem »
Sälitis
Sälitis või säilitis on endisaegne mahu- ja massiühik.
Uus!!: Magnus ja Sälitis · Näe rohkem »
Sõtke mõis
Sõtke mõis (ka Sõtküla mõis; saksa keeles Sötküll) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Magnus ja Sõtke mõis · Näe rohkem »
Staritsa
Staritsa 1912. aastal Staritsa on linn Venemaal Tveri oblastis, Staritsa rajooni keskus.
Uus!!: Magnus ja Staritsa · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Magnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Suvistepüha
Suvistepüha (koos ümbritsevate päevadega suvisted) on eesti rahvakalendri ja maausu püha.
Uus!!: Magnus ja Suvistepüha · Näe rohkem »
Svante Stensson Sture
Svante Sture Krahv Svante Stensson Sture (1. mai 1517 Stockholmi kuningaloss – 24. mai 1567 Uppsala loss) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Västerviki krahv.
Uus!!: Magnus ja Svante Stensson Sture · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Magnus ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Magnus ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna komtuur
Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.
Uus!!: Magnus ja Tallinna komtuur · Näe rohkem »
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Uus!!: Magnus ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Magnus ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Magnus ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Magnus ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tšernjahhovsk
Tšernjahhovsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Tšernjahhovski rajooni keskus.
Uus!!: Magnus ja Tšernjahhovsk · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Magnus ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Titus Christiani
Titus Christiani (18. september 1853 Valga – 3. detsember 1919 Tartu) oli baltisakslasest Eesti ajaloolane ja arhivaar.
Uus!!: Magnus ja Titus Christiani · Näe rohkem »
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Uus!!: Magnus ja Toompea loss · Näe rohkem »
Tori mõis
Tori mõis (saksa keeles Torgel) oli riigimõis Tori kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Magnus ja Tori mõis · Näe rohkem »
Uexküll
Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Magnus ja Uexküll · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Magnus ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Vana-Pärnu
Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.
Uus!!: Magnus ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »
Vana-Vigala
Vana-Vigala on Raplamaa küla Märjamaa valla põhjaosas Jädivere-Silla maantee ääres ning Vigala jõe mõlemal kaldal.
Uus!!: Magnus ja Vana-Vigala · Näe rohkem »
Vanalõve
Vanalõve (ka Vana-Lõve) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Magnus ja Vanalõve · Näe rohkem »
Velise mõis
Velise mõis (saksa keeles Schloß Felx) oli rüütlimõis Vigala kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Magnus ja Velise mõis · Näe rohkem »
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Uus!!: Magnus ja Ventspils · Näe rohkem »
Verden
Verden an der Aller (ka Verden (Aller) või lihtsalt Verden) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Verdeni kreisi keskus.
Uus!!: Magnus ja Verden · Näe rohkem »
Vietinghoff
Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Magnus ja Vietinghoff · Näe rohkem »
Vigala mõis
Vigala mõisa all võidakse mõelda järgmist.
Uus!!: Magnus ja Vigala mõis · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Magnus ja Viljandi · Näe rohkem »
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Uus!!: Magnus ja Vilnius · Näe rohkem »
Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Wilhelm (u. 1425 – 7. juuli 1503), kutsutud Nooremaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Uus!!: Magnus ja Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen) · Näe rohkem »
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Uus!!: Magnus ja Wilhelm von Fürstenberg · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Magnus ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
Wrangell
Wrangell (ka Wrangel) (vene keeles Врангель) on Varangu mõisa järgi nime saanud põlisaadlisuguvõsa.
Uus!!: Magnus ja Wrangell · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Magnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1560. aasta Läänemaa ülestõus
1560.
Uus!!: Magnus ja 1560. aasta Läänemaa ülestõus · Näe rohkem »
1570
1570.
Uus!!: Magnus ja 1570 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Magnus ja 1577 · Näe rohkem »
