Sisukord
664 suhted: Aažio, Aažioteooria, Aare, Ažiotaaž, Abimajand, Abitootmine, Adraraha, Agraar-tööstuskompleks, Agraarühiskond, Agraarsektor, Aheldatud väärtused referentsaasta järgi, Ahelindeks, Ainetu toode, Ajategurimajandus, Akreditiiv, Aktsia, Aktsiabörs, Aktsiakapital, Aktsiaorder, Aktsiate esmane avalik pakkumine, Aktsiis, Aktsionär, Alampalk, Allhange, Alltöövõtja, Alternatiivraha, Ametkondlikkus, Ammendumine, Amortisatsioon, Annuiteet, Annuiteetlaen, AOL-tehnika, Apostill, Arbitraaž, Arengumaade võlakriis, Arvelduskonto, Arvelduspäev, Astmeline tulumaks, ATTAC, Austria koolkond, Autarkia, Autoriseerimine, Avalik haldus, Avalik hüvis, Avalik sektor, Avaliku sektori ökonoomika, Avatud majandus, Ükssarvik (ettevõte), Üldtunnustatud raamatupidamisprintsiibid, Ärilt ärile otseturundus, ... Laienda indeks (614 rohkem) »
- Majanduse loendid
- Majandusteadus
Aažio
Aažio (itaalia aggio) on vahe väärtpaberi tegeliku hinna (börsihind, kurss, turuväärtus) ning sellest madalama nominaalhinna (nimiväärtus, nominaalväärtus) vahel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aažio
Aažioteooria
Aažioteooria ehk intressiteooria on Eugen von Böhm-Bawerki raamatus "Kapital und Kapitalzins" esitatud teooria, mis seletab intressi sellega, et praeguste hüviste väärtus ja hind on suuremad kui samasugustel hüvistel tulevikus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aažioteooria
Aare
Aare on väärisasjade kogum, mille tarbimine või müümine on pikaks ajaks edasi lükatud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aare
Ažiotaaž
Ažiotaaž ehk aažiospekulatsioon on finantsspekulatsioon, mis põhineb aažiol.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ažiotaaž
Abimajand
Abimajand oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus käitise või asutuse juurde kuuluv põllumajandusettevõte, mis varustas selle töötajaid või hoolealuseid või kasvandikke põllumajandussaadustega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Abimajand
Abitootmine
Abitootmine on ettevõtte tootmistegevuse osa, mis teenindab põhitootmist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Abitootmine
Adraraha
Adraraha oli Eesti ala talupoegade rahamaks, mille suurus sõltus adramaades arvestatud talu suurusest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Adraraha
Agraar-tööstuskompleks
Põllumajandus on agraartööstuskompleksi tähtsaim osa Agraartööstuskompleks (lühendina ATK) on omavahel tihedalt seotud majandusharude rühm, mille ülesandeks on põllumajandustooraine tootmine ja töötlemine ning selleks soodsate tingimuste loomine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Agraar-tööstuskompleks
Agraarühiskond
Agraarühiskond (inglise keeles agrarian society või agricultural society) on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Agraarühiskond
Agraarsektor
Agraarsektor ehk põllumajanduslik sektor on mingi riigi majanduse primaarse sektori osa, kuhu kuuluvad põllumajandusega tegelevad ettevõtted.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Agraarsektor
Aheldatud väärtused referentsaasta järgi
Aheldatud väärtused referentsaasta järgi on referentsaasta järgi ahelindeksiga arvutatud väärtused (referentsaasta väärtus korrutatakse arvestusperioodi ahelindeksiga).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aheldatud väärtused referentsaasta järgi
Ahelindeks
Ahelindeks on majandusarvestuses ja statistikas järjestikuste arvestusperioodide aheldamiseks loodud kumulatiivne indeks, mis näitab komponendi kasvu võrreldes referentsaastaga.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ahelindeks
Ainetu toode
Ainetu toode ehk mitteaineline toode ehk mittemateriaalne toode ehk immateriaalne toode on ostu-müügi objekt majanduslikus käibes, mis ei ole ei aineline ese ega voog (nt elektrienergia), vaid esineb teatud laadi tegevusena või teabe edastamisena.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ainetu toode
Ajategurimajandus
Ajategurimajanduses on niihästi maksud kui ka palgad proportsioonis tööajaga.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ajategurimajandus
Akreditiiv
Akreditiiv on rahvusvahelises kaubanduses hästi tuntud ja levinud arveldusviis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba, teenuse või muu sarnase eest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Akreditiiv
Aktsia
Venetsueela El Gallao kaevandusfirma aktsiasertifikaat 1887. aastast Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsia
Aktsiabörs
Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiabörs
Aktsiakapital
Aktsiakapital (inglise keeles share capital) aktsiaseltsile kuuluv aktsiatega kaetud kapital.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiakapital
Aktsiaorder
Aktsiaorder on börsimaaklerile esitatud kliendi nõue osta või müüa orderil määratud kogus väärtpabereid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiaorder
Aktsiate esmane avalik pakkumine
Aktsiate esmane avalik pakkumine (inglise keeles Initial Public Offering, lühendatult IPO) ehk aktsiate avalik esmaemissioon on ettevõtte aktsiate esmakordne avalik müük.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiate esmane avalik pakkumine
Aktsiis
Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiis
Aktsionär
Aktsionär on füüsiline isik või juriidiline isik, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, seega võib aktsionärile viidata ka kui ettevõtte ehk aktsiaseltsi omanikule.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Aktsionär
Alampalk
Alampalk ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär (Eestis 2009. aastast kehtiva töölepingu seaduse järgi töötasu alammäär, 1994–2009 kehtinud palgaseaduse järgi palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Alampalk
Allhange
Allhange (inglise k. subcontract) on detailide või valmistoodangu valmistamine ning ka teenuse osutamine teisele ettevõttele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Allhange
Alltöövõtja
Tööandja, töövõtja ja alltöövõtjate seoseid kirjeldav töövõtuahel Alltöövõtja on allhanke korras tellijale toodet valmistav või teenust osutav isik või ettevõte, mis on sõlminud lepingu peatöövõtjaga kõigi või mõnede kohustuste täitmiseks tellija ja peatöövõtja vahel sõlmitud lepingust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Alltöövõtja
Alternatiivraha
Chiemgauer – Saksa kohalik raha Alternatiivraha võetakse kasutusele maksevahendina olukorras, kus ametlikult kehtiva raha kasutamine on raskendatud (likviiduskriis), see on kaotanud usaldusväärsuse (hüperinflatsioon) või seda kasutatakse võimu teostamise vahendina ja ebaõiglaste majandussuhete kinnistamiseks (nt võlaraha) ning inimesed on sellest aru saanud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Alternatiivraha
Ametkondlikkus
Ametkondlikkus (ka korporatiivne konkurents, ametkonnaegoism, haruegoism) on juhtimise valdkonnas ilmnev negatiivne nähtus, mis väljendub oma ametkonna (või ministeeriumi, tootmis- või rahvamajandusharu) huvide järjekindlas esiplaanile seadmises isegi siis, kui see tekitab kogu rahvamajanduse ja paljude teiste tootmisharude arendamisele silmanähtavat kahju.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ametkondlikkus
Ammendumine
Ammendumine on mingi ressursi (enamasti loodusressursi) lõpuni ärakasutatuks ehk väljakurnatuks muutumine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ammendumine
Amortisatsioon
Amortisatsioon ehk amortiseerimine on põhivahendite (tootmishooned, seadmed, masinad) väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Amortisatsioon
Annuiteet
Annuiteet (ingl annuity) on võrdsete intervallide järgi toimuvad võrdse suurusega maksed kindla tähtaja jooksul.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Annuiteet
Annuiteetlaen
Annuiteetlaen on laen, mille igakuine laenumakse on muutumatu suurusega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Annuiteetlaen
AOL-tehnika
AOL-tehnika (inglise annual overlap) on teatav meetod sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamisel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja AOL-tehnika
Apostill
Apostill (vpr. apostiller, lad. postilla) on tunnistus, mis väljastatakse ametlikule dokumendile, mida soovitakse kasutada välisriigis.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Apostill
Arbitraaž
Arbitraaž on väärtpaberite või kauba samaaegne ostmine ja müümine eri turgudel eesmärgiga teenida riskivaba kasumit turuhindade erinevuselt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Arbitraaž
Arengumaade võlakriis
Arengumaade võlakriis (inglise debt crisis) on väga suureks muutunud välisvõlg, mis tekkis arengumaades 1980.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Arengumaade võlakriis
Arvelduskonto
Arvelduskonto ehk arveldusarve on isiku pangakonto, millel kajastatakse kõik arveldused (sissetulekud, väljaminekud, kohustused) käimasoleva kokkuleppelise arveldusperioodi kohta.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Arvelduskonto
Arvelduspäev
Arvelduspäev on päev, mil maksja pank või maksetehingu täitmisega seotud maksevahendaja või saaja pank on maksetehingu tegemiseks vajalikuks arvelduseks avatud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Arvelduspäev
Astmeline tulumaks
Astmeline tulumaks on sissetuleku maksustamine riigi poolt nii, et sissetuleku muutudes muutub ka maksumäära protsent ja üleminekukohti nimetatakse astmeks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Astmeline tulumaks
ATTAC
ATTAC (Association pour la Taxation des Transactions pour l' Aide aux Citoyens 'Kodanike Abiks Tehingute Maksustamise Assotsiatsioon') on aktivistide organisatsioon, mis taotleb börsitehingutele maksu kehtestamist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja ATTAC
Austria koolkond
Austria koolkond on majandusmõtte koolkond, mis eristub teistest järgmiste tunnuste poolest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Austria koolkond
Autarkia
Autarkia (kr autarkeia 'enesega rahuldumine') on toimetulek omavahenditega, riikide rahuldumine oma ressurssidega ja sellega kaasnev sisse- ja väljaveo piiramine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Autarkia
Autoriseerimine
Autoriseerimine ehk volitamine on protsess, mis annab (või keelab) õiguse ligi pääseda (võrgu)ressurssidele või ka teatud sooritamisõiguste või rolli määramine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Autoriseerimine
Avalik haldus
Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Avalik haldus
Avalik hüvis
Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Avalik hüvis
Avalik sektor
Institutsionaalsest aspektist on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõtted.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Avalik sektor
Avaliku sektori ökonoomika
Avaliku sektori ökonoomika (inglise keeles public economics) on majandusteaduse haru, mis uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamise, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Avaliku sektori ökonoomika
Avatud majandus
Avatud majandus on aktiivsetes suhetes teiste riikide majandustega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Avatud majandus
Ükssarvik (ettevõte)
Ükssarvik (inglise keeles unicorn) on kujundlik väljend erakapitalil põhineva idufirma kohta, mille väärtus on üle 1 miljardi USA dollari.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ükssarvik (ettevõte)
Üldtunnustatud raamatupidamisprintsiibid
Üldtunnustatud raamatupidamisprintsiibid ehk GAAP-printsiibid (inglise keeles GAAP, Generally Accepted Accounting Principles) on raamatupidamisaruannete rahvusvaheliselt üldtunnustatud printsiibid, mis on valdavad USA raamatupidamispraktikas.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Üldtunnustatud raamatupidamisprintsiibid
Ärilt ärile otseturundus
Ärilt ärile otseturundus ehk B2B-turundus (lühend inglise keelest: business-to-business) on turundusliik, kus kauba või teenuse ost-müük korraldatakse kahe ettevõtte vahel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ärilt ärile otseturundus
Baasaasta
Võrdlusaasta ehk baasaasta on andmekogumi arvestusaasta, mille andmetega võrreldakse järgneva(te) perioodi(de) andmeid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Baasaasta
Bartertehing
Bartertehing (inglise keeles barter) on mõiste, mis iseloomustab kaupade ja teenuste otsevahetust tasaarvelduse kaudu ilma raha maksevahendina kasutamata.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Bartertehing
Basel I
Basel I või Baseli kapitalikokkulepe on Baseli Pangajärelevalve Komitee (BCBS) välja töötatud rahvusvaheliste pangandusnormide kogum, milles on sätestatud finantsasutuste minimaalsed kapitalinõuded.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Basel I
Basel II
Basel II on Baseli pangajärelevalve komitee loodud kapitali adekvaatsuse raamistik, mis on suunatud pankadele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Basel II
Börs
Kursitabloo Hamburgi börsil Börs on organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega (börsikaupadega), näiteks metallide ja teiste toorainetega, ning nende derivatiividega kauplemiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Börs
Börsil kaubeldav fond
Börsil kaubeldav fond (ingl exchange-traded fund ehk ETF) sarnaneb investeerimisfondiga, olles väärtpaberite või mõne muu alusvara kogum.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Börsil kaubeldav fond
Bilansikirje
Bilansikirje on majandusüksuste igapäevases jooksvas raamatupidamises kasutatav konto nimetus koos saldoga, kirjutatuna bilansi aktiva- või passivapoolele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Bilansikirje
Bilansiväline kirje
Bilansiväline kirje on majandusüksuse (ka kreediasutused) igapäevases jooksvas raamatupidamises kasutatava bilansivälise konto nimetus koos saldoga, mis on kirjendatud bilanssi väljaspool selle kokkuvõttesummat.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Bilansiväline kirje
Bilanss
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Bilanss
Binoommudel
Binoommudel (inglise keeles binomial options pricing model) on numbriline meetod optsioonide hindamiseks, mille esmakordselt avaldasid Cox, Ross ja Rubinstein aastal 1979.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Binoommudel
Bretton Woodsi institutsioonid
Bretton Woodsi institutsioonid (inglise keeles Bretton Woods institutions) moodustasid rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteemi ehk Bretton Woodsi süsteemi aastatel 1944–1971, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus seotud dollariga ja valuutakursid stabiilsena.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Bretton Woodsi institutsioonid
Bretton Woodsi konverents
Bretton Woodsi konverents toimus 1.–23.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Bretton Woodsi konverents
BRIC
Mitte segi ajada ühendusega BRICS. BRIC on majandusteaduse mõiste, millega tähistatakse kiiresti arenevate turgudega riike Brasiiliat, Venemaad, Indiat ja Hiinat (inglise keeles Brazil, Russia, India, China).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja BRIC
Briifimine
Briifimine on agentuurile lähteülesande andmine. Briifimine ja kampaania planeerimine Briifis on vaja leida vastused järgmistele küsimustele: - Keda me üritame mõjutada? - Kuidas kavatseme neid mõjutada? - Millal kavatseme neid mõjutada? Briifingu eesmärk on korraldada: - õige sõnumi liikumine - õigetele inimestele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Briifimine
Brutopalk
Brutopalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, mille hulka on arvutatud seaduse järgi kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Brutopalk
Chicago koolkond (majandusteadus)
Chicago koolkond oli Chicago koolides moodustunud liberaalsete majandusteadlaste grupp, kes käisid välja teooria, et turg on parim alternatiiv mistahes muule ühiskonna organiseerimise moodusele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Chicago koolkond (majandusteadus)
Datoveksel
Datoveksel ehk tähtajaveksel on veksel, mille maksetähtpäev sõltub mingi tähtaja möödumisest veksli väljakirjutamise päevast.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Datoveksel
Deebetkaart
Deebetkaart on maksekaart, mida saab kasutada sularaha asemel, sooritades oste.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Deebetkaart
Deebetmakse
Deebetmakse on rahanduses üks sularahata arveldamise instrumente.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Deebetmakse
Defitsiit
Majanduses on defitsiit ehk liigne nõudlus olukord, kus nõudlus toote või teenuse järele ületab pakkumise turul.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Defitsiit
Deflatsioon
Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Deflatsioon
Deindustrialiseerumine
Deindustrialiseerumine (ka desindustrialiseerumine) on sotsiaal-majanduslik muudatuste protsess, mis on põhjustatud tööstusliku tootmise, eriti rasketööstuse või tehaste kõrvaldamisest või tootmismahu vähendamisest ühes piirkonnas.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Deindustrialiseerumine
Dematerialiseerimine
Dematerialiseerimine on kaupade ja teenuste materjali- ja energiakulu vähendamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dematerialiseerimine
Demograafilis-majanduslik paradoks
Riikide sündimuse üldkordaja ja SKP graafik, 2009. Kujutatud on ainult riike, kus on üle 5 miljoni elaniku Demograafilis-majanduslik paradoks ehk demograafiline paradoks on riigisisene või riikidevaheline pöördvõrdeline seos varanduse ja sündimuse vahel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Demograafilis-majanduslik paradoks
Devalveerimine
Devalveerimine ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Devalveerimine
Dirigism
Dirigism (prantsuskeelsest sõnast diriger, 'suunama') on majanduslik doktriin, mida iseloomustab tugev riigi suunav mõju turumajandusele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dirigism
Disinflatsioon
Disinflatsiooni ei tohi segi ajada deflatsiooniga.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Disinflatsioon
Diskonteerimine
Diskonteerimine on tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Diskonteerimine
Diskontomäär
Diskontomäär (inglise keeles discount rate) on keskpangast kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Diskontomäär
Diskrimineerimine tööturul
Diskrimineerimine tähendab töö-ökonoomikas inimeste eristamist nende kvalifikatsiooni või võimete seisukohast ebaoluliste tunnuste alusel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Diskrimineerimine tööturul
Distributism
Distributism on majandusteooria, mis soovib jagada tootmisvõimalused (kapital, tööjõud, loodusressursid) nii paljude inimeste vahel kui võimalik.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Distributism
Dividend
Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dividend
Doonor (majandus)
Arenguabi andva riigi või organisatsiooni üldtermin.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Doonor (majandus)
Dotatsioon
Dotatsioon on nii rahaline annetus, riiklik toetussummade maksmine ettevõtete kulude ja/või kahjude katmiseks või ka juurdemakse.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dotatsioon
Dow Jones
Dow Jonesi tööstuskeskmise indeksi väärtus aastatel 1896–CURRENTYEAR Dow Jones ehk Dow Jonesi indeks ehk Dow Jonesi tööstuskeskmine (inglise keeles ametlikult Dow Jones Industrial Average, lühendid DJIA, Dow 30, INDP) on maailma autoriteetseim börsiindeks, mille pakkus välja Charles Dow 1884.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dow Jones
Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid
Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid on 1999.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid
Duaalne majandus
Duaalne majandus on majanduse jagunemine kaheks väga erineva arengutasemega sektoriks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Duaalne majandus
Dumping
Dumping ehk hõlvemüük ehk hõivemüük (ka damping; inglise keeles dumping) on kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinnaga, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Dumping
E-arve
E-arve on XML-vormingus arve, mis liigub elektroonilises keskkonnas tarkvarasüsteemide vahel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja E-arve
E-majandus
Elektrooniline majandus ehk e-majandus on majandustegevus, mis põhineb digitaalsetel tehnoloogiatel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja E-majandus
E-raha
Raha erinevaid vorme ja nende emiteerijaid selgitav diagramm E-raha ehk elektrooniline-raha on sularaha (paberaha või münt)samaväärne digitaalne vaste ning see võib olla nii tarkvara- kui ka riistvarapõhine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja E-raha
Eelarve
Eelarve on arvuliselt väljendatud rahaline plaan tulude (ehk sissetulekute laekumise - kust ja kui suures ulatuses raha laekub) ning kulude (ehk väljaminekute arvestuse - millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse) suhte väljendamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eelarve
Eelarveaasta
Eelarveaasta on ühe aasta pikkune ajavahemik, mille kohta koostatakse tulude ja kulude finantsplaan.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eelarveaasta
Eelkommunikatsioon
Eelkommunikatsion on keskpanga kasutatav instrument rahapoliitika mõjususe suurendamiseks, et kujundada avalikkuse ootusi tulevaste sammude osas (sh. tulevased intressimäärad, avaturuoperatsioonide mahud ning ajastamine jms).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eelkommunikatsioon
Eesti eksport
Eesti eksport on Eestis toodetud kaupade või toodete turustamine väljaspool Eestit.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eesti eksport
Eesti energeetika
VKG Ojamaa kaevandus Eesti energeetika hõlmab energia (sh elektri- ja soojusenergia ning kütuse) tootmist ja tarbimist Eestis ning selle eksporti ja importi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eesti energeetika
Eesti finantsaruandluse standard
Eesti finantsaruandluse standard (varem Eesti hea raamatupidamistava) on vastavalt kehtiva raamatupidamise seaduse § 17 lõike 1 kohaselt finantsarvestuse korraldamises ja finantsaruandluses kasutatavad arvestuspõhimõtted ning informatsiooni esitusviis, mis peavad olema kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetega ja ühega järgmisest kahest finantsaruandluse standardist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eesti finantsaruandluse standard
Eesti maksusüsteem
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eesti maksusüsteem
Eesti pangandus
See artikkel räägib pangandusest Eestis.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eesti pangandus
Eesti rahapoliitika
Eesti rahapoliitika on 2011.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eesti rahapoliitika
Eetiline investeering
Eetiline investeering (ka sotsiaalselt vastutustundlik investeering) on investeering, mis ei ole vastuolus keskkonna või inimarengu eetiliste põhimõtetega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eetiline investeering
Ehitusettevõte
Ehitusettevõte on ehitusega tegelev ettevõte.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ehitusettevõte
Ehitushinnaindeks
Ehitushinnaindeks on indeks, mis väljendab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ehitushinnaindeks
Ekspluateerimine
Ekspluateerimine on marksistlikus majandusteaduses ideoloogias tootmisvahendite omanikuna (ekspluataator) võõra tööjõu oma huvides ära kasutamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ekspluateerimine
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eksport
Eksportkultuur
Eksportkultuur on kultuurtaim, mida kasvatatakse selle saaduste ekspordiks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eksportkultuur
Eksportvili
Eksportvili ehk müügivili ehk ekspordiks kasvatatavad põllumajandussaadused (inglise keeles cash crop) on sellised põllumajandussaadused, mida arengumaad kasvatavad eelkõige ekspordiks, mitte oma tarbeks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eksportvili
Elatusmajandus
Elatusmajandus ehk naturaalmajandus (inglise keeles subsistence economy) on majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Elatusmajandus
Elatustase
Elatustase (ka elustandard, elatusstandard) on riigi, rahva või mõne rahvastikurühma (kogukonna) vaimsete ja aineliste vajaduste rahuldamise üldine ja keskmine tase.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Elatustase
Elektrooniline maksevahend
Elektrooniline maksevahend (inglise keeles electronic payment instrument) on maksevahend, mille omaja saab käsutada rahalisi õigusi elektroonilistes kanalites.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Elektrooniline maksevahend
Eluasemelaen
Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme ümberkujundamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eluasemelaen
Emaettevõte
Emaettevõte on ettevõte, millel on üks või enam tütarettevõtet.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Emaettevõte
Emiteerimistulu
Emiteerimistulu on tulu, mille emitent ehk raha väljaandja (näiteks keskpank või riigikassa) teenib raha nimiväärtuse ja raha valmistamiseks kasutatud materjalide väärtuse vahena.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Emiteerimistulu
Energiabörs
Energiabörs on süsteem energia ostmiseks ja müümiseks kasutades energia hinna kujundamiseks nõudlust ja pakkumist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Energiabörs
Energiakriis
Energiakriis on olukord, kus energiakandjate pakkumine mingis piirkonnas või kogu maailmas jääb nende nõudlusele tunduvalt alla.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Energiakriis
Eraettevõte
Eraettevõte on eraomandil põhinev ettevõte.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eraettevõte
Erakaup
Erakaup on hüvis, mida ostetakse tarbimise eesmärgil.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Erakaup
Eraldis
Eraldis ehk assigneering on majanduses teatud normide või eeskirjade kohaselt mingil kindlal eesmärgil kasutamiseks eraldatav rahasumma.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Eraldis
Erasektor
Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Erasektor
Erastamine
Erastamine ehk privatiseerimine ehk denatsionaliseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt (kohalik omavalitsus või riik) üle erasektorile (ehk tulundussektor ehk ärisektor – eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Erastamine
Ergutusmaks
Ergutusmaks ehk stimuleeriv maks (inglise incentive tax või tax incentive) on maksumaksjate majandustoiminguid mõjutama mõeldud maks ehk tootjate ja tarbijate käitumise muutmiseks kehtestatud maks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ergutusmaks
Esimene Maailm
Esimese Maailma riigid on märgitud sinise värviga Esimene Maailm (ka vähemusmaailm) on pärast II maailmasõda kasutusse tulnud mõiste, mille all mõeldakse rikkaid kapitalistlikke tööstusriike (enamik Euroopa riike, USA, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Esimene Maailm
Esindaja
Esindaja on esindussuhtes olev isik kes esindab isikut või isikute rühma esindusõigust tõendava dokumendi, kas seaduse, volituse või akti alusel, tehingute tegemisel, huvide kaitsmisel, kohtus esindamisel jpm.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Esindaja
Esindamisprobleem
Esindamisprobleemi (inglise keeles ''principal''-''agent'' ''problem'') kasutatakse politoloogias ja majandusteaduses.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Esindamisprobleem
Ettevõte
Ettevõte on õiguslikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga tegutsev majandusüksus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõte
Ettevõtja
Ettevõtja on isik, kes tegutsedes ettevõtte vormis pakub oma nimel tasu eest püsivalt kaupu või teenuseid, kannab ettevõtte tegevusega seotud riske ning omandab ettevõttest saadavat ettevõtjatulu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtja
Ettevõtlus
Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtlus
Ettevõtluskeskkond
Ettevõtluskeskkonnaks on keskkond, kus tegutseb ettevõtja.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtluskeskkond
Ettevõtluspoliitika
Ettevõtluspoliitika (inglise keeles enterprise policy) on ühiskonnas soodsate majanduslike tingimuste loomine ettevõtlusega tegelemiseks ja ettevõtluse edendamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtluspoliitika
Ettevõtlusvorm
Ettevõtlusvormid (company forms) - Ettevõtlusvorme kasutatakse, et ettevõtet teostada ja eristada.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtlusvorm
Ettevõtte ühiskondlik vastutus
Ettevõtte ühiskondlik vastutus ehk vastutustundlik ettevõtlus on kontseptsioon ja juhtimisvahend, mille alusel ettevõtted integreerivad sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid vabatahtlikult oma tegevusse ning suhetesse huvirühmadega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtte ühiskondlik vastutus
Euribor
1 kuu euribor 1991–2011 Euribor ehk EURIBOR (inglise Euro Interbank Offered Rate, euro üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär) on intressimäär, millega kõrge reitinguga pank on nõus laenama raha eurodes teisele kõrge reitinguga pangale ning mida arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste puhul tähtajaga kuni 12 kuud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Euribor
Euroopa Majanduspiirkond
pisi Euroopa Majanduspiirkond (EMP) on 1994.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Euroopa Majanduspiirkond
Evolutsiooniline majandusteooria
Evolutsiooniline majandusteooria (ka evolutsiooniline majandusteadus; inglise evolutionary economics) on osa peavoolu majandusest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Evolutsiooniline majandusteooria
Evolutsiooniline mänguteooria
Evolutsiooniline mänguteooria on mänguteooria haru, mis käsitleb erinevate käitumisviiside "ellujäämist" konkurentsis ja tekkivaid tasakaalulisi lahendeid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Evolutsiooniline mänguteooria
Faktooring
Faktooring on tehing, milles antakse ostjate tasumata müügiarved edasi finantsettevõttele, kes maksab müüjale teenustasu eest arve täissummas välja.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Faktooring
Füüsilisest isikust ettevõtja
Füüsilisest isikust ettevõtja (lühend FIE) on füüsiline isik, kes tegeleb majandustegevusega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Füüsilisest isikust ettevõtja
Füsiokraadid
Füsiokraatide liikumisele aluse pannud teos Füsiokraadid, kes ise nimetasid endid ökonomistideks (économistes), olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes moodustasid majandusteadusliku koolkonna Prantsusmaal 16.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Füsiokraadid
Finantsanalüüs
Finantsanalüüs (ka finantsaruannete analüüs või raamatupidamisanalüüs) on ettevõtte, allsektori või projekti elujõulisuse, stabiilsuse ja tasuvuse analüütiline hindamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsanalüüs
Finantsinspektsioon (üldmõiste)
Finantsinspektsioon on finantsjärelevalvet teostav riigiasutus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsinspektsioon (üldmõiste)
Finantsinstrument
Finantsinstrumentidega kaubeldakse börsidel (foto: Wikipedia) Finantsinstrument (ingl financial instrument) on rahaline leping eri osaliste vahel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsinstrument
Finantsjuhtimine
Finantsjuhtimine (inglise keeles financial management) on juhatuse süstematiseeritud tegutsemine ettevõtte raha efektiivse kasutamise eesmärgil.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsjuhtimine
Finantskapital
Finantskapital on iga raamatupidamiskohustuslase majanduslik ressurss, mille väärtust saab mõõta rahas.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantskapital
Finantskriis
Finantskriis ehk rahanduskriis on olukord, milles.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantskriis
Finantspüramiid
Finantspüramiid Finantspüramiid on pettuseprojekt, mis positsioneerib ennast kui kasumlik investeering.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantspüramiid
Finantsplaneerimine
Finantsplaneerimine on tegevus, mille käigus selgitatakse välja, kuidas on ettevõttel võimalik saavutada oma strateegilised eesmärgid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsplaneerimine
Finantsrisk
Finantsrisk on võimalus või oht, et mõni tegevus või sündmus mõjutab ettevõtte majanduslikku seisundit ebasoodsalt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsrisk
Finantsspekulatsioon
Finantsspekulatsioon ehk spekulatsioon on finantsinstrumendi ostmine eesmärgiga see suhteliselt lühikese aja pärast kasumiga maha müüa (lühikeseks müümise korral on tehingute järjekord vastupidine ehk kõigepealt müüakse ning seejärel ostetakse).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsspekulatsioon
Finantsteenused
Finantsteenused on majanduslikud teenused, mida pakub rahanduse tööstus, mis hõlmab ettevõtteid, kes käitlevad raha, nagu näiteks krediidiühistud, pangad, krediitkaardiettevõtted, kindlustusfirmad, raamatupidamisettevõtted, börsimaaklerid, investeerimisfondid, üksikjuhid ja mõningad riigi spondeeritud ettevõtted.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsteenused
Finantsturg
Finantsturg on turg, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägis ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsturg
Finantsvara
Finantsvara (financial asset) on immateriaalne vara, mille väärtus leitakse lepingulise nõude põhjal.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsvara
Finantsvõimendus
Finantsvõimendus on võõrfinantseeringu (laenud, võlakirjad, eelisaktsiad) kaasamine ettevõtte omanike tulude suurendamise eesmärgil.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Finantsvõimendus
Fiskaalpoliitika
Fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Fiskaalpoliitika
Fordism
Fordism (nimetatud Henry Fordi järgi) on kaasaegne sotsiaalmajanduslik süsteem, mis põhineb masstoodangul ja selle eesmärgiks on toota standarditud odavat kaupa.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Fordism
Forvard
Forvard kuulub tuletisinstrumentide alla.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Forvard
Frantsiis
Frantsiis (inglise keeles franchise) on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisilepingus sätestatud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Frantsiis
Futuur
Futuur on tehing ja väärtpaber, mille puhul on lepingupooltel kohustus osta või müüa kindlat alusvara varem kokkulepitud ajal, hinnaga ja kohas.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Futuur
Garantii
* Müügigarantii on müüja või tootja lubadus müüdud asi ettenähtud tingimustel välja vahetada, parandada või tagada mõnel muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele;.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Garantii
Geograafiline tööjaotus
Geograafiline tööjaotus on tööjaotus piirkondade vahel, mis toimub nende piirkondade mingit tööstus- või põllumajandustoodangu tootmisel või teenuste pakkumisel spetsialiseerumine ning nendega vahetus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Geograafiline tööjaotus
Georgism
Henry George Georgism on majanduslik ideoloogia, mis põhineb Ameerika majandusteadlase Henry George'i kirjutistel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Georgism
Gini koefitsient
Gini koefitsient ehk Gini kordaja on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Gini koefitsient
Globaalne ümberorienteerumine
Globaalne ümberorienteerumine ehk globaalne relokaliseerumine (inglise global relocalisation) on kogukonna tasandil asetleidev praktiline vastus maailma valitsuste võimetusele reageerida mõjusalt kriitilistele ressursi- ja sotsiaalsetele probleemidele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Globaalne ümberorienteerumine
Globaalne kapitalism
Globaalne kapitalism ehk globaalne kapitalistlik süsteem ehk kapitalistlik maailmamajandus on maailmamajandus, mida iseloomustab kogu maailma ulatuses toimuv vaba kauplemine kaupade ja teenustega ning kapitali vaba liikumine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Globaalne kapitalism
Globaalsed ühisvarad
Globaalne ühisomand ehk globaalsed ühisvarad (inglise global commons) on Maa ja selle atmosfääri eluliselt tähtsad osad (käsitletavad ühisvaradena), mis ei saa kuuluda mitte ühegi isiku ega riigi kontrolli alla ning mida kõik saavad vabalt kasutada.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Globaalsed ühisvarad
Hüperinflatsioon
Hüperinflatsioon on olukord, kus inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hüperinflatsioon
Hüpoteek
Hüpoteek (inglise keeles mortgage law) on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hüpoteek
Hüpoteeklaen
Hüpoteeklaen ehk kinnisvaralaen on laen, mille tagatiseks on kinnisvara.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hüpoteeklaen
Heaoluökonoomika
Heaoluökonoomika (inglise welfare economics) on majandusteooria haru, milles uuritakse seda, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud saavutamaks suurimat hüve hulka ning sotsiaalset õiglust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Heaoluökonoomika
Heckscheri-Ohlini teoreem
Heckscheri-Ohlini teoreem on üks neljast kriitilisest Heckscheri-Ohlini mudeli teoreemist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Heckscheri-Ohlini teoreem
Herfindahli-Hirschmani indeks
Herfindahl-Hirschmani indeks (lühend HHI) on mikroökonoomikas kasutatav indeks kõigi turul tegutsevate äriühingute turuosade kohta, andes suuremate äriühingute turuosadele proportsionaalselt suurema kaalu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Herfindahli-Hirschmani indeks
Hind
Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hind
Hinna ja kasumi suhe
Aktsia hinna ja kasumi suhe (inglise keeles price-to-earnings ratio, lühendatult P/E) on finantsnäitaja, mida kasutatakse aktsia suhtelise väärtuse iseloomustamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hinna ja kasumi suhe
Hinnadiskriminatsioon
Hinnadiskriminatsioon (inglise keeles price discrimination) on hinnapoliitika, kus samasuguse hüvise eest küsitakse erinevatelt ühiskonna gruppidelt erinevat hinda.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hinnadiskriminatsioon
Hinnakujundus
Graafik hinnakujunemisest Hinnakujundus on protsess, kus ettevõte kujundab hinna, millega ta on valmis oma tooteid ja teenuseid müüma.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hinnakujundus
Hinnastamine
Hinnastamine (inglise keeles pricing) on müüdava kauba või osutatava teenuse müügihinna, hinnakirjade või -tariifide väljatöötamise ja kujundamise ühekordne või järjepidev toiming, mille aluseks võetakse üldjuhul ettevõtte hindade kujundamise poliitika ja majanduslikud huvid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hinnastamine
Hinnavõrdlus
Hinnavõrdlus on sarnaste kaupade hindade võrdlemine ja nende põhjal ostuotsuste tegemine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hinnavõrdlus
Hoiu-laenuühistu
Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu, mis pakub oma liikmele hoiustamisvõimalust ja laene, sealhulgas tarbijakrediiti, hüpoteeklaene ja faktooringut.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hoiu-laenuühistu
Hoius
Hoiuseks ehk deposiidiks ehk tagatisrahaks (ladina keeles depositum 'hoiustamistoiming ja -mõju') nimetatakse raha, mis on antud finantsasutusse hoiule kogumise või hoiustamise eesmärgil.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hoius
Hoiustamine
Hoiustamine on majandusliku vahendi loomine eesmärgiga kas oma raha kõrvale panna ja sellelt intressitulu teenida või majandusliku turvalisuse loomise vahend säästude või tagatisena.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hoiustamine
Hollandi tõbi
Hollandi tõbi (inglise Dutch disease) on majandustermin, millega peetakse enamasti silmas olukorda, kus loodusvarade kurnavast kasutamisest saadava tulu kasv toob kaasa töötleva sektori vähenemise.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hollandi tõbi
Horisontaalne integratsioon
Horisontaalne integratsioon on tootmisprotsessi samas faasis tegutsevate ettevõtete ühise omaniku kontrolli alla ühendamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Horisontaalne integratsioon
Hotellimajandus
Hotellimajandus koosneb majutus-, toitlustus-, meelelahutus- ja kõigi lisateenuste osutamisest majutusasutustes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Hotellimajandus
IBAN
IBAN (lühend ingliskeelsest nimetusest International Bank Account Number) on panganduses rahvusvaheline pangakonto number.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja IBAN
Idufirma
Idufirma (inglise keeles start-up või startup) on ettevõte, mis on loodud eesmärgiga leida korratav ja skaleeruv ärimudel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Idufirma
Impordikvoot
Impordikvoot on koguseline piirang imporditavale tootele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Impordikvoot
Industrialiseerimine
Tööstuspiirkond Dortmuntis Saksamaal 1910 Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Industrialiseerimine
Inflatsioon
Inflatsioon 2019 Inflatsioon on raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Inflatsioon
Inimkapital
Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Inimkapital
Inimressurss
Raudteetöölised Indias Inimressurss (inglise keeles human resources) ehk tööjõud on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi jõupingutusi, et toota kaupu ja osutada teenuseid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Inimressurss
Inkassonõue
Inkassonõue ehk inkasso ehk inkassoarveldus (inglise keeles collection, saksa keeles Inkasso) on rahanduses maksemeetod, mille puhul maksja (ostja) makse väljastatakse nõudjale (müüja) esitajapanga kaudu veksli, tšeki, kviitungi või muu dokumendi alusel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Inkassonõue
Institutsionaalne majandusteadus
Institutsionaalne majandusteadus on suunatud inimeste loodud institutsioonide rollide mõistmisele majanduselus toimuvates tegevustes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Institutsionaalne majandusteadus
Intress
Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Intress
Intressimäär
Intressimäär on intressisumma, mida laenuvõtjad maksavad raha kasutamise eest kindla perioodi jooksul.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Intressimäär
Investeerimisfond
Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib Finantsinspektsioonilt asjaomase loa saanud kutseline fondivalitseja.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Investeerimisfond
Investeerimiskonto
Investeerimiskonto on pangakonto, mille abil on võimalik finantsvaralt teenitava tulu maksustamist edasi lükata.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Investeerimiskonto
Investeering
Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Investeering
Investeeringute tootlus
Investeeringute tootlus (sageli lühend ROI ingliskeelsest sõnast return on investment) mõõdab investeeritud ressurssidest saadavat kasu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Investeeringute tootlus
Investor
Investor on iga isik või organisatsioon, kes paigutab kapitali, et teenida sellelt kasumit ja kasvatada oma vara.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Investor
ISO 9362
ISO 9362 on ettevõtete tunnuskoodide (inglise keeles Business Identifier Codes, lühend BIC) standardvormingu (tuntud ka kui SWIFT BIC, BIC-kood, SWIFT-ID või SWIFT-kood) definitsioon, mille on tunnustanud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (International Organization for Standardization ehk ISO).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja ISO 9362
Jaekett
Jaekett on jaeettevõtete ühendus, mis tegutseb ühe nime all ühtse ideoloogia alusel, kaupade sisseost toimub tsentraalselt, ühtlustatud on hinna- ja kaupade asetuse strateegia jne.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jaekett
Jaepangandus
Jaepangandus, mida nimetatakse ka tarbijapanganduseks, on teenuse osutamine pangalt pigem avalikkusele, mitte ettevõtetele, või muudele pankadele, mida sageli nimetatakse hulgimüügipanganduseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jaepangandus
Jagamismajandus
Kaart maailma piirkondadega, kus Uberil oli 2015. aastal õigusprobleeme Jagamismajandus (inglise keeles sharing economy) on majandustegevus, mille käigus jagatakse ajutiselt ja omandiõigust üle andmata alakasutatud ressursse, seda enamasti isikult-isikule (P2P).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jagamismajandus
Järelmaks
Järelmaks (ameerika inglise keeles installment, inglise keeles instalment, saksa keeles Ratenzahlung) on kaubanduses müüja ja ostja kokkulepe, mille kohaselt ostja tasub ostusumma teatud suurusega osamaksetena teatud perioodi jooksul.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Järelmaks
Järelturg
Järelturg (inglise aftermarket) ehk teisene turg (inglise secondary market) on finantsturg, kus kaubeldakse juba varem väljalastud finantsinstrumentidega, nagu aktsiad, võlakirjad, optsioonid, futuurid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Järelturg
Jätkusuutlik ettevõtlus
Jätkusuutlik ettevõtlus on ettevõtte tegevus ja tavad, mis arvestavad keskkonnahoidlikke ja sotsiaalseid eesmärke ning loodusvarade säästvat tarbimist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jätkusuutlik ettevõtlus
Jätkusuutlik majandus
Jätkusuutlik majandus ehk majanduslik jätkusuutlikkushttp://www.usip.org/guiding-principles-stabilization-and-reconstruction-the-web-version/end-notes/sustainable-economy on majanduse liik, kus inimesed saavad tegeleda töövalikutega, mis on osa seadusega piiratavast ettearvatavast ökoloogilise valitsemise süsteemist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jätkusuutlik majandus
Jevonsi paradoks
William Stanley Jevons (1877) Jevonsi paradoks (ka Jevonsi efekt) ilmneb majanduses siis, kui tehnoloogia areng või valitsuse poliitika suurendab ressursi kasutamise efektiivsust (vähendab igaks kasutuseks vajalikku kogust), kuid kasutuskulude langus suurendab selle nõudlust, suurendades, mitte vähendades ressursside kasutamist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jevonsi paradoks
Jooksevkonto
Jooksevkonto ehk maksebilansi jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Jooksevkonto
Juhtimine
Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Juhtimine
Juriidiline isik
Juriidiline isik (inglise keeles legal person) on isikute ja/või varade ühendus, mida õiguskord on isikuna tunnustanud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Juriidiline isik
Kaal 0%
Kaal 0% ehk 0%-line kaal ehk nullprotsendiline kaal on kõige madalam vara riskikategooria.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaal 0%
Kahekordse kirjendamise põhimõte
Kahekordse kirjendamise põhimõte on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises kasutatav majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, mille puhul iga majandustehingu kirjendamisel kantakse see läbi (vähemalt) kahe konto.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kahekordse kirjendamise põhimõte
Kaitsetööstus
Kaitsetööstus ehk sõjatööstus on tootmisharu, mis tegeleb sõjatehnika tootmise, korrashoiu ja arendamisega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaitsetööstus
Kalatööstus
Maailma veeorganismide toodang miljonites tonnides aastakümneti: looduslike veeorganismide püük (sinisega) ja kasvatatud veeorganismide püük (rohelisega) Kalatööstus (inglise fishing industry) on toiduainetööstuse haru, mis püüab, töötleb, kasvatab, säilitab, veab, turustab ja müüb kala, aga ka muid veeorganisme ja nende saadusi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kalatööstus
Kapital
Mõiste „kapital“ märgib asju (maaomand, loodusvarad, hooned, loomad, masinad, raha ja patendid), mida kasutades loovad inimesed tooteid, mille järel on turul nõudlus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kapital
Kapitalism
Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kapitalism
Kapitaliturg
New Yorgi Börsi börsisaal, mis on üks suurimaid sekundaarseid kapitaliturge maailmas. 2013. aastast toimib New Yorgi börs elektrooniliselt, kuid selle hübriidne struktuur võimaldab mõningaid tehinguid sooritada näost näkku. Kapitaliturg (inglise keeles capital market) on pikaajaliste finantstehingute turg, kus kaubeldakse võlakirjade ja mitmesuguste laenutoodetega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kapitaliturg
Kasum
Kasum (kahjum) (profit) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kasum
Kasumiaruanne
Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kasumiaruanne
Kaubabörs
Kaubabörs on börs, millel kaubeldakse vahetatavate kaupadega, näiteks toorainete, põllumajandusaaduste või toiduainetega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaubabörs
Kaubakäive
Kaubakäive on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaubakäive
Kaubakäive (sadamas)
Kaubakäive sadamas on sadama töö tulemuslikkuse hindamise mõõdupuu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaubakäive (sadamas)
Kaubandus
Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaubandus
Kaubanduspoliitika
Kaubanduspoliitika (mida nimetatakse ka rahvusvaheliseks kaubanduspoliitikaks) on valitsuse poliitika, mis reguleerib rahvusvahelist kaubandust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaubanduspoliitika
Kaup
Kaubad kaupluse riiulitel Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kaup
Kauplus
Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus Nõuni kauplus on näide väiksemast maapoest Kauplus ehk pood on kaupade ostu-müügikoht, kus on müügisaal.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kauplus
Kavandatud vananemine
Eluea lühendamine Philipsi rösteris: tootel on liiga palju lisafunktsioone, mis muudavad selle kallimaks, kuid töökindlus on rangelt piiratud garantiiajaga Kavandatud vananemine (ka tööea lühendamine) on majandusskeem, mis põhineb ettekavatsetult lühikese kõlblikkusajaga toodete loomisel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kavandatud vananemine
Käendaja
Käendaja (ka käemees) on isik, kes võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku võetud laenu eest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käendaja
Käendusleping
Käendusleping on leping, mis reguleerib võlaõiguslikku käendussuhet.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käendusleping
Käibekapital
Käibekapital on käibevarasse investeeritud kapital, mis muudetakse rahaks ehk rahastatakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul). Käibekapital hõlmab käibevarade ringlust, s.o käibevarasse tehtavate investeeringute juhtimist ja lühiajaliste kohustuste kasutamist, mille tulemusel lüheneb kapitaliseotuse aeg ning paraneb ettevõtte likviidsus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käibekapital
Käibevara
Käibevara (inglise keeles floating assets, saksa keeles die Gegenstände des Umlaufvermögens, soome keeles vaihto-omaisuus) on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed, ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevad rahasummad ehk käibekapital.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käibevara
Käitumisökonoomika
Käitumisökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib, kuidas inimesed käituvad, vastandudes seejuures "ratsionalistlikule" majandusteooriale.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käitumisökonoomika
Käive
Käive (inglise keeles revenue, turnover, sales) on ettevõtte põhitegevusest, kas kaupade või teenuste müügist, saadav sissetulek.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käive
Käsipant
Käsipant (ingl possessory pledge) on vallasasjale seatud pant, mille puhul asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käsipant
Käsitööline
potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käsitööline
Käsumajandus
Käsumajandus on majandus, milles.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Käsumajandus
Külapood
Külapood on maapiirkonnas asuv kauplus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Külapood
Kõrvalfirma
Kõrvalfirma (inglise keeles spin-off ja sellest toortõlkena kasutatud, kuid mittesoovitatav termin: spin-off-firma) on teadus- ja arendusasutuse, sh kõrgkooli juures töötav ettevõte, mille ülesandeks on uute kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate tehnoloogiate turustamisele kaasa aitamine ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni alusel areneva ettevõtluse soodustamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kõrvalfirma
Keskkonnajuhtimine
Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje (inglise keeles environmental management) on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Keskkonnajuhtimine
Keskkonnajuhtimissüsteem
Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Keskkonnajuhtimissüsteem
Keskkonnamajandus
Keskkonnamajandus ehk keskkonnaökonoomika (ka keskkonnaökonoomia, bioökonoomika, ökonoloogia) on majandusteaduse haru, mis uurib ühiskonna ja keskkonna vastastikuste seoste majanduslikku külge.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Keskkonnamajandus
Keskkonnamaks
Keskkonnamaks on majanduslik meede, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Keskkonnamaks
Keskpank
Keskpank on avalik-õiguslik põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on hoida hinnastabiilsust ehk tagada raha ja raharingluse stabiilsus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Keskpank
Kindlustus
Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kindlustus
Kindlustusasutus
Kindlustusasutus (ka: kindlustusselts; inglise keeles insurance company, insurer, underwriter) on selts, mis müüb kindlustusvõtjatele kindlustusi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kindlustusasutus
Kinnine tootmistsükkel
Kinnine tootmistsükkel ehk suletud tootmistsükkel on tootmisprotsess tootmise keskkonnamõju vähendamiseks, kus abimaterjalina kasutatavad ained (nt vesi, õhk, kemikaalid) viiakse kordus- ja taaskasutusse.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kinnine tootmistsükkel
Kinnisasi
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk) asjaks ehk õiguse objektiks olemise kontekstis.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kinnisasi
Kinnisvaramajandus
Kinnisvaramajandus on majandusharu, mis tegeleb kinnisvara arendamise, loomise, majandamise ning müümisega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kinnisvaramajandus
Kinnisvaraturg
Kinnisvaraturg on kinnisvaraga tegelev turg (mikroökonoomika mõistes).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kinnisvaraturg
Kirjendamine
Kirjendamine ehk kirjendi tegemine on raamatupidamiskohustuslaste jooksvas asjaajamises majandustehingute teadaolevate andmete kandmine mis tahes dokumendile või registrisse).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kirjendamine
Klassikaline majandusteadus
Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Klassikaline majandusteadus
Kliiring
Kliiring (inglise keeles clearing 'klaarimine'), ka tasaarvestus (inglise keeles set-off), on vastastikune võlakohustuste tasaarvestus, mis võib toimuda pankade vahendusel, sularahata tasaarvelduse või riikidevahelise tasaarveldusena.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kliiring
Kogu omamiskulu
Kogu omamiskulu (inglise keeles total cost of ownership või TCO) on vara ostu-, paigaldus-, kasutamis-, uuendamis- ja haldamiskulud kokku.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kogu omamiskulu
Kogutoodang
Kogutoodang on tootja või tootjate rühma poolt mingi ajavahemiku jooksul toodetu või selle hulk, mida väljendatakse arvuliselt, mahuliselt, kaaluliselt või rahaliselt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kogutoodang
Koguvara käive
Koguvara käive on likviidsuse suhtarv, mis näitab, kui tõhusalt ettevõte kasutab oma varasid müügitulu loomiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Koguvara käive
Kohustis
Kohustis (inglise keeles liability) on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kohustis
Kohustuslik kogumispension
Kohustuslik kogumispension ehk teine pensionisammas on kogumispension, mida makstakse lisaks riiklikule pensionile ja mida Eestis reguleerib 2001 vastu võetud kogumispensionide seadus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kohustuslik kogumispension
Kohustuslik reserv
Kohustuslik reserv on summa, mida pangad peavad hoidma keskpangas hoiuste ja laenude kattevarana.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kohustuslik reserv
Kolmas Maailm
Esimene Maailm (sinine), Teine Maailm (punane) ja Kolmas Maailm (roheline), 1970. aastate keskpaik Kolmas Maailm (ka enamusmaailm) on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere riike, millest paljud olid 20.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kolmas Maailm
Kommertsiaalsus
Kommertsiaalsus on nähtus, mille puhul toodang, tegevus, kujundus vm.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kommertsiaalsus
Kommertspank
Kommertspank on asutus, mis pakub finantsteenuseid, milleks on hoiuste vastuvõtt, ärilaenude andmine ja põhiliste investeerimisvõimaluste pakkumine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kommertspank
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kompanii
Kompensatoorne fiskaalpoliitika
Kompensatoorne fiskaalpoliitika (inglise compensatory fiscal policy) on poliitika, millel on kriisivastane ja täielikku tööhõivet tagav toime, hoolimata sellest, missugused on selle rakendamise muud tagajärjed.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kompensatoorne fiskaalpoliitika
Kondratjevi lained
Kondratjevi lained (ka Kondratieffi lained, supertsüklid, pikad lained või K-lained) on mõiste, millega iseloomustatakse siinuselisi tsükleid modernses kapitalistlikus majanduses.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kondratjevi lained
Konsortsium
Konsortsium on ajutise kokkuleppe alusel tegutsev mitme panga või tööstuskompanii ühendus, mille eesmärk on suurte finantsoperatsioonide sooritamine või suurte tööstus- või transpordiobjektide rajamine; teatav ettevõtete koondis.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Konsortsium
Konsumerism
Konsumerism on tarbimisühiskonnale omane mõtteviis ja käitumine, mis väljendub kaupade ja teenuste tarbimises üle vajaduste.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Konsumerism
Konto
Konto (ka arve; inglise keeles account) on raamatupidamises ja panganduses vahend majanduslike tehingute ja vahendite arvestamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Konto
Konto debiteerimine
Konto debiteerimine (inglise keeles debiting an account) ehk debiteerimine on raamatupidamiskohustuslaste jooksvas raamatupidamises majandustehingute kirjendamine kontodel, mille käigus tehakse sissekanne konto deebetpoolele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Konto debiteerimine
Kontojääk
Kontojääk on kontol olev rahasumma.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kontojääk
Kontsern
Kontsern on kahest või mitmest ettevõttest koosnev majanduslik tervik, kus emaettevõttel on üksi või koos sama kontserni kuuluvate ettevõtetega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarettevõttes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kontsern
Koonddokument
Koonddokument on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises üheliigiliste algdokumentide põhjal koostatav dokument.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Koonddokument
Krediidi kulukuse määr
Krediidi kulukuse määr näitab protsentuaalselt laenust tulenevat tegelikku kulu laenuvõtjale aastas, selleks võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, mis kliendil tuleb tasuda.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Krediidi kulukuse määr
Krediidiasutus
Krediidiasutus (ka: laenuasutus) on pank või ühistupank.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Krediidiasutus
Krediidirisk
Krediidirisk on tehingu vastaspoolest lähtuv risk, et klient ei täida krediidiasutuse ees lepingujärgseid kohustusi kokkulepitud tingimuste kohaselt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Krediidirisk
Krediitkaart
Krediitkaardid Krediitkaart on pangakaart, millega on võimalik teha mitmesuguseid makseid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Krediitkaart
Kullastandard
Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kullastandard
Kulu
Kulu on kõige üldisemas mõttes raha või mistahes majandusressursi loovutamine teisele isikule.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kulu
Kulude plaanimine
Koostades projektiplaani, on vaja planeerida ka enda kulutusi selle raames.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kulude plaanimine
Kulumine (majandus)
Kulumine on põhivahendite tarbimisväärtuse vähenemine nende kasutamisaja jooksul.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kulumine (majandus)
Kulupõhine hinnastamine
Kulupõhine hinnastamine (inglise keeles cost-plus pricing) on kauba- või teenuseühiku hinna kindlakstegemine teatud algoritmi kohaselt toimuva arvutuse tulemusena, mille käigus selgitatakse välja kaubapartii ostmise, tootmise või teenuse osutamisega seotud kulud, määratakse kindlaks soovitav kasumimäär ja jagatakse tulemus toote- või teenuseühikule.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kulupõhine hinnastamine
Kvaliteedikulud
Kvaliteedikulud ehk kvaliteedikulude kontseptsioon (ka kvaliteedi hind ehk omaduste hind (inglise keeles cost of quality (COQ); quality costs) on kvaliteedijuhtimise kontseptsioon, mille on välja töötanud mitu kvaliteediguru, kasutades erinevaid lähenemisviise. Kvaliteedikulude kontseptsiooni peetakse silmas kvaliteedi tagamisele pühendunud ettevõtetes tehtavaid tegevusi, sh kulutusi, saavutamaks kvaliteedi vastavust nõuetele ning parandamaks tootlikkust ja protsesse.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kvaliteedikulud
Kvaternaarne sektor
Kvaternaarne sektor on majandussektor, mis hakati eristama 20. sajandi viimasel kümnendil ning mille koosseisu kuuluvad kõrgelt arenenud tehnoloogiaga majandusharud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kvaternaarne sektor
Kviitung
pisi Kviitung (prantsuse keeles quittance) on ametlik trükitud või elektrooniline tõend, mis tõestab raha, vara, väärtuslike paberite või asjade vastuvõtmist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kviitung
Kvoot
Kvoot on millegi jaoks kehtestatud piirmäär.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Kvoot
Laen
Laen ehk krediit on võlgnevuse liik.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Laen
Laenu vahetamine looduskaitse vastu
Laenu vahetamine looduskaitse vastu (ka võlgade kustutamine looduskaitse eest; inglise debt-for-nature swap) on leping võlgades oleva riigi ja laenuandja vahel, millega riik vabastatakse osaliselt või täielikult võlast, kui ta võtab endale teatud keskkonnakaitselisi kohustusi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Laenu vahetamine looduskaitse vastu
Laissez-faire
Laissez-faire ehk laissez faire ehk laisser-faire (väljend tuleb prantsuskeelsest ütlusest laissez faire, laissez passer – 'laske teha, laske juhtuda'; itaalia keeles lasciate fare) on oma algses tähenduses füsiokraatidelt pärinev printsiip, mille kohaselt riik peaks hoiduma majandusellu sekkumast.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Laissez-faire
Laostav kasv
Laostav kasv on üldiste majandusolude, eriti väliskaubandusolude halvenemine majanduse kasvu tagajärjel, nii et pärast märgatava kasvu toimumist on maa halvemas seisundis kui enne seda.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Laostav kasv
Lapstööjõud
Lapstööjõud on alla 15-aastaste (Rahvusvahelise Tööhõiveorganisatsiooni (ILO) järgi) tööhõive ehk osalemine majandustegevuses osalise või täistööajaga.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Lapstööjõud
Latifundium
Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Latifundium
Läbipaistev pangakonto
Läbipaistev pangakonto (inglise keeles transparent account) on pangakonto, millel toimuvad tehingud on täielikult läbipaistvad.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Läbipaistev pangakonto
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on likviidsuse suhtarv, mis näitab, kas ettevõtte suudab majandusaasta kohustusi täita.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja (inglise keeles receivable turnover) on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv, mis saadakse, kui ettevõtte müügi netokäive jagatakse lühiajalise võlgnevuse summaga.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
Lühikeseks müümine
Lühikeseks müümine (ka lühimüük; inglise keeles short-selling) on laenatud väärtpaberi müümine lootuses, et selle hind langeb, mille järel saab ta odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Lühikeseks müümine
Lean Startup
Lean startup on metoodika, mille eesmärk on pidev innovatsiooni loomine äärmiselt ettearvamatus keskkonnas.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Lean Startup
Leppetrahv
Leppetrahv (inglise keeles contractual penalty) on lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele rahasumma.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Leppetrahv
Liberaliseerumine
Liberaliseerumine viitab üldiselt valitsuse poolt varem kehtestatud piirangute lõdvenemisele, tavaliselt kas sotsiaal- või majanduspoliitika valdkondades.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Liberaliseerumine
Lihtintress
Lihtintress on intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt või veel tagasi maksta jäävalt põhisumma osalt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Lihtintress
Liigkasuvõtmine
Liigkasuvõtmine (vananenud termin: liiakasuvõtmine) on ebamõistlike või kõrgete intresside nõudmine raha kasutamise eest laenu andmisel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Liigkasuvõtmine
Liising
Liising on leping, millega liisinguandja ehk rendileandja ostab liisinguvõtja ehk rentniku soovitud vara ning rendib selle liisinguvõtjale kokkulepitud ajaks ehk liisinguperioodiks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Liising
Liitintress
Efektiivsed intressimäärad 20% aastase intressi teenimise efekt erinevate liitumise sageduste korral. Põhisumma on 1000 $ Liitintress on intress, mis arvutatakse laenu või deposiidi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide kogunenud intressidelt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Liitintress
Likviidsus
Likviidsuse (inglise keeles liquidity) ehk maksevalmiduse all mõistetakse üldiselt 1) majandussubjekti võimet täita olemasolevaid ja uusi kohustusi; 2) kiiret ja võimalikult vähekahjumlikku viisi vahetada vara raha või muude likviidsete varade vastu; 3) likviidseid varasid, mida on võimalik kiiresti maksevahendina kasutada.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Likviidsus
Likviidsuse suhtarvud
Efektiivsuse suhtarvud e indikaatorid (inglise keeles liquidity ratios) on ettevõtte likviidsuse hindamiseks kasutatavad suhtarvud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Likviidsuse suhtarvud
Logelemine
Logelemine ehk logelus (inglise idle on the job, idleness on the job) on tööaja raiskamine mittemidagitegemiseks või kõrvaliste asjadega tegelemiseks, töölt mitmesugustel põhjustel ärakäimiseks, ajalehelugemiseks, telefonikõnedeks jne.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Logelemine
Logistikasüsteem
Logistikasüsteem on logistikafunktsioone (hankimine, tootmine, transportimine, ladustamine, pakendamine jne) täitev ja turu muutustele reageeriv tervik, mille peamisteks eesmärkideks on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse ning tarbijate rahulolu suurendamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Logistikasüsteem
Loodusvarade nappus
Loodusvarade nappus (inglise resource scarcity) on olukord, milles nõudlus mingi loodusvara järele ületab kestvalt pakkumist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Loodusvarade nappus
Loomemajandus
Loomemajandus on majanduses valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Loomemajandus
Loovettevõtlus
Loovettevõtlus on ettevõtluse üks vorm, mille peaeesmärgiks ei ole materiaalse tasu saamine, vaid oma loomingu pakkumine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Loovettevõtlus
Maa-arvestus
Maa-arvestus on maakatastritöö, mis kätkeb endas maa suuruse, paiknemise, loodusliku seisundi ja maa majandusliku kasutamisega seotud andmete kogumise, süstematiseerimise, töötlemise ja analüüsi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maa-arvestus
Maabilanss
Maabilanss oli Eesti NSV ajal igal aastal koostatud maafondi suuruse ja koosseisu kokkuvõte, mille tegemiseks kasutati eelnevalt tehtud maa-arvestust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maabilanss
Maafond
Maafond on mingi riigi või selle riigi haldusterritoriaalse üksuse piires olevate maade kogum.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maafond
Maahindamine
Maahindamine on maa kvaliteedi kindlakstegemine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maahindamine
Maailmamajandus
Maailmamajandus on ülemaailmne majandussüsteem, mis koosneb riikide majandustest, mis on omavahel rohkemal või vähemal määral seotud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maailmamajandus
Maamaks
Maamaks on Eesti riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maamaks
Madalaim unikaalne hind
Madalaim unikaalne hind on madalaim hind, mida on vähempakkumisega oksjoni lõppedes pakkunud vaid üks pakkuja.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Madalaim unikaalne hind
Magustatud jookide maks
Magustatud jookide maks ehk limonaadimaks on maks, millega maksustatakse lisatud suhkruga jooke.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Magustatud jookide maks
Majandamine
Majandamine on majandusüksuse sihipärane tegevuse korraldamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandamine
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandus
Majandusanalüüs
Majandusanalüüs (inglise keeles economic analysis) on majanduslike näitajate uurimine ja võrdlemine, et näha, kas ressursse kasutatakse optimaalselt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusanalüüs
Majandusarvestus
Majandusarvestus on majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusarvestus
Majandusüksus
Majandusüksus on laiemas tähenduses iseseisvalt majandustegevuses osalev ettevõte.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusüksus
Majanduse restruktureerimine
Majanduse restruktureerimine kirjeldab fenomeni lääneriikide linnade ja linnapiirkondade majandusliku baasi nihkumisest sekundaarselt sektorilt teenindussektorile.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduse restruktureerimine
Majandusgeograafiline asend
Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi (regiooni, piirkonna, riigi, asula jms) asend oluliste selle territooriumi majanduslikut arengut mõjutavate tegurite suhtes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusgeograafiline asend
Majandusharu
Majandusharu on majanduse osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest, tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusharu
Majandushoob
Majandushoob on keskkonnapoliitika vahend, mis loodusvarade ja keskkonnakomponentide otstarbekamalt kasutamiseks rakendab nii stimuleerivaid fiskaalmeetmeid (subsiidiumid) ja hoiatavaid meetmeid (maksud), kui ka turumeetmeid nagu kaubeldavad load, mitte niivõrd tulemi reguleerimist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandushoob
Majandusindikaator
Majandusindikaator ehk majandusnäitaja ehk majandusmõõdik (inglise economic indicator) on näitaja, mis aitab analüüsida majandusolukorda ja tulevikuväljavaateid nii ettevõtte kui ka riigi tasandil.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusindikaator
Majanduskasv
Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduskasv
Majandusklaster
Majandusklastri moodustavad kindlal alal tegutsevad ja üksteisega seotud ettevõtted ja asutused, kui neid käsitletakse ühtse üksusena.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusklaster
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
OECD liikmesriigid OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
Majanduskriis
Börsihinnad Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduskriis
Majanduslangus
Majanduslangus ehk retsessioon on majandustsükli langusfaas: periood, mil majandustegevus pidurdub, kuid mitte nii rängalt, kui majandussurutise (depressiooni) puhul.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslangus
Majandusliit
Majandusliit on kõige laiaulatuslikum majandusliku integratsiooni vorm, millest kõige integreerunum on poliitiline liit.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusliit
Majanduslik ebavõrdsus
Võrdsusmünt Majandusliku ebavõrdsuse all mõistetakse tavaliselt sissetulekute või väljaminekute ebavõrdset jaotumist ühiskonnaliikmete vahel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslik ebavõrdsus
Majanduslik ekstremism
Majandushuvide realiseerimine viisil, kus hüljatakse ettevaatlikkus otseste või kaudsete tagajärgede suhtes loodusele ja/või sotsiaalsele keskkonnale.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslik ekstremism
Majanduslik heaolu
Majanduslik heaolu on osa inimese heaolust, mis tuleneb kaupade ja teenuste tarbimisest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslik heaolu
Majanduslik stiimul
Majanduslik stiimul (inglise keeles economic incentive) on hind või otsene majanduslik kasu, mis motiveerib tootjat või tarbijat käituma soovitud viisil.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslik stiimul
Majandusmatemaatika
Majandusmatemaatika on majandusteaduses ja majandusülesannete lahendamisel rakendatav matemaatika.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusmatemaatika
Majandusmudel
Kitsamas tähenduses on majandusmudel teoreetiline mõttekäik, mis seletab muutujatevaheliste loogiliste ja/või kvantitatiivsete seoste kaudu mingi majandusnähtuse toimumist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusmudel
Majanduspoliitika
Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majanduspoliitika
Majandussüsteem
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandussüsteem
Majandussektor
Majandussektor on suur majanduse osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandussektor
Majandusstruktuur
Majandusstruktuur on riigis või piirkonnas väljakujunenud majandusharude vahekord.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusstruktuur
Majandussurutis
Majandussurutis on majanduslangus, millega kaasnevad tööpuudus ja pankrotid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandussurutis
Majandusteadlane
Majandusteadlane (ka: ökonomist) on ekspert sotsiaalteadustes majandusküsimustes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusteadlane
Majandusteadus
Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusteadus
Majandustehing
Majandustehing on vastavalt raamatupidamisseadusele (2005) raamatupidamiskohustuslase majandusüksuse tehtud mistahes toiming (sissetulek, väljaminek jm), kolmandate isikute vaheline tehing ja raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, millel on majanduslik tagajärg muutuste näol tema varade, kohustuste või omakapitali koosseisus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandustehing
Majandusteooria
Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandusteooria
Majandustsükkel
Majandustsükliks nimetatakse majandusteaduses tegeliku kogutoodangu ehk tegeliku tasakaalu perioodilist kõikumist ümber potentsiaalse tootmismahu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Majandustsükkel
Makroökonoomika
Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Makroökonoomika
Makrokeskkond
Makrokeskkond (makro – 'suur-, hiid-'; antonüüm mikrokeskkond) on mõiste, mis tähistab kogu majandust ja ühiskonda mõjutavaid tegureid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Makrokeskkond
Maksebilanss
Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksebilanss
Makseinstrument
Makseinstrument Makseinstrument (maksevahend) võib olla sularaha või sularahata tehtav ülekanne.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Makseinstrument
Maksejõuetus
Maksejõuetus on õigustermin, mille tähendus on "maksevõimatuks tunnistatud".
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksejõuetus
Maksepuhkus
Maksepuhkus tähendab laenu põhiosa väljamaksmise peatamist teatud ajaks, mille jooksul on vaja tasuda ainult intressimakseid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksepuhkus
Maksesüsteem
Maksesüsteem ehk maksemeetod (inglise keeles payment system, saksa keeles Zahlungsverfahren) on rahanduses vorm ja protsess rahaliste vahendite ülekandmiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksesüsteem
Maksevahend
Maksevahend on vahend, mis on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab müüjate ja ostjate vahelistes tehingutes bartertehinguid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksevahend
Maksevõime kordaja
Maksevõime kordaja on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav maksevõime suhtarv.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksevõime kordaja
Maksevõime suhtarvud
Maksevõime suhtarvud e indikaatorid (inglise keeles financial ratios) on ettevõtte maksevõime hindamiseks kasutatavad suhtarvud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksevõime suhtarvud
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksud
Maksumäär
Maksumäär on mõiste majandusest, mis tähistab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksumäär
Maksusüsteemid
Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksusüsteemid
Maksusoodustus
Maksusoodustus ehk maksuvähendus (inglise keeles tax incentive, tax shelter, tax benefit, tax break) on madalama maksumäära kehtestamine või maksuvabastus tootjate või tarbijate käitumise mõjutamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksusoodustus
Maksustatav tulu
Maksustatav tulu on tulu, millelt arvestatakse tulumaksu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksustatav tulu
Maksutoime
Maksutoime ehk maksuintsidents näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Maksutoime
Marginalism
Marginalism on majandusteooria mikroökonoomikas, mis uurib tarbimist, nõudlust, pakkumist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Marginalism
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Marksism
Mastaabisääst
Esialgse tootmismahu Q suurenemisel Q2-ni alaneb tootmisühiku kulu C kuni C1-ni. Mastaabisääst on hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu alanemine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mastaabisääst
Materjalikulu teenuseühiku kohta
Materjalikulu teenuseühiku kohta (inglise material input per service, lühendatult MIPS) on 1993.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Materjalikulu teenuseühiku kohta
Müntimisõigus
Müntimisõigus ehk vermimisõigus on riigi või haldusüksuse (nt linna) õigus vermida raha (nt münte) ja saada sellest tulu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Müntimisõigus
Meelelahutustööstus
Meelelahutustööstus (inglise keeles entertainment industry) on osa tertsiaarsest sektorist ehk teenindusest ning hõlmab arvukalt meelelahutusega tegelevaid allharusid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Meelelahutustööstus
Merkantilism
Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Merkantilism
Mess
Mess (ka: müüginäitus) on hulgilaat, kus kaubandus- ja tootmisettevõtted eksponeerivad oma tooteid ja sõlmivad kohapeal ostmise-müümise tehinguid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mess
Mikroökonoomika
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mikroökonoomika
Mikroettevõtja
Mikroettevõtja on raamatupidamise seaduse järgi kõige väiksem ettevõtte kategooria Eestis.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mikroettevõtja
Mikrokeskkond
Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad tarbijad/kliendid, toorainega varustavad ettevõtted ning konkureerivad ettevõtted ehk siis kõik, kellega ettevõte seotud on.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mikrokeskkond
Mitteametlik majandus
Mitteametlik majandus (inglise informal economy) ehk varimajandus on rahvamajanduse osa, mis kasutab tööjõudu ilma ametliku vormistuse ja regulatsioonita.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mitteametlik majandus
Mitteelastne nõudlus
Mitteelastne nõudlus on majanduses nõudlus, mille puhul nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mitteelastne nõudlus
Mitteresident
Mitteresident (inglise keeles non-resident) on füüsiline või juriidiline isik, kes peamiselt resideerib ühes kindlas riigis, kuid on teeninud kas töötades või vara müües tulu teisest riigist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Mitteresident
Monetarism
Monetarism on majandusteooria ja -poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Monetarism
Monopol
Monopol (kreeka keelest. monos ainus + pōleō müün) on mingi kauba või teenuse ainumüügi või ainutootmise õigus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Monopol
Moonutav stiimul
Moonutav stiimul (inglise perversive incentive) on stiimul, mille rakendamise tulemused on keskkonnale kahjulikud või tekitavad sotsiaalset ebavõrdsust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Moonutav stiimul
Motivatsiooniuuringud
Motivatsiooniuuringud on turundusuuringute haru, mis püüab seletada tarbijate ja müüjate käitumist teadvustamata motiividega, tuginedes süvapsühholoogiale ja sotsiaalpsühholoogiale.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Motivatsiooniuuringud
Munitsipaalettevõte
Munitsipaalettevõte ehk omavalitsusettevõte (inglise municipal enterprise) on omavalitsusele kuuluv ettevõte, mis on asutatud omavalitsuse raha eest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Munitsipaalettevõte
Must neljapäev
24. oktoobril 1929 toimus New Yorgi fondibörsil aktsiahindade järsk langus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Must neljapäev
Muutuvkulu
Muutuvkulu (ingl.k. variable cost) on kulu, mis tekib ainult siis, kui toimingud leiavad aset ehk siis kui midagi toodetakse või osutatakse teenuseid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Muutuvkulu
Naftariik
Naftariik on riik, millel on suuri naftamaardlaid ning mis teenib suurt tulu nafta tootmise ja müügiga.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Naftariik
Naturaaltasu
Naturaaltasu ehk loonustasu on millegi eest tasumine kaupade või teenustega (see tähendab natuuras), aga mitte rahaga.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Naturaaltasu
Nõudlus
Nõudlus (inglise keeles demand) on majanduslik põhimõte, mis viitab tarbija soovile osta kaupu või teenuseid ning valmisolekule maksta nende kaupade või teenuste eest konkreetset hinda.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Nõudlus
Nõudluse ohjamine
Nõudluse ohjamine (inglise demand side management, lühendatult DSM) on loodusvarakasutuse ja keskkonnamõju vähendamine teatud toote või teenuse tarbimisnõudluse kaudu; loob eeliseid toodetele või tegevustele, mille puhul loodusvarakasutus ja keskkonnamõju on väiksemad.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Nõudluse ohjamine
Nõudluskõver
Nõudluskõver on majandusteaduses graafik, mis näitab mingi kauba hinna ja tarbijapoolse nõudluse suhet.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Nõudluskõver
Neokapitalism
Neokapitalism ehk uuskapitalism on Teise maailmasõja järgne kapitalismi vorm, kus domineerivad suurettevõtted ja rahvusvahelised korporatsioonid, samas reguleerib majanduspoliitikat tugevalt ka riik.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Neokapitalism
Neoklassikaline koolkond
Neoklassikaline koolkond ehk neoklassikaline majandusteadus on koolkondade rühm majandusteaduses.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Neoklassikaline koolkond
Netopalk
Netopalk ehk puhaspalk (ingl net profit) on sissetulek, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Netopalk
Netosissetulek
Netosissetulek (inglise keeles ''disposable income'') hõlmab ettevõtte või üksikisiku kogutulu, sealhulgas palka, ettevõtlusest saadud tulu, vara renditulu, elatisi ja toetusi, millest on maha arvatud mitmesugused maksud, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Netosissetulek
Nominaaltulusus
Nominaaltulusus näitab investeeringu tulusust enne inflatsiooni arvesse võtmist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Nominaaltulusus
Nostrokonto
Nostrokonto (ladina nostro, eesti meie) on arvelduskonto või korrespondentkonto mitteresidendist krediidiasutuses.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Nostrokonto
Offshore-piirkond
Offshore-piirkond on majanduslik ja õigustermin, millega tähendatakse erandliku maksusüsteemiga piirkonda.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Offshore-piirkond
Olelusring
Olelusring (ka eluring, elutsükkel; inglise product lifecycle) on toote või teenuse eluiga n-ö hällist hauani, mis koosneb tootesüsteemi järjestikustest ja omavahel seotud etappidest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Olelusring
Oligopol
Oligopol (kreeka sõnadest oligos 'vähe' ja polein 'müüma') on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakuvad ainult mõned vähesed müüjad.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Oligopol
Omafinantseerimine
Omafinantseerimine on omaosalus mingisse asja investeerimisel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Omafinantseerimine
Omakapital
Omakapital ehk netovara on vara väärtuse ja kohustiste vahe.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Omakapital
Omakapitali tootlus
Omakapitali tootlus (sageli lühend ROE ingliskeelsetest sõnadest return on equity, kasutatakse ka omakapitali rentaablus) näitab lihtaktsionäride omakapitali tulumäära.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Omakapitali tootlus
Omamärgitoode
''Private label'' Omamärgitoode (inglise private label) on ühe kaubandusketi eritellimusel valmistatud toode.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Omamärgitoode
OPEC
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (ingl Organization of the Petroleum Exporting Countries, OPEC (ˈoʊpɛk/ oh-pek) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg, kindlustamaks tõhus, tarbijale ökonoomne ja regulaarne varustatus, tootjatele stabiilne sissetulek ja investeeringute õiglane tasuvus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja OPEC
Oportunistlik majandusteooria
Oportunistlik majandusteooria toetab lähenemist, mille korral probleemide ilmnemisel ei sekkuta regulatiivsel tasandil kohe, vaid oodatakse ära teatud järgnevad protsessid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Oportunistlik majandusteooria
Optsioon
Optsioon on tuletisinstrument ehk derivatiiv, mis annab selle omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, tulevikus osta või müüa finantsvara varem kokkulepitud koguses kokkulepitud hinnaga.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Optsioon
Optsiooni kasutamishind
Optsiooni kasutamishind (inglise keeles strike price) on hind, millega optsiooni omanik saab ostuoptsiooni puhul optsiooni aluseks olevat väärtpaberit osta ning müügioptsiooni puhul väärtpaberit müüa.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Optsiooni kasutamishind
Osaühing
Osaühing (lühend OÜ; vanemas kirjakeeles osaühisus) on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Osaühing
Osakapital
Osakapital on mingi teatud summa, mis tuleb enne ettevõtte asutamist sissemaksena esitada.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Osakapital
Osalusmajandus
Osalusmajandus ehk Parecon (lühend ingliskeelsest terminist participatory economics) on majandusmudel, mida on pakutud kui alternatiivi turumajandusele ning käsumajandusele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Osalusmajandus
Osanik
Osanik on üksikisik või asutus (sealhulgas korporatsioon), kellele kuulub seaduslikult üks või mitu aktsiat avalikus või eraettevõttes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Osanik
Ostujõud
Ostujõud on toodete/teenuste hulk, mille saab osta ühe rahaühiku eest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ostujõud
Otseinvesteering
Otseinvesteeringute mahu kasv maailmas (1970–2016, miljardites dollarites) Otseinvesteering (ka välismaine otseinvesteering, lühend VOI või OVI) on teises riigis asuva tootmisettevõtte ostmine või kapitalimahutus seal olemasoleva äritegevuse laiendamisse.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Otseinvesteering
Otsekorraldus
Otsekorraldus on pangatehingute maksevorm, mille korral kannab pank otsekorralduslepingu teinud kliendi kontolt makse saaja kontole tema poolt nõutud summa.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Otsekorraldus
Pakkumine ja nõudlus
Näide nõudluskõverast. Joonise horisontaalne telg Q näitab kogust ja vertikaal telg P hinda. D1 ja D2 on nõudluskõverad ja S pakkumiskõver. Liikudes nõudluskõveralt D1 kõverale D2 näeme kuidas nõudluse suurenemise tõttu suureneb nii pakutav kogus (Q1-lt Q2 peale) kui ka turuhind (P1-lt P2 peale).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pakkumine ja nõudlus
Palgatööline
Palgatööline (ka palgaline) on tööline, kes töötab rahalise palga eest ning kellele palk on peamine elatusallikas.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Palgatööline
Palgavaene
Palgavaeseks nimetatakse inimest, kes hoolimata sellest, et ta teenib tööga raha (või ka otsib tööd), elab vaesuses.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Palgavaene
Palk
Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Palk
Pangajooks
Järjekord hoiukassa ees Berliinis pangakrahhi ajal (1931) Pangajooks on olukord, kus suur hulk panga kliente viib korraga oma raha või muud varadkrediidiasutusest välja.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pangajooks
Pangakaart
Pangakaart on panga väljastatud maksekaart, mis võimaldab juurdepääsu kliendi rahalistele vahenditele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pangakaart
Pangakonto
Pangakonto on konto, mida pank peab kliendi huvides.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pangakonto
Pangandus
Sõnal pangandus on mitu tähendust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pangandus
Pangasaladus
Pangasaladus on teave, mille klient usaldab krediidiasutusele ja mis jääb sellest hetkest alates teadmiseks ainult neile kahele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pangasaladus
Pank
Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pank
Paralleelimport
Paralleelimport on originaalkaupade (võltsimata kaupade) import ühest riigist teise ilma intellektuaalomandi omaniku loata.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Paralleelimport
Pareto-efektiivne jaotus
Pareto-efektiivne jaotus või Pareto-optimaalne jaotus on majandusteaduse mõiste, mis kirjeldab niisugust ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pareto-efektiivne jaotus
Paternalism
Paternalism on konservatiivne (minevikust kinnihoidmise tähenduses) poliitiline ideoloogia, mis põhjendab ühe inimese õigust piirata teise inimese tahtevabadust ja eneseteostuse õigust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Paternalism
Päevakauplemine
Päevakauplemine on aktsiaspekulatsioon, mis sisaldab aktsiate ostmist ja müümist ühe päeva sees.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Päevakauplemine
Päevaraamat
Päevaraamat (inglise keeles daybook, saksa keeles das Grundbuch; ka põhiraamat, žurnaal) on raamatupidamises kronoloogiline raamatupidamisregister.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Päevaraamat
Päevaraamatukirjend
Päevaraamatukirjend on raamatupidamises kasutatava kronoloogilise registri ehk päevaraamatu kirjend, milles peavad kehtiva raamatupidamise seaduse (2005) järgi sisalduma järgmised rekvisiidid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Päevaraamatukirjend
Pärimisõigus
Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, mis reguleerib isiku surmaga seotud varalisi tagajärgi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pärimisõigus
Püramiidskeem
Püramiidskeem on müügiskeem, milles olijad teenivad raha peamiselt uute liitujate arvelt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Püramiidskeem
Püsikorraldus
Püsikorraldus on pangandustoimingute maksevorm, mille korral kannab pank püsikorralduslepingu teinud kliendi kontolt kliendi poolt fikseeritud summa kliendi poolt eelnevalt kindlaksmääratud saajale.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Püsikorraldus
Püsikulu
Püsikulu on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga (toodangumahust sõltuvad muutuvkulud) otseses seoses.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Püsikulu
Põllumajandusühistu
Põllumajandusühistu on talupidajate majanduslik ühistegevusühing.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Põllumajandusühistu
Pearaamat
Pearaamat (inglise keeles general ledger, saksa keeles das Hauptbuch) on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse kõiki kontosid sisaldav süstemaatiline register, milles on ära toodud kõik sünteetilised kontod koos koodide ja numbritega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pearaamat
Pensionifond
Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pensionifond
Personalijuhtimine
Personalijuhtimine on juhtimisvaldkond, mis käsitleb inimestega (personaliga) seotud tegevusi ja nende tegevuste tulemuslikkust, lähtuvalt organisatsiooni või ettevõtte eesmärkidest ning strateegiast.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Personalijuhtimine
Phillipsi kõver
Phillipsi kõver on majandusteaduses mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Phillipsi kõver
Pigou maks
Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju (eksternaalsus).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Pigou maks
Piimandus
Piimandus on Eesti põllumajanduse olulisemaid sektoreid. Varahommikune Vängla küla maastik veistega. Piimandus on majandusharu, mis hõlmab nii piima tootmise, piima lüpsijärgse käsitsuse, piima vastuvõtu tootjatelt ja piima töötlemise piimatoodeteks (piimatööstus).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Piimandus
Piirkasulikkus
Piirkasulikkus on mõiste majandusteaduses, mis väljendab ühe lisaühiku tarbimisest saadavat kasu (või kahju).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Piirkasulikkus
PIN
Ostu eest tasumine pangakaardiga. Kaarditerminalil on klahvid PIN-koodi sisestamiseks PIN ehk PIN-kood (inglise keeles personal identification number, 'isiklik tuvastamisnumber') on numbriline parool, mida autentimiseseme valdaja kasutab enda volituse tõestamiseks infosüsteemis.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja PIN
Plaanimajandus
Plaanimajandus, mida mõnikord nimetatakse ka käsumajanduseks, on osa bürokratistlikust ühiskonnakorraldusest ja sotsiaalriigi majandusmudelist, milles valitsus- või parteiametnikud haldavad riigi omandit ja juhivad majandustegevust domineerivast ideoloogilisest kontseptsioonist lähtudes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Plaanimajandus
Poliitiline ökonoomia
Poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia on majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest ja majanduse analüüsil on vajalik samaaegne ühiskonna analüüs.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Poliitiline ökonoomia
Postfordism
Postfordism (ehk paindlikkus) on maailmas domineeriv tootmise süsteem, mis kujunes 1970.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Postfordism
Postkapitalism
Postkapitalism on hüpoteetiline majandussüsteem, mis võib tulevikus asendada kapitalismi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Postkapitalism
Prestoni kõver
Riikidevaheliste andmetega Prestoni kõver, 2005. X-telg näitab SKP-d inimese kohta dollarites, 2005. Y-telg näitab eeldatavat keskmist eluiga sünnihetkel. Iga punkt vastab kindlale riigile Prestoni kõver on empiiriline suhe eluea ja inimese kohta arvutatud sissetuleku vahel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Prestoni kõver
Primaarne sektor
Primaarne sektor ehk esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Primaarne sektor
Proaktiivne
Adjektiiv, mis koosneb ladina keelest tulenevast eesliitest pro- ja omadussõnast aktiivne.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Proaktiivne
Progressiivne tulumaks
Progressiivne tulumaks (ka progresseeruv tulumaks või progressiivtulumaks) on kas ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem, kus suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär (protsent).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Progressiivne tulumaks
Projektipõhine organisatsioon
Projektipõhine organisatsioon (inglise keeles project-based organisation) on majandusüksus, kus korraldatakse tööd lähtuvalt käimasolevatest projektidest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Projektipõhine organisatsioon
Protektsionism
Protektsionism (ladina keelest protectio – 'kaitse') on majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu (kodumaist ettevõtlust) välisfirmade eest importkaupadele kõrge tollimaksu, piiravate kvootide ja limiitide kehtestamisega ning kodumaiste kaupade väljaveo soodustamisega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Protektsionism
Psühholoogiline hinnastamine
Psühholoogiline hinnastamine on tarbija ostukäitumist mõjutav müügihinna kujundamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Psühholoogiline hinnastamine
Puhasväärtus
Puhasväärtus (ka isiklik puhasväärtus ja netoväärtus) näitab, kui palju vara jääb inimesele alles pärast kõigi tema võlgade tasumist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Puhasväärtus
Raamatupidamine
Raamatupidamine (inglise keeles accounting, saksa keeles die Buchführung) on kitsamas tähenduses majandusüksuse tegevuste (majandustehingute) ja selle tulemuste kohta arvestuse ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteem.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamine
Raamatupidamise eest vastutav isik
Raamatupidamise eest vastutav isik on raamatupidamiskohustuslikus majandusüksuses töötaja, kes on kohustatud vastavalt töölepingule või muule kirjalikule lepingule vastutama majandusüksuses raamatupidamise õigusaktide nõutele vastavuse ja üldise pideva korrasoleku eest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise eest vastutav isik
Raamatupidamise kontoplaan
Raamatupidamise kontoplaan (inglise keeles chart of accounts, saksa keeles der Kontenrahmen) on majandusüksuste igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks koostatud loend, milles tuuakse ära kõikide majandustehingute kirjendamises kasutatavate kontode loend (nimetused, numbrid, süstemaatika, reguleerimiskanded jm).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise kontoplaan
Raamatupidamise sise-eeskiri
Raamatupidamise sise-eeskiri, (inglise keeles accounting manual) – on raamatupidamiskohustuslase jaoks kohustuslik (välja arvatud mikroettevõtja) dokument igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise sise-eeskiri
Raamatupidamiskohustuslane
Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamiskohustuslane
Raamatupidamiskonto
Raamatupidamiskonto (ladina keeles computus, inglise keeles account, saksa keeles das Konto) (ka arve).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamiskonto
Raamatupidamisregister
Raamatupidamisregister on raamatupidamise koondandmestik mis tahes kandjatel (raamatutes, kaartidel, perfolintidel, raamatupidamisprogrammides, magnetketastel, CD-del, jms) või mis tahes vormis). Raamatupidamisregistrid jaotatakse lihtsustatult veel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamisregister
Raamatupidamistalu
Raamatupidamistalu oli Eesti esimese vabariigi ajal talu, mille majandustegevus oli kirjas spetsiaalsetes raamatutes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamistalu
Raha
Baieri linna Kitzingeni 50-pennine rahatäht 1921. aastast, ''notgeld'' ehk alternatiivraha. Kujundanud skulptor ja graafik Heinz Schiestl Raha ehk valuuta on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raha
Raha keskmine laekumisperiood
Raha keskmine laekumisperiood (inglise keeles accounts receivable average collection period) on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv, mis saadakse, kui ettevõtte keskmine debitoorne võlgnevus korrutatakse 360 päevaga ja jagatakse netokäibe summaga.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raha keskmine laekumisperiood
Rahaühik
Rahaühik on mingis riigis kehtiva raha põhiühik.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahaühik
Rahaühikute loend
Siin loetletakse eri riikide rahaühikuid esmalt nimetuse järgi ja allpool lühendi järgi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahaühikute loend
Rahandus
Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahandus
Rahapoliitika
Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahapoliitika
Rahareform
Rahareform on uue rahasüsteemi kehtestamine või ümberkorraldus rahasüsteemis.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahareform
Raharinglus
Raharinglus on rahaliste vahendite pidev ringlus majanduses.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raharinglus
Rahatarkus
Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on selliste oskuste kogum, mida on vaja finantsteabe mõistmiseks ja tõlgendamiseks, et langetada teadlikke ja kasulikke otsuseid raha kasutamisel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahatarkus
Rahaturg
Rahaturg on institutsioon, kus müüakse (levitatakse) krediidivõimeliste laenuvõtjate poolt lühiajaliselt (kuni üks aasta) välja antud laenuinstrumente.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahaturg
Rahaturuinstrument
Rahaturuinstrumendid on võlakirjad, mis annavad omanikule tingimusteta õiguse kindlaksmääratud rahasumma saamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahaturuinstrument
Rahavoog
Rahavoog on reaalne või virtuaalne raha liikumine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahavoog
Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahavoogude aruanne
Rahvamajandus
Rahvamajandus on suveräänse ja riiklikult organiseeritud rahva majandus, milles eristatakse eramajandust ja avalikku majandust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahvamajandus
Rahvusvaheline kaubandus
Rahvusvaheline kaubandus on kaubavahetus kahest või enamast riigist pärit partnerite (importija ja eksportija) vahel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline kaubandus
Rahvusvaheline korporatsioon
Rahvusvaheline korporatsioon ehk hargmaine ettevõte on ettevõte (ehk korporatsioon) või kontsern, mis tegutseb rohkem kui ühes riigis.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline korporatsioon
Rahvusvaheline tööjaotus
Rahvusvaheline tööjaotus on riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui teistes riikides.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline tööjaotus
Rasketööstus
Rasketööstus on tooret töötlevate ja tootmisvahendeid tootvate tööstusharude kogum.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rasketööstus
Raskeveokimaks
Raskeveokimaks on riiklik maks, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud ja kindlast väärtusest suurema registrimassiga veoautod ja autorongid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Raskeveokimaks
Ratsionaalse valiku teooria
Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ratsionaalse valiku teooria
Rõivatööstus
Rõivatööstuse müügitulu ja eksport perioodil 2010–2020 Rõivatööstus (ka rõivatootmine) on kergetööstuse haru, mis tegeleb mitmesugusest materjalist rõivaste tootmisega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rõivatööstus
Reaaltulu
Reaaltulu on tulu, mille puhul arvestatakse inflatsiooniga, st raha reaalset ostujõudu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Reaaltulu
Reaganoomika
Reaganoomika ehk reiganoomika oli Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani (ametiaeg 1981–1989) majanduskava, mis seisnes muu hulgas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamises, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamises, maksude alandamises.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Reaganoomika
Referentsaasta
Referentsaasta on püsivhindades näitajate esitamiseks kasutatav tinglik aasta, indeksite seeria alguspunkt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Referentsaasta
Regressiivne tulumaks
Regressiivne tulumaks on tulumaksu liik, mille puhul vastavalt sissetuleku suurenemisele tulumaksumäär brutosissetulekust väheneb.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Regressiivne tulumaks
Rekapitaliseerimine
Ettevõtte rekapitaliseerimine on ettevõtte kapitali struktuuri (võla ja omakapitali proportsiooni, aga ka aktsionäride struktuuri) oluline muutmine aktsionäride otsusega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rekapitaliseerimine
Reklaam
nikotiinisõltuvusest Reklaam on turunduses kasutatav kommunikatsioonivõte toodetele ja teenustele vahendatud tähelepanu pööramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Reklaam
Renditalu
Renditalu on selline talu, mis on moodustatud maaomaniku maale rendilepingu alusel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Renditalu
Rent
Rent (ka renditasu, rendimaks, rendimakse) on tasu, mida rendile (üürile) võtja peab aineliste väärtuste kasutamise eest maksma teisele isikule (üüriandjale, rentijale).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rent
Rentaablus
Rentaabel tähendab tulutoovat, tulukat, tasuvat.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rentaablus
Reservvaluuta
Valuutareservide jaotus maailmas Reservvaluuta (või ankurvaluuta) on valuuta, mida erinevad valitsused ja institutsioonid hoiavad märkimisväärsetes kogustes reservidena.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Reservvaluuta
Ressursid
Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga "ressurss" kõikmõeldavaid vahendeid ja varusid, mida on võimalik kasutada.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ressursid
Ressursimajandus
Ressursimajandus (inglise resource management) on otsusetegemise üks osa, mille käigus jaotatakse ära loodusvarade jm vahendite kasutamine teatud aja ja ruumi piires, et ühiskond saaks saavutada seatud eesmärke oma tehnoloogiliste, poliitiliste ja sotsiaalsete võimaluste kohaselt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ressursimajandus
Ressursipõhine majandus
Ressursipõhine majandus on sotsiaalmajanduslik süsteem, kus planetaarseid ressursse hoitakse kõigi Maa elanike ühise pärandusena, ja raha, konkurentsi, konkurentsi eelist, asjakohase informatsiooni varjamist, kauplemist, tehislikku nappust, planeeritud iganemist, sõda ja muud vägivalda kasutamata.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Ressursipõhine majandus
Revalveerimine
Revalveerimiseks nimetatakse rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmist välisvaluutade või kulla suhtes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Revalveerimine
Riigi arengutase
Riigi arengutase on näitaja, mille alusel saab riikide pingerida koostada, riike omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigi arengutase
Riigi rahandus
Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigi rahandus
Riigiabi
Riigiabi on.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigiabi
Riigiaktsiaselts
Riigiaktsiaselts on riiklik aktsiaselts, mille kõigi aktsiate omanik on kas riik või riiklik(ud) organisatsioon(id).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigiaktsiaselts
Riigieelarve
Riigieelarve on valitsussektori mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigieelarve
Riigiettevõte
Riigiettevõte on ettevõte, mille ainuomanik on riik.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigiettevõte
Riigihange
Riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine avaliku sektori või äriühingu, kelle üle omab valitsevat mõju avaliku sektori asutus, poolt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigihange
Riigikapitalism
Riigikapitalism on ühiskonna organiseerimise viis (majandussüsteem), kus riik kontrollib valdavat osa tootmisvahenditest ja kapitalist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigikapitalism
Riigireiting
Riigireiting on reitinguagentuuri antud hinnang valitsuse võimele ja soovile tulevikus riigi võetud võlakohustusi täita.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigireiting
Riigistamine
Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riigistamine
Riskifond
Riskifond (ka riskikattefond, riskihajutusfond) on piiratud investorite seltskonnale avatud investeerimisfond, mis harrastab mitmekesisemaid kauplemisvõtteid kui tavapärased, vaid pikki positsioone tunnistavad fondid ning maksab tüüpiliselt fondihaldurile tulemustasu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riskifond
Riskikapital
Riskikapital (inglise keeles: venture capital, risk capital) on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Riskikapital
Roheline raamatupidamine
Roheline raamatupidamine (inglise keeles green accounting) on paralleelselt finantsarvestusega ka ettevõtte keskkonnakulude ja -tulude jälgimine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Roheline raamatupidamine
Roheline SKT
Roheline SKT on sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ümberarvestus, kus võetakse arvesse keskkonnaprobleemidest ühiskonnale tekitatud kahju ja loodusvarade kasutamisest tingitud jõukuse vähenemist (traditsiooniline SKT kasvab ka sõjakulutuste, AIDSi levikuga või liiklusõnnetustega suurenevate ravikulude tõttu).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Roheline SKT
Rybczynski teoreem
Rybczynski teoreemi esitas aastal 1955 Poola päritolu Inglismaa majandusteadlane Tadeusz Rybczynski.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Rybczynski teoreem
Saastaja maksab
"Saastaja maksab" (ka põhimõte "saastaja maksab", "reostaja maksab", põhjustajapõhimõte, saastaja rahalise vastutuse põhimõte) on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Saastaja maksab
Saldo
Saldoks nimetatakse bilanssi või kontot tasakaalustavat jääki.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Saldo
Saneerimine
Saneerimine on saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Saneerimine
Segamajandus
Segamajandus (ingl mixed economy) on territoriaalriigi majandussüsteem, milles on samaaegselt ametnikele allutatud tsentraliseeritud plaanimajanduse kui ka sõltumatult tegutseva turumajanduse elemente.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Segamajandus
Sekundaarne sektor
Sekundaarne sektor ehk töötlev majandus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sekundaarne sektor
Sertifikaat
Sertifikaat (prantsuse keeles certificat ehk sert on sertifitseerimisorgani väljastatud ametlik dokument vastavuse või autentsuse tõendamiseks. Serdiga tõendatakse süsteemi, toote vm autentsust või vastavust teatavatele välistele nõuetele (näiteks standardile).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sertifikaat
Side (majandus)
Side on majandusharu, mille ülesanne on informatsiooni edastamine posti, telefoni, telegraafi, raadio ja televisiooni teel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Side (majandus)
Siirdemajandus
Siirdemajandus on ühest süsteemist teise siirduv majandus, nt sotsialismijärgne majandus, mis arendab klassikalise turumajanduse suunas; ka üleminekumajandus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Siirdemajandus
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sisemajanduse kogutoodang
SKT elaniku kohta
SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja SKT elaniku kohta
SMS-laen
SMS-laen on tavaliselt lühiajaline kiirlaen, kus algselt tuleb ennast laenuandja kodulehel või kontoris kasutajaks registreerida ning seejärel saab taotleda mobiiltelefoniga SMS-sõnumi teel või laenuandja kodulehelt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja SMS-laen
Soovitusturundus
Soovitusturundus on müügiskeem, mis toimib põhimõttel, et kui tarbija soovitab kellelegi mingit toodet või toob uue inimese skeemiga liituma, siis saab ta ise lisaboonuse.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Soovitusturundus
Sotsiaalkapital
Sotsiaalkapitalil on mitu definitsiooni ja käsitlust, mille peamisteks ühisjoonteks on, et nad keskenduvad sotsiaalsete suhete rollile produktiivsuse mõjutamisel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sotsiaalkapital
Sotsiaalne dumping
Sotsiaalne dumping (inglise keeles social dumping) on ettevõtete üleviimine nõrgema tööjõuregulatsiooniga maadesse.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sotsiaalne dumping
Sotsiaalne ettevõtlus
Sotsiaalne ettevõtlus on ettevõtte tegevus, mille põhieesmärk on mõjutada positiivselt ühiskonda.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sotsiaalne ettevõtlus
Sotsialistlik võistlus
Sotsialistlik võistlus oli kapitalistlikule ühiskonnale omase loomuliku konkurentsi asendamise katse plaanimajandusega NSV Liidus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sotsialistlik võistlus
Sponsor
Sponsor ehk toetaja on osaline, kes pakub raha, tooteid ja/või teenuseid, et soodustada mingit ettevõtmist või toetada mõne isiku või organisatsiooni tegevust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sponsor
Spot-tehing
Spot-tehing (inglise spot transaction) on kas.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Spot-tehing
Stagnatsioon
Stagnatsioon on seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Stagnatsioon
Stohhastiline planeerimine
Stohhastiline planeerimine uurib juhuslikest parameetritest sõltuvate ekstreemumülesannete lahendusmeetodeid ja teooriat.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Stohhastiline planeerimine
Subsideerimine
Subsideerimine (inglise subsidiation) on rahaliste toetussummade, näiteks subsiidiumide ja muu toetusraha andmine; ka dotatsioon.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Subsideerimine
Subsiidium
Subsiidium (inglise subsidy, saksa Subvention, Finantshilfe) on abiraha, rahaline toetus, dotatsioon on vastava riigi valitsusepoolne riikliku mittetagastava abi andmine kauba, teenuse või tootmisteguri eratootjale ja/või tarbijale (ka välismaised ja kodumaised tarbijad), teiste majanduses osalejate kulul, mõjutades sellega kauba või teenuse hinda ning seeläbi ka toodangut, nõudlust-pakkumist, tarbimist ja vastavat käitumist).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Subsiidium
Substantivism
Substantivism on Karl Polanyi poolt raamatus "The Great Transformation" ("Suur muutus") välja pakutud vaatenurk, mille kohaselt on mõistel "majandusteadus" kaks tähendust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Substantivism
Suhteline eelis
Suhteline eelis on võime toota mingit kaupa madalamate alternatiivkuludega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Suhteline eelis
Suhteline vaesus
Suhteline vaesus (inglise relative poverty) olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Suhteline vaesus
Suhtelise eelise teooria
David Ricardo 1821. aastal Suhtelise eelise teooria ehk suhtelise eelise printsiip on majandusteooria, mis väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Suhtelise eelise teooria
Sularaha
Sularahaks nimetatakse raha füüsilist vormi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sularaha
Sularahalehm
Sularahalehm on äriüksus, millel on suur osakaal madala kasvutempoga turul.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Sularahalehm
Surnud kassi põrge
'''"Surnud kassi põrge"''' 2000 aasta teisel poolel (NASDAQ Composite Index) Surnud kassi põrge (inglise keeles dead cat bounce) on situatsioon majanduses, kus börsikrahhi ajal pärast aktsiaturgude langust toimub lühiajaline tõus (bounce), mida peetakse ekslikult turuhindade tõusuks, kuid mille järel jätkub langus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Surnud kassi põrge
SWIFT
SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication) on üleilmne pankadevahelise finantstelekommunikatsiooni ühing, millel on üle 9000 kliendi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja SWIFT
Tagatis
Tagatis on vara või kolmanda osapoole kohustus, millega tagatise andja tagab oma kohustuse tagatise võtja ees.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tagatis
Tagatisrahasüsteem
Tagatisrahasüsteem ehk pandipakendisüsteem on pakendikogumissüsteem, mille korral pakendatud kauba hinnale on lisatud deposiit, mille tarbija saab tagasi pakendi tagastamisel müügikohta või selleks ettenähtud kogumispunkti.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tagatisrahasüsteem
Talumaa
Talumaa ehk vallamaa (saksa keeles Bauernland) oli ajalooliselt Baltimaades mõisa territooriumile jääv ala, mida kasutasid talupojad.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Talumaa
Tarbija
Naisterahvas ostab pipraid Tarbija on hüviseid tarbiv isik.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbija
Tarbijahinnaindeks
Tarbijahinnaindeks (lühend THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbijahinnaindeks
Tarbijakäitumine
Tarbijakäitumine on õpetus üksikisikutest, gruppidest või organisatsioonidest ja nende tarbimisotsuseid mõjutavatest protsessidest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbijakäitumine
Tarbijate ühistu
Tarbijate ühistud on tarbijate omandis olevad ja demokraatlikult juhitud ettevõtted, mille eesmärk on rahuldada nende liikmete vajadusi ja püüdlusi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbijate ühistu
Tarbimine
Tarbimine ehk konsumeerimine ehk konsumptsioon on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimine
Tarbimisühiskond
Mustal reedel ostlejad, USA Tarbimisühiskonna kohta ei ole kasutusel ühte konkreetset mõistet.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimisühiskond
Tarbimisharjumused
Tarbimisharjumused on kaupade ja teenuste tarbimise harjumuslik eripära.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimisharjumused
Tarbimisharjumuste muutmine
Tarbimisharjumuste muutmine on tarbimise vähendamise, toodete kordus- ja taaskasutuse ning tarbijateadlikkusest lähtuv keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamise strateegia.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimisharjumuste muutmine
Tarbimiskaal
Tarbimiskaal on leibkonnaliikme tarbimisele vastav arvestuslik kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühistarbimist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimiskaal
Tarbimislaen
Tarbimislaen on eraisikule antav laen, mille eesmärk on tarbimine, näiteks mööbli või kodutehnika ost.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimislaen
Tarbimisväärtus
Tarbimisväärtus (inglise consumptive use value) on väärtus, mis on objektil (sh loodusobjektil) tarbitava kaubana.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimisväärtus
Tarneahel
Lihtsustatud näide tarneahelast. Joonisel on näha tarnijate koostöö ning see, kuidas toode lõpuks kliendini jõuab Tarneahel ehk logistiline ahel, logistiline kett või tarnekett on protsesside, inimeste, tegevuste, info ja ressursside süsteem, mida on vaja mingi toote või teenuse jõudmiseks tootjast tarbijani.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarneahel
Tarnija
Tarnija, (inglise keeles provider), on majanduslik ettevõte või isik, kes varustab mõnda teist ettevõtet vajalike ressurssidega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tarnija
Tasuta ühistransport
Tasuta ühistransport on ühistranspordi korraldamise viis, mille puhul korraldaja (näiteks riik või kohalik omavalitsus, st maksumaksja) maksab teenuse eest ja pakub veoteenuse kasutajale (reisija) otsese tasuta.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tasuta ühistransport
Tasuta turundus
Tasuta turundus on teenuste või kaupade turundus tasuta turunduskanalite kaudu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tasuta turundus
Tasuvusanalüüs
Tasuvusanalüüs (inglise keeles cost–benefit analysis, lühend CBA) on nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnakaitseliste kulude ja tulude rahalistes ühikutes arvestamise meetod.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tasuvusanalüüs
Tavategevus
Tavategevus on mis tahes tegevus ettevõtte äritegevuse raames ja selline seotud tegevus, mida ettevõte teostab nimetatud tegevuse edendamiseks või mis on sellega seotud või sellest tingitud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tavategevus
Tähtajaline hoius
Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul pannakse kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tähtajaline hoius
Täisühing
Täisühing on äriühing, mille osanikud tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Täisühing
Töö
Töö on inimeste tegevus kasulike saaduste valmistamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Töö
Tööaeg
Tööaeg on aeg, mida isik kasutab töö tegemiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööaeg
Tööandja
Tööandja on ettevõte, asutus või üksikisik, kellele töövõtja teeb tasu eest tööd.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööandja
Tööühistu
Tööühistu on sellist liiki ühistu, mida juhitakse demokraatlikult ettevõtte töötajate poolt, kes on samas ka tööühistu omanikud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööühistu
Tööhõive
Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööhõive
Tööjõud
Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni definitsiooni kohaselt tööealised isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, sõltumata sellest, kas nad on tööd leidnud või mitte.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööjõud
Tööpuudus
Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööpuudus
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööstus
Tööstusettevõtete asukoha teooria
Tööstusettevõtete asukoha teooria esitas saksa majandusteadlane, sotsioloog ja kultuuriteoreetik Alfred Weber (1868–1958) Über den Standort der Industrie avaldamisega 1909.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööstusettevõtete asukoha teooria
Töösulg
Töösulg ehk lokaut on tööandjate algatatud töökatkestus töövõtjatelt järeleandmiste saavutamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Töösulg
Töötasu
Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles lepingu pooled on kokku leppinud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Töötasu
Töötlev tööstus
Kondiitritoodete tootmisliin Villaste sokkide virn, Chipman Knitting Mills, Easton, Pennsylvania, USA, u 1918 Töötlev tööstus on tööstusharu, mis tegeleb toorainete töötlemisega valmis- või pooltoodeteks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Töötlev tööstus
Tööturg
Tööturg (labour market) on turg, kus inimene müüb oma tööjõudu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööturg
Töövõtja
Töövõtja (ka tööettevõtja) on inimene või ettevõte, kes võtab lepingu alusel teha mingi töö.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Töövõtja
Tööviljakus
Tööviljakus (ka töö tõhusus, tootlikkus) väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja kulu suhet.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tööviljakus
Teadmusmajandus
Teadmusmajandus on teadmuse kasutamine (savoir, savoir-faire, savoir-être), et luua nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid väärtusi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Teadmusmajandus
Teenindus
Teenindus ehk teenindussfäär ehk tertsiaarne sektor ehk teenindussektor on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Teenindus
Teenus
Kosmeetik värvib kliendi silmalauge Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Teenus
Tegevuspõhine kuluarvestus
Tegevuspõhine kuluarvestus (inglise keeles activity-based costing, ABC) on kuluarvestusmeetod, kus kulud kogutakse ja/või jaotatakse teenuse tegevustele, mille kaudu leitakse hinnastatavate objektide (teenuste) maksumus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tegevuspõhine kuluarvestus
Tehniline analüüs
Tehniline analüüs on finantsvaldkonna analüüsimetoodika (peamiselt väärtpaberite) hindade ennustamiseks turuandmete (peamiselt hinna ja tehingute mahu) ajaloo uurimise ja töötlemise kaudu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tehniline analüüs
Tehnoloogiline tööpuudus
Tehnoloogiline tööpuudus ehk tehnoloogiline töötus on inimtööjõu asendamine masinatega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tehnoloogiline tööpuudus
Teller
Teller on pangakontoris klienditeenindaja, kelle ülesandeks on teenindada ja nõustada panga kliente.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Teller
Timmitud tootmine
Timmitud tootmine ehk kulusäästlik tootmine (inglise keeles lean manufacturing ehk lean production) on protsesside ja ettevõtete juhtimise viis, tootmine, mille puhul ressursse kulutatakse üksnes lõpp-produkti huvides, s.t. üksnes sellele, mille eest tarbija on valmis maksma; kogu muud ressursikulu peetakse siis raiskamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Timmitud tootmine
Tingliku hindamise meetod
Tingliku hindamise meetod (ka tingliku väärtustamise meetod) on inimeste maksevalmidusel või aktsepteerimisvalmidusel põhinev avaliku hüvise majanduslik hindamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tingliku hindamise meetod
Toiduvõrgustik (majandus)
Toiduvõrgustik on organisatsioonitüüp, mis seob toidu ja toiduainete tootjaid, töötlejaid ja tarbijaid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Toiduvõrgustik (majandus)
Tolliliit
Tolliliit (customs union) on ühtne kaubanduspiirkond, kus riikide vahel liikuvatel kaupadel puudub tollimaks ning liiduväliste maadega on kehtestatud samad kaubavahetusreeglid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tolliliit
Tollimaks
Tollimaks on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärk on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada kaubavahetuse struktuuri.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tollimaks
Tontiin
Tontiin on 17. sajandist pärit investeerimisskeem, mis oli väga levinud 18.-19. sajandil.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tontiin
Toode
Toode on mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Toode
Tooraine
Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tooraine
Tootemaks
Tootemaks (inglise product tax) on keskkonnapoliitika majandushoob, mis kehtestatakse toodetele, mille tootmine, kasutamine või kasutusest kõrvaldamine tekitab kahju looduskeskkonnale.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tootemaks
Tootja
Tootja on tootmise produkte valmistav või hüviseid loov majandussubjekt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tootja
Tootja subsideerimise ekvivalent
Tootja subsideerimise ekvivalent (inglise Producer Support Equivalent (PSE)) on põllumajanduspoliitikat iseloomustav suurus, mis iseloomustab rahaliste ülekannete osa produkti hinnas maksumaksjalt ja tarbijalt tootjale.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tootja subsideerimise ekvivalent
Tootmine
Tootmine ehk produktsioon on inimtegevus, mille tulemusel valmib toode.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tootmine
Toyota tootmissüsteem
Toyota tehas Ohira Sendai Toyotism ehk Toyota tootmissüsteem (inglise keeles Toyota Production System, TPS) on Jaapani autotootja Toyota tootmise ja logistika aluspõhimõtete süsteem.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Toyota tootmissüsteem
Trahv
Anna Palm de Rosa, "Trahv kiiruse ületamise eest, Boulogne'i mets" Trahv ehk rahatrahv on rahanõue, mis määratakse karistusena haldusõigusrikkumise või kuriteo eest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Trahv
Transiitteenus
Transiitteenus (ingl.k. transit service) on teenus, mida pakutakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, ladude, sadamate, õhuruumi ning sise- ja territoriaalvete kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Transiitteenus
Transpordigeograafiline asend
Transpordigeograafiline asend on asula, piirkonna või riigi asend transpordivõrgu, transpordisõlmede ja -voogude suhtes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Transpordigeograafiline asend
Trükitööstus
Trükitööstus ehk polügraafiatööstus on trükiseid valmistav tööstusharu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Trükitööstus
Tulemuspõhine tasustamine
Tulemuspõhine tasustamine (inglise keeles cost per action) on interneti reklaamikampaania tasustamisskeem, kus reklaami eest makstakse tasu vastavalt sellele, kui palju see reklaam mõjutas kampaania eesmärgi täitmist.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tulemuspõhine tasustamine
Tuletisinstrument
Tuletisinstrument (ka derivatiiv või tuletisväärtpaber) on finantsinstrument, mille väärtus sõltub intressimäära, väärtpaberi hinna, valuutakursi, hinnaindeksi või muu sarnase alusvara muutustest ja mille arveldamine toimub tulevikus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tuletisinstrument
Tulumaks
Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tulumaks
Tundeväärtus
Tundeväärtus ehk sentimentaalne väärtus ehk emotsionaalne väärtus on asjale omistatav väärtus, mis tuleneb tundmuslikust hoiakust selle asja suhtes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Tundeväärtus
Turg
Toiduturg Singapuris Tartu avaturg, juuli 2011 Turg on üldnimi, mis tähistab mis tahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad, samuti kohta, kus selline tegevus toimub.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turg
Turuhind
Turuhind on turul toimuva nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turuhind
Turundus
Turundus ühendab omavahel paljusid valdkondi Turundus (inglise keeles marketing) on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turundus
Turundusplaan
Turundusplaan on juhtimistööriist, mis hõlmab organisatsiooni/äriidee tugevusi ja nõrkusi ning võimalusi ja ohte, dokumenteerib eesmärke ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikke ressursse.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turundusplaan
Turunišš
Turunišš ehk nišiturg on väike turuosa, millele konkreetne toode või teenus on fokuseeritud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turunišš
Turupõhine hinnastamine
Turupõhisel hinnastamisel (ingl.k. market pricing) kujuneb hind üldjuhul nõudluse ja pakkumise vahekorra alusel.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turupõhine hinnastamine
Turusegment
Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt turundusstiimulitele ja kellel on nõudlus teatud eriomadustega kaubale.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turusegment
Turustus
Turustus ehk turustamine on tegevus, millega luuakse toote tootjalt tarbijale edasitoimetamise süsteem.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turustus
Turutõrge
Turutõrge (inglise market failure) on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus, mis väljendub selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kui need kestavad pikemat aega (infovaegus), mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turutõrge
Turuväärtus
Turuväärtus (inglise keeles market value) on väärtuse liik, mida kasutatakse tihti kinnisvara hindamiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Turuväärtus
Unelmate ühiskond
Killuke unelmate ühiskonnast Unelmate ühiskond on tuleviku-uuringute spetsialisti Rolf Jenseni loodud visioon tuleviku ühiskonnast.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Unelmate ühiskond
Utilitarism
Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Utilitarism
Uus kurss
Uus kurss (inglise keeles New Deal) oli Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Uus kurss
Uuskeinsism
Uuskeinsism (ka neokeinsism) on koolkond majandusteaduse teooriad, mis on edasi arendatud John Maynard Keynesi ideedest (keinsism), kuuluvad osaliselt ka uusklassikaliste teooriate hulka, kuid mida ei peaks segi ajama postkeinsismiga, mis arendas keinsismi mudeleid edasi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Uuskeinsism
Uustööstusmaad
Uustööstusmaad (newly industrialized country, NIC) on kiiresti industrialiseeruvad arengumaad, kus tööstustootmise osakaal SKT-s (sisemajanduse kogutoodang) on kiiresti kasvanud ja millel on tööstusmaadele iseloomulik hõivestruktuur.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Uustööstusmaad
Vaba aeg
Vaba aeg Vaba aeg on igapäevastest kohustustest (nagu töö, õppimine, kodused majapidamistööd) vaba aeg, mida inimene saab kasutada endale meelepärasel viisil.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vaba aeg
Vabakaubandus
Vabakaubandus on kaubanduspoliitika, mis ei piira ei importi ega eksporti.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vabakaubandus
Vabakaubanduspiirkond
Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade ladustamishooneid, tollivabadust ning võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida ja sorteerida.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vabakaubanduspiirkond
Vaesusindeks
Vaesusindeks (inglise human poverty index, HPI) riigi elustandardi näitaja.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vaesusindeks
Vahetuskaubandus
Vahetuskaubandus on vanim kaubandusvorm, mille puhul kaks poolt vahetavad kas üheliigilist kaupa (nt vilja mõõt mõõdu vastu vahetus) või eriliigilist kaupa (nt puunõud vilja vastu).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vahetuskaubandus
Valdusühing
Valdusühing (ka valdusettevõte, valdusfirma; inglise keeles holding company; ebasoovitatava mugandina tuntud ka kui holdingfirma) on vähemalt ühe tütarettevõttega emaettevõte, kus emaettevõte on tütarettevõtte äriühingus osanik ja omab seal häälteenamust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Valdusühing
Vallasvara
Vallasvara (ka liikuvvara, mobiliaarid, moobiilne vara) on juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv vara, mille moodustavad vallasasjad; ühtlasi ka nende vallasasjadega seotud varalised õigusedUno Mereste, 2003.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vallasvara
Valuuta
Valuuta ehk vääring (lad currere „jooksma“ või „voolama“) on riigi rahasüsteem ja selles rakendatavad rahamärgid (euro, USA dollar, Inglise nael, Jaapani jeen jt).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Valuuta
Valuuta forvardleping
Valuuta forvardleping (ingl forward contract) on tähtpäevatehing, mida koostatakse finantsturgude kliendilepingu raames.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Valuuta forvardleping
Valuutakurss
Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Valuutakurss
Valuutaturg
Valuutaturg (inglise currency market) on turg, kus kaubeldakse valuutaga.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Valuutaturg
Varihind
Varihind on majandusmatemaatilise mudeli koefitsient, mis iseloomustab mingi toote, hüve või majandusharu väärtuse muutumist olenevalt mudeli sihifunktsiooni ja piirangute muutumisest.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Varihind
Varimajandus
"Must turg" Barcelonas 2015. aastal Varimajandus on Ettevõtjad üritavad saada paremat konkurentsipositsiooni, kasutades selleks ebaausaid meetodeid, näiteks palgatakse illegaalset tööjõudu.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Varimajandus
Varipangandus
Varipangandus ehk pangandusväline laenuvahendus (inglise keeles shadow banking) on krediidivahendussüsteem, mis hõlmab tavapärase pangandussüsteemi väliseid üksusi ja tegevusalasid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Varipangandus
Vastutustundlik tarbimine
Vastutustundlik tarbimine (inglise Responsible Consumerism) on olukord, kus tarbija ei vali toodet ainult hinna alusel, vaid võtab arvesse ka toote päritolu, tootjate õiglast palka, tooraine legaalsust ja toote ökoloogilise jalajälje suurust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vastutustundlik tarbimine
Väärtpaber
Väärtpaber on dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Väärtpaber
Väärtus
Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Väärtus
Väärtusahel
Väärtusahel on tegevuste kogum, mille käigus lisatakse loodavale teenusele või tootele väärtust.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Väärtusahel
Vähim arenenud riigid
Vähim arenenud riigid (inglise least developed countries, lühendina LDC) on ÜRO järgi riigid, mille rahvamajanduse kogutoodang (RKT) inimese kohta on alla 500 USD aastas, riikide tööstustoodang alla 10% RKT-st ning kirjaoskuse tase alla 20%.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vähim arenenud riigid
Väikeettevõte
Väikeettevõte (inglise small business) on äriüksus, mida omab ja juhib juriidilisest isikust ettevõtja, tavaliselt on need väiksearvulise töötajaskonnaga ja tagasihoidliku käibega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Väikeettevõte
Välisinvesteering
Välisinvesteering on ühest riigist teise tehtav investeering, mis hõlmab uue tegevuse alustamist või materiaalse vara omandamist sihtriigis.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Välisinvesteering
Väliskaubandus
Väliskaubandus on kapitali, toodete ja teenuste üle rahvusvaheliste piiride vahetamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Väliskaubandus
Väliskulu
Väliskulu (inglise external cost) on ühe inimrühma tegevuse välismõju tõttu tekkinud kulu teisele inimrühmale, mida esimene rühm arvestab ja kompenseerib vaid osaliselt.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Väliskulu
Välismõju
Välismõju ehk eksternaalsus on mõiste mikroökonoomikast, mis tähistab sellist olukorda, kus isik, kes pole seotud mingi konkreetse majandustegevuse või -tehinguga, on siiski sellest tegevusest mõjutatud.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Välismõju
Välisvõlg
Maailma riikide välisvõlg 2005. aasta andmetel Välisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, sealhulgas erapangad, valitsused ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Välisvõlg
Välkkauplemine
Välkkauplemine (ingl high-frequency trading, lühend HFT) on algoritmkauplemine, kus finantsinstrumendi hoiuperiood on väga lühike.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Välkkauplemine
Võlakiri
Võlakiri ehk obligatsioon on leping, mille alusel võlakirja välja lasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Võlakiri
Võlgnik
Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Võlgnik
Võrkturundus
Võrkturundus on otseturunduse erivorm, mis töötab põhimõttel, et inimesed, kellele toode või teenus meeldib, soovitavad seda edasi oma sõpradele või tuttavatele.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Võrkturundus
Veemajandus
Veemajandus on valdavalt rakendusliku suunaga majandusala, mis tegeleb nii pinna- kui põhjavee uurimise, jaotamise, kasutamise ja kaitsmisega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Veemajandus
Veksel
Veksel (saksa keeles Wechsel) on ühepoolne tingimusteta võlakohustus maksta veksli seaduslikule valdajale otse või kolmanda isiku kaudu vekslil märgitud rahasumma kas vekslile kirjutatud tähtajal (käskveksel) või veksli ettenäitamisel (näitveksel).
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Veksel
Veosekäive
Veosekäive (ingl freight turnover) on transporditeenuse osutamise ajal tehtava transporditöö hulka iseloomustav näitarv.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Veosekäive
Vermimine
Vermimine on kujutise metalli pinnale või sisse muljumine tugeva surve kaasabil.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Vermimine
Viies sektor
Viies sektor on majandussektor, mille koosseisu kuuluvad teeninduse harud, kus on hõivatud intellektuaalse töö tegijad nagu teadus, haridus, tervishoid, kultuur, politsei ja muud avaliku sektori teenused, mille eesmärk ei ole kasumi saamine.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Viies sektor
Viitenumber
Viitenumber on struktureeritud info, mida saab edastada krediitkorralduse makseinfona pankadevahelises krediitkorraldusskeemis.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Viitenumber
Viivis
Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Viivis
Volatiilsus
Volatiilsus on väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Volatiilsus
Volikiri
Volikiri auto kasutamise kohta Volikiri on kirjalikus vormis tehtud või notari poolt tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Volikiri
Volitus
Volitus on tehinguline esindusõigus.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Volitus
Werneri plaan
Hindade tõus Euroopa Ühenduse liikmesriikides 1970–1980 Werneri plaan oli 1970 ekspertide komisjoni poolt eesotsas tollase Luksemburgi peaministri Pierre Werneriga ette pandud plaan sõlmida tollases Euroopa Ühenduses valuutaliit ning kehtestada ühtne valuuta.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja Werneri plaan
13. kuupalk
13.
Vaata Majandusteaduse mõisteid ja 13. kuupalk
Vaata ka
Majanduse loendid
- Majandusteaduse mõisteid
Majandusteadus
- Majandusteadus
- Majandusteaduse mõisteid
Tuntud ka kui Majanduse mõisteid, Majandusteaduse mõistete loend.
, Baasaasta, Bartertehing, Basel I, Basel II, Börs, Börsil kaubeldav fond, Bilansikirje, Bilansiväline kirje, Bilanss, Binoommudel, Bretton Woodsi institutsioonid, Bretton Woodsi konverents, BRIC, Briifimine, Brutopalk, Chicago koolkond (majandusteadus), Datoveksel, Deebetkaart, Deebetmakse, Defitsiit, Deflatsioon, Deindustrialiseerumine, Dematerialiseerimine, Demograafilis-majanduslik paradoks, Devalveerimine, Dirigism, Disinflatsioon, Diskonteerimine, Diskontomäär, Diskrimineerimine tööturul, Distributism, Dividend, Doonor (majandus), Dotatsioon, Dow Jones, Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid, Duaalne majandus, Dumping, E-arve, E-majandus, E-raha, Eelarve, Eelarveaasta, Eelkommunikatsioon, Eesti eksport, Eesti energeetika, Eesti finantsaruandluse standard, Eesti maksusüsteem, Eesti pangandus, Eesti rahapoliitika, Eetiline investeering, Ehitusettevõte, Ehitushinnaindeks, Ekspluateerimine, Eksport, Eksportkultuur, Eksportvili, Elatusmajandus, Elatustase, Elektrooniline maksevahend, Eluasemelaen, Emaettevõte, Emiteerimistulu, Energiabörs, Energiakriis, Eraettevõte, Erakaup, Eraldis, Erasektor, Erastamine, Ergutusmaks, Esimene Maailm, Esindaja, Esindamisprobleem, Ettevõte, Ettevõtja, Ettevõtlus, Ettevõtluskeskkond, Ettevõtluspoliitika, Ettevõtlusvorm, Ettevõtte ühiskondlik vastutus, Euribor, Euroopa Majanduspiirkond, Evolutsiooniline majandusteooria, Evolutsiooniline mänguteooria, Faktooring, Füüsilisest isikust ettevõtja, Füsiokraadid, Finantsanalüüs, Finantsinspektsioon (üldmõiste), Finantsinstrument, Finantsjuhtimine, Finantskapital, Finantskriis, Finantspüramiid, Finantsplaneerimine, Finantsrisk, Finantsspekulatsioon, Finantsteenused, Finantsturg, Finantsvara, Finantsvõimendus, Fiskaalpoliitika, Fordism, Forvard, Frantsiis, Futuur, Garantii, Geograafiline tööjaotus, Georgism, Gini koefitsient, Globaalne ümberorienteerumine, Globaalne kapitalism, Globaalsed ühisvarad, Hüperinflatsioon, Hüpoteek, Hüpoteeklaen, Heaoluökonoomika, Heckscheri-Ohlini teoreem, Herfindahli-Hirschmani indeks, Hind, Hinna ja kasumi suhe, Hinnadiskriminatsioon, Hinnakujundus, Hinnastamine, Hinnavõrdlus, Hoiu-laenuühistu, Hoius, Hoiustamine, Hollandi tõbi, Horisontaalne integratsioon, Hotellimajandus, IBAN, Idufirma, Impordikvoot, Industrialiseerimine, Inflatsioon, Inimkapital, Inimressurss, Inkassonõue, Institutsionaalne majandusteadus, Intress, Intressimäär, Investeerimisfond, Investeerimiskonto, Investeering, Investeeringute tootlus, Investor, ISO 9362, Jaekett, Jaepangandus, Jagamismajandus, Järelmaks, Järelturg, Jätkusuutlik ettevõtlus, Jätkusuutlik majandus, Jevonsi paradoks, Jooksevkonto, Juhtimine, Juriidiline isik, Kaal 0%, Kahekordse kirjendamise põhimõte, Kaitsetööstus, Kalatööstus, Kapital, Kapitalism, Kapitaliturg, Kasum, Kasumiaruanne, Kaubabörs, Kaubakäive, Kaubakäive (sadamas), Kaubandus, Kaubanduspoliitika, Kaup, Kauplus, Kavandatud vananemine, Käendaja, Käendusleping, Käibekapital, Käibevara, Käitumisökonoomika, Käive, Käsipant, Käsitööline, Käsumajandus, Külapood, Kõrvalfirma, Keskkonnajuhtimine, Keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnamajandus, Keskkonnamaks, Keskpank, Kindlustus, Kindlustusasutus, Kinnine tootmistsükkel, Kinnisasi, Kinnisvaramajandus, Kinnisvaraturg, Kirjendamine, Klassikaline majandusteadus, Kliiring, Kogu omamiskulu, Kogutoodang, Koguvara käive, Kohustis, Kohustuslik kogumispension, Kohustuslik reserv, Kolmas Maailm, Kommertsiaalsus, Kommertspank, Kompanii, Kompensatoorne fiskaalpoliitika, Kondratjevi lained, Konsortsium, Konsumerism, Konto, Konto debiteerimine, Kontojääk, Kontsern, Koonddokument, Krediidi kulukuse määr, Krediidiasutus, Krediidirisk, Krediitkaart, Kullastandard, Kulu, Kulude plaanimine, Kulumine (majandus), Kulupõhine hinnastamine, Kvaliteedikulud, Kvaternaarne sektor, Kviitung, Kvoot, Laen, Laenu vahetamine looduskaitse vastu, Laissez-faire, Laostav kasv, Lapstööjõud, Latifundium, Läbipaistev pangakonto, Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja, Lühikeseks müümine, Lean Startup, Leppetrahv, Liberaliseerumine, Lihtintress, Liigkasuvõtmine, Liising, Liitintress, Likviidsus, Likviidsuse suhtarvud, Logelemine, Logistikasüsteem, Loodusvarade nappus, Loomemajandus, Loovettevõtlus, Maa-arvestus, Maabilanss, Maafond, Maahindamine, Maailmamajandus, Maamaks, Madalaim unikaalne hind, Magustatud jookide maks, Majandamine, Majandus, Majandusanalüüs, Majandusarvestus, Majandusüksus, Majanduse restruktureerimine, Majandusgeograafiline asend, Majandusharu, Majandushoob, Majandusindikaator, Majanduskasv, Majandusklaster, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Majanduskriis, Majanduslangus, Majandusliit, Majanduslik ebavõrdsus, Majanduslik ekstremism, Majanduslik heaolu, Majanduslik stiimul, Majandusmatemaatika, Majandusmudel, Majanduspoliitika, Majandussüsteem, Majandussektor, Majandusstruktuur, Majandussurutis, Majandusteadlane, Majandusteadus, Majandustehing, Majandusteooria, Majandustsükkel, Makroökonoomika, Makrokeskkond, Maksebilanss, Makseinstrument, Maksejõuetus, Maksepuhkus, Maksesüsteem, Maksevahend, Maksevõime kordaja, Maksevõime suhtarvud, Maksud, Maksumäär, Maksusüsteemid, Maksusoodustus, Maksustatav tulu, Maksutoime, Marginalism, Marksism, Mastaabisääst, Materjalikulu teenuseühiku kohta, Müntimisõigus, Meelelahutustööstus, Merkantilism, Mess, Mikroökonoomika, Mikroettevõtja, Mikrokeskkond, Mitteametlik majandus, Mitteelastne nõudlus, Mitteresident, Monetarism, Monopol, Moonutav stiimul, Motivatsiooniuuringud, Munitsipaalettevõte, Must neljapäev, Muutuvkulu, Naftariik, Naturaaltasu, Nõudlus, Nõudluse ohjamine, Nõudluskõver, Neokapitalism, Neoklassikaline koolkond, Netopalk, Netosissetulek, Nominaaltulusus, Nostrokonto, Offshore-piirkond, Olelusring, Oligopol, Omafinantseerimine, Omakapital, Omakapitali tootlus, Omamärgitoode, OPEC, Oportunistlik majandusteooria, Optsioon, Optsiooni kasutamishind, Osaühing, Osakapital, Osalusmajandus, Osanik, Ostujõud, Otseinvesteering, Otsekorraldus, Pakkumine ja nõudlus, Palgatööline, Palgavaene, Palk, Pangajooks, Pangakaart, Pangakonto, Pangandus, Pangasaladus, Pank, Paralleelimport, Pareto-efektiivne jaotus, Paternalism, Päevakauplemine, Päevaraamat, Päevaraamatukirjend, Pärimisõigus, Püramiidskeem, Püsikorraldus, Püsikulu, Põllumajandusühistu, Pearaamat, Pensionifond, Personalijuhtimine, Phillipsi kõver, Pigou maks, Piimandus, Piirkasulikkus, PIN, Plaanimajandus, Poliitiline ökonoomia, Postfordism, Postkapitalism, Prestoni kõver, Primaarne sektor, Proaktiivne, Progressiivne tulumaks, Projektipõhine organisatsioon, Protektsionism, Psühholoogiline hinnastamine, Puhasväärtus, Raamatupidamine, Raamatupidamise eest vastutav isik, Raamatupidamise kontoplaan, Raamatupidamise sise-eeskiri, Raamatupidamiskohustuslane, Raamatupidamiskonto, Raamatupidamisregister, Raamatupidamistalu, Raha, Raha keskmine laekumisperiood, Rahaühik, Rahaühikute loend, Rahandus, Rahapoliitika, Rahareform, Raharinglus, Rahatarkus, Rahaturg, Rahaturuinstrument, Rahavoog, Rahavoogude aruanne, Rahvamajandus, Rahvusvaheline kaubandus, Rahvusvaheline korporatsioon, Rahvusvaheline tööjaotus, Rasketööstus, Raskeveokimaks, Ratsionaalse valiku teooria, Rõivatööstus, Reaaltulu, Reaganoomika, Referentsaasta, Regressiivne tulumaks, Rekapitaliseerimine, Reklaam, Renditalu, Rent, Rentaablus, Reservvaluuta, Ressursid, Ressursimajandus, Ressursipõhine majandus, Revalveerimine, Riigi arengutase, Riigi rahandus, Riigiabi, Riigiaktsiaselts, Riigieelarve, Riigiettevõte, Riigihange, Riigikapitalism, Riigireiting, Riigistamine, Riskifond, Riskikapital, Roheline raamatupidamine, Roheline SKT, Rybczynski teoreem, Saastaja maksab, Saldo, Saneerimine, Segamajandus, Sekundaarne sektor, Sertifikaat, Side (majandus), Siirdemajandus, Sisemajanduse kogutoodang, SKT elaniku kohta, SMS-laen, Soovitusturundus, Sotsiaalkapital, Sotsiaalne dumping, Sotsiaalne ettevõtlus, Sotsialistlik võistlus, Sponsor, Spot-tehing, Stagnatsioon, Stohhastiline planeerimine, Subsideerimine, Subsiidium, Substantivism, Suhteline eelis, Suhteline vaesus, Suhtelise eelise teooria, Sularaha, Sularahalehm, Surnud kassi põrge, SWIFT, Tagatis, Tagatisrahasüsteem, Talumaa, Tarbija, Tarbijahinnaindeks, Tarbijakäitumine, Tarbijate ühistu, Tarbimine, Tarbimisühiskond, Tarbimisharjumused, Tarbimisharjumuste muutmine, Tarbimiskaal, Tarbimislaen, Tarbimisväärtus, Tarneahel, Tarnija, Tasuta ühistransport, Tasuta turundus, Tasuvusanalüüs, Tavategevus, Tähtajaline hoius, Täisühing, Töö, Tööaeg, Tööandja, Tööühistu, Tööhõive, Tööjõud, Tööpuudus, Tööstus, Tööstusettevõtete asukoha teooria, Töösulg, Töötasu, Töötlev tööstus, Tööturg, Töövõtja, Tööviljakus, Teadmusmajandus, Teenindus, Teenus, Tegevuspõhine kuluarvestus, Tehniline analüüs, Tehnoloogiline tööpuudus, Teller, Timmitud tootmine, Tingliku hindamise meetod, Toiduvõrgustik (majandus), Tolliliit, Tollimaks, Tontiin, Toode, Tooraine, Tootemaks, Tootja, Tootja subsideerimise ekvivalent, Tootmine, Toyota tootmissüsteem, Trahv, Transiitteenus, Transpordigeograafiline asend, Trükitööstus, Tulemuspõhine tasustamine, Tuletisinstrument, Tulumaks, Tundeväärtus, Turg, Turuhind, Turundus, Turundusplaan, Turunišš, Turupõhine hinnastamine, Turusegment, Turustus, Turutõrge, Turuväärtus, Unelmate ühiskond, Utilitarism, Uus kurss, Uuskeinsism, Uustööstusmaad, Vaba aeg, Vabakaubandus, Vabakaubanduspiirkond, Vaesusindeks, Vahetuskaubandus, Valdusühing, Vallasvara, Valuuta, Valuuta forvardleping, Valuutakurss, Valuutaturg, Varihind, Varimajandus, Varipangandus, Vastutustundlik tarbimine, Väärtpaber, Väärtus, Väärtusahel, Vähim arenenud riigid, Väikeettevõte, Välisinvesteering, Väliskaubandus, Väliskulu, Välismõju, Välisvõlg, Välkkauplemine, Võlakiri, Võlgnik, Võrkturundus, Veemajandus, Veksel, Veosekäive, Vermimine, Viies sektor, Viitenumber, Viivis, Volatiilsus, Volikiri, Volitus, Werneri plaan, 13. kuupalk.