Sarnasusi Mao soomused ja Maolised
Mao soomused ja Maolised on 36 ühist asja (Unioonpeedia): Balanophis, Colubridae, Duvernoy nääre, Gordon Burghardt, Harilik rästik, Immuunsüsteem, Kalasoomused, Kõhukilbised, Kere, Kestumine, Lümfotsüüt, Lõgismadulased, Lõgisti, Lihas, Loomade elu, Maolised, Marrasknahk, Mürgiaparaat, Mürkmadu, Melaniin, Melanotsüüt, Nahk, Näärmed, Päikesekiirgus, Pärisrästiklased, Pea, Rhabdophis, Roomajad, Saakloom, Sarvaine, ..., Sülg, Silmakilbis, Soomused, Sugukond (bioloogia), Toksiin, Veri. Laienda indeks (6 rohkem) »
Balanophis
Balanophis on maoperekond.
Balanophis ja Mao soomused · Balanophis ja Maolised ·
Colubridae
Colubridae on madude sugukond.
Colubridae ja Mao soomused · Colubridae ja Maolised ·
Duvernoy nääre
Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre.
Duvernoy nääre ja Mao soomused · Duvernoy nääre ja Maolised ·
Gordon Burghardt
Gordon M. Burghardt (sündinud 11. oktoobril 1941 Milwaukees) on ameerika etoloog ja psühholoog.
Gordon Burghardt ja Mao soomused · Gordon Burghardt ja Maolised ·
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Harilik rästik ja Mao soomused · Harilik rästik ja Maolised ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Immuunsüsteem ja Mao soomused · Immuunsüsteem ja Maolised ·
Kalasoomused
Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.
Kalasoomused ja Mao soomused · Kalasoomused ja Maolised ·
Kõhukilbised
Kõhukilbised (ladina scuta ventralia, ventralia; gastrostege, ainsuses scutum ventrale) on paljudel soomuselistel keha kõhupoolt katva naha soomused.
Kõhukilbised ja Mao soomused · Kõhukilbised ja Maolised ·
Kere
Kere ehk tüvi (ladina truncus) on kitsamas mõttes paljude selgroogsete keha keskne osa, kuhu kinnituvad kael, jäsemed ja saba.
Kere ja Mao soomused · Kere ja Maolised ·
Kestumine
tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.
Kestumine ja Mao soomused · Kestumine ja Maolised ·
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Lümfotsüüt ja Mao soomused · Lümfotsüüt ja Maolised ·
Lõgismadulased
Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.
Lõgismadulased ja Mao soomused · Lõgismadulased ja Maolised ·
Lõgisti
Lõgisti ehk kõristi on mõnede madude saba tipus, osaliselt üksteise peal paiknevatest nahast (soomustest) kellukestest ehk nahkrõngastest kestamiste käigus tekkiv moodustis.
Lõgisti ja Mao soomused · Lõgisti ja Maolised ·
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Lihas ja Mao soomused · Lihas ja Maolised ·
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Loomade elu ja Mao soomused · Loomade elu ja Maolised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Mao soomused ja Maolised · Maolised ja Maolised ·
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Mao soomused ja Marrasknahk · Maolised ja Marrasknahk ·
Mürgiaparaat
Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem.
Mürgiaparaat ja Mao soomused · Mürgiaparaat ja Maolised ·
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Mürkmadu ja Mao soomused · Mürkmadu ja Maolised ·
Melaniin
Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.
Mao soomused ja Melaniin · Maolised ja Melaniin ·
Melanotsüüt
Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.
Mao soomused ja Melanotsüüt · Maolised ja Melanotsüüt ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Mao soomused ja Nahk · Maolised ja Nahk ·
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Mao soomused ja Näärmed · Maolised ja Näärmed ·
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Mao soomused ja Päikesekiirgus · Maolised ja Päikesekiirgus ·
Pärisrästiklased
Pärisrästiklased (Viperinae) madude alamsugukond.
Mao soomused ja Pärisrästiklased · Maolised ja Pärisrästiklased ·
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Mao soomused ja Pea · Maolised ja Pea ·
Rhabdophis
Rhabdophis on maoperekond.
Mao soomused ja Rhabdophis · Maolised ja Rhabdophis ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Mao soomused ja Roomajad · Maolised ja Roomajad ·
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Mao soomused ja Saakloom · Maolised ja Saakloom ·
Sarvaine
fluorestsentsmikroskoopiliselt vaadatuna Sarvaine ehk keratiin (ladina keeles keratinum, ceratinum) on vees lahustumatute valkude perekond.
Mao soomused ja Sarvaine · Maolised ja Sarvaine ·
Sülg
Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).
Mao soomused ja Sülg · Maolised ja Sülg ·
Silmakilbis
Silmakilbis (ladina keeles scutum oculare, sün oculare, mitm scuta ocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Mao soomused ja Silmakilbis · Maolised ja Silmakilbis ·
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Mao soomused ja Soomused · Maolised ja Soomused ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Mao soomused ja Sugukond (bioloogia) · Maolised ja Sugukond (bioloogia) ·
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Mao soomused ja Toksiin · Maolised ja Toksiin ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mao soomused ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Mao soomused ja Maolised
Võrdlus Mao soomused ja Maolised
Mao soomused on 67 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 4.95% = 36 / (67 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mao soomused ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: