Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Mais ja Nisu
Mais ja Nisu on 63 ühist asja (Unioonpeedia): Alaniin, Aminohapped, Argentina, Arginiin, Asparagiinhape, Üheidulehelised, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, Botaanika, C-vitamiin, Carl von Linné, Eesti Entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Fenüülalaniin, Fosfor, Glütsiin, Glutamiinhape, Hispaania, Itaalia, Kaalium, Kalorsus, Kaltsium, Katteseemnetaimed, Kõrrelised, Kõrreliselaadsed, Kõrs, Kiudained (toit), ..., Kreeka, Lüsiin, Leutsiin, Lipiidid, Magneesium, Mangaan, Mineraaltoiteained, Muld, Naatrium, Perekond (bioloogia), Proliin, Raud, Riis, Sahhariidid, Sööt, Seleen, Seriin, Sugukond (bioloogia), Taimed, Tärklis, Türosiin, Teravili, Toitained, Treoniin, Tsink, Tuhk, Valgud, Valgus (kirjastus), Valiin, Vask, Vegetatsiooniperiood, Vesi, Vitamiinid. Laienda indeks (33 rohkem) »
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Alaniin ja Mais · Alaniin ja Nisu ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Mais · Aminohapped ja Nisu ·
Argentina
Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.
Argentina ja Mais · Argentina ja Nisu ·
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Arginiin ja Mais · Arginiin ja Nisu ·
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Asparagiinhape ja Mais · Asparagiinhape ja Nisu ·
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Üheidulehelised ja Mais · Üheidulehelised ja Nisu ·
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
B1-vitamiin ja Mais · B1-vitamiin ja Nisu ·
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
B2-vitamiin ja Mais · B2-vitamiin ja Nisu ·
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
B3-vitamiin ja Mais · B3-vitamiin ja Nisu ·
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
B5-vitamiin ja Mais · B5-vitamiin ja Nisu ·
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
B6-vitamiin ja Mais · B6-vitamiin ja Nisu ·
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Botaanika ja Mais · Botaanika ja Nisu ·
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
C-vitamiin ja Mais · C-vitamiin ja Nisu ·
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Carl von Linné ja Mais · Carl von Linné ja Nisu ·
Eesti Entsüklopeedia
"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastail 1932–1937 ja viidi põhiosas lõpule.
Eesti Entsüklopeedia ja Mais · Eesti Entsüklopeedia ja Nisu ·
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mais · Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nisu ·
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Fenüülalaniin ja Mais · Fenüülalaniin ja Nisu ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Fosfor ja Mais · Fosfor ja Nisu ·
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Glütsiin ja Mais · Glütsiin ja Nisu ·
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Glutamiinhape ja Mais · Glutamiinhape ja Nisu ·
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Hispaania ja Mais · Hispaania ja Nisu ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Itaalia ja Mais · Itaalia ja Nisu ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaalium ja Mais · Kaalium ja Nisu ·
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Kalorsus ja Mais · Kalorsus ja Nisu ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Mais · Kaltsium ja Nisu ·
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Katteseemnetaimed ja Mais · Katteseemnetaimed ja Nisu ·
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Kõrrelised ja Mais · Kõrrelised ja Nisu ·
Kõrreliselaadsed
Kõrreliselaadsed (Poales) on õistaimede hõimkonda üheiduleheliste klassi kuuluv rohttaimede selts.
Kõrreliselaadsed ja Mais · Kõrreliselaadsed ja Nisu ·
Kõrs
Hariliku lehistähkbambuse (''Phyllostachys bambusoides'') kõrred Kõrs on seest õõnes taimevars, mis koosneb sõlmevahedest ja sõlmedest.
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Kiudained (toit) ja Mais · Kiudained (toit) ja Nisu ·
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Kreeka ja Mais · Kreeka ja Nisu ·
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Lüsiin ja Mais · Lüsiin ja Nisu ·
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Leutsiin ja Mais · Leutsiin ja Nisu ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Lipiidid ja Mais · Lipiidid ja Nisu ·
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Magneesium ja Mais · Magneesium ja Nisu ·
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Mais ja Mangaan · Mangaan ja Nisu ·
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Mais ja Mineraaltoiteained · Mineraaltoiteained ja Nisu ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Mais ja Naatrium · Naatrium ja Nisu ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Mais ja Perekond (bioloogia) · Nisu ja Perekond (bioloogia) ·
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Mais ja Proliin · Nisu ja Proliin ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Riis
Väliskestaga riisiterad (''Oryza glaberrima'') Üleujutatud riisipõllud Riisitaimede istutamine Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias Riisi kuivatamine pärast koristust Riisipõllud mäenõlvadel Erinevad riisisordid Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Mais ja Sahhariidid · Nisu ja Sahhariidid ·
Sööt
Sööt ehk loomatoit on põllumajandusloomadele ja lemmikloomadele antav toit.
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Mais ja Seleen · Nisu ja Seleen ·
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Mais ja Seriin · Nisu ja Seriin ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Mais ja Sugukond (bioloogia) · Nisu ja Sugukond (bioloogia) ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Mais ja Taimed · Nisu ja Taimed ·
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Mais ja Tärklis · Nisu ja Tärklis ·
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Mais ja Türosiin · Nisu ja Türosiin ·
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Mais ja Teravili · Nisu ja Teravili ·
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Mais ja Toitained · Nisu ja Toitained ·
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Mais ja Treoniin · Nisu ja Treoniin ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Mais ja Tsink · Nisu ja Tsink ·
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Mais ja Valgud · Nisu ja Valgud ·
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Mais ja Valgus (kirjastus) · Nisu ja Valgus (kirjastus) ·
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Mais ja Valiin · Nisu ja Valiin ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Mais ja Vegetatsiooniperiood · Nisu ja Vegetatsiooniperiood ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mais ja Nisu ühist
- Millised on sarnasused Mais ja Nisu
Võrdlus Mais ja Nisu
Mais on 159 suhted, samas Nisu 160. Kuna neil ühist 63, Jaccard indeks on 19.75% = 63 / (159 + 160).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mais ja Nisu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
