Sarnasusi Haistmisnärv ja Maolised
Haistmisnärv ja Maolised on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Akson, Avitaminoos, Endokriinsüsteem, Haistmissibul, Kasvaja, Kesknärvisüsteem, Kraniaalnärvid, Maolised, Neuron, Ninaõõs, Peaaju.
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Akson ja Haistmisnärv · Akson ja Maolised ·
Avitaminoos
Avitaminoos ka toitumisvaegus ka täielik vitamiinipuudus on haiguslike seisundite rühm, mis on põhjustatud kroonilise vitamiinivaeguse (hüpovitaminoos) või täieliku vitamiinipuuduse tõttu.
Avitaminoos ja Haistmisnärv · Avitaminoos ja Maolised ·
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Endokriinsüsteem ja Haistmisnärv · Endokriinsüsteem ja Maolised ·
Haistmissibul
Andreas Vesaliuse "Inimkeha ehitusest", 1543. Inimese haistmissibulad ja haistmistraktid punasega Haistmissibulaks (ladina bulbus olfactorius) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Haistmisnärv ja Haistmissibul · Haistmissibul ja Maolised ·
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Haistmisnärv ja Kasvaja · Kasvaja ja Maolised ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Haistmisnärv ja Kesknärvisüsteem · Kesknärvisüsteem ja Maolised ·
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Haistmisnärv ja Kraniaalnärvid · Kraniaalnärvid ja Maolised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Haistmisnärv ja Maolised · Maolised ja Maolised ·
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Haistmisnärv ja Neuron · Maolised ja Neuron ·
Ninaõõs
Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.
Haistmisnärv ja Ninaõõs · Maolised ja Ninaõõs ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Haistmisnärv ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Haistmisnärv ja Maolised
Võrdlus Haistmisnärv ja Maolised
Haistmisnärv on 40 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 1.57% = 11 / (40 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Haistmisnärv ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: