Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Antarktis, Geoloogia, Jõeorg, Kanjon, Kollane meri, Läänemeri, Lehtersuue, Maailmameri, Mandrilava (õigus), Mandriline maakoor, Mandrinõlv, Manner, Manner (geoloogia), Meri, Ookean, Pärsia laht, Põhja-Jäämeri, Rannik, Reljeef, Siber, Tasandik, Vesi, Weichseli jäätumine.
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Mandrilava ja Antarktis · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Mandrilava ja Geoloogia · Näe rohkem »
Jõeorg
Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel.
Uus!!: Mandrilava ja Jõeorg · Näe rohkem »
Kanjon
Suur kanjon Ameerika Ühendriikides Hinni kanjon Eestis Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.
Uus!!: Mandrilava ja Kanjon · Näe rohkem »
Kollane meri
Kollane meri Kollane meri on Vaikse ookeani ääremeri.
Uus!!: Mandrilava ja Kollane meri · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Mandrilava ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lehtersuue
thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.
Uus!!: Mandrilava ja Lehtersuue · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Mandrilava ja Maailmameri · Näe rohkem »
Mandrilava (õigus)
Mandrilava tänapäeva õiguse, eelkõige mereõiguse kontekstis on mere alla jääv mandriline maakoor, mida käsitletakse eelkõige riikide majanduslike huvide kontekstis.
Uus!!: Mandrilava ja Mandrilava (õigus) · Näe rohkem »
Mandriline maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.
Uus!!: Mandrilava ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »
Mandrinõlv
Mandrinõlv on märgitud tähega C Mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel.
Uus!!: Mandrilava ja Mandrinõlv · Näe rohkem »
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Uus!!: Mandrilava ja Manner · Näe rohkem »
Manner (geoloogia)
kaart. Mandreid geoloogilises tähenduses on kujutatud halli värviga. Mandriline maakoor asub mandrite (hall) ning mandrilavade all (sinakashall). Ookeanilist maakoort on kujutatud punaka, kollase, rohelise või sinaka värviga Valdavalt on levinud termini "manner" geograafiline tähendus.
Uus!!: Mandrilava ja Manner (geoloogia) · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Mandrilava ja Meri · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Mandrilava ja Ookean · Näe rohkem »
Pärsia laht
Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.
Uus!!: Mandrilava ja Pärsia laht · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Mandrilava ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Mandrilava ja Rannik · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Mandrilava ja Reljeef · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Mandrilava ja Siber · Näe rohkem »
Tasandik
Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.
Uus!!: Mandrilava ja Tasandik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Mandrilava ja Vesi · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Mandrilava ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
