Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Mandel ja Valgud
Mandel ja Valgud on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Aminohapped, Arginiin, Asparagiinhape, Ensüüm, Fenüülalaniin, Glutamiinhape, Leutsiin, Lipiidid, Proliin, Sahhariidid, Valiin.
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Mandel · Aminohapped ja Valgud ·
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Arginiin ja Mandel · Arginiin ja Valgud ·
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Asparagiinhape ja Mandel · Asparagiinhape ja Valgud ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Mandel · Ensüüm ja Valgud ·
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Fenüülalaniin ja Mandel · Fenüülalaniin ja Valgud ·
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Glutamiinhape ja Mandel · Glutamiinhape ja Valgud ·
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Leutsiin ja Mandel · Leutsiin ja Valgud ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Lipiidid ja Mandel · Lipiidid ja Valgud ·
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Mandel ja Proliin · Proliin ja Valgud ·
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Mandel ja Sahhariidid · Sahhariidid ja Valgud ·
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mandel ja Valgud ühist
- Millised on sarnasused Mandel ja Valgud
Võrdlus Mandel ja Valgud
Mandel on 76 suhted, samas Valgud 98. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 6.32% = 11 / (76 + 98).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mandel ja Valgud. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
